Vana-Kreeka Arhitektuur (0)

Vana-Kreeka arhitektuur
Sissejuhatus Kreeka kunsti
Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas.
Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega.
Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

• Arhailine e. Vana Aeg 600 - 480 e.m.a
  

Kreeklased lõid tagasi pärslaste kallaletungi ja said vabadena hakata rohkem kunstiga tegelema.

• Klassikaline e. Õitseaeg 480 - 323 e.m.a
  

Toimusid suurejoonelised ehitustööd Ateenas.

• Hiline e. Hellenistlik aeg 323 e.m.a – 30 a m.a.j
  

Kreeklased valitsesid idamaade üle kuni  roomlased nad alistasid. Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur vallutas ka Idamaid ja sinna rännanud kreeklaste kultuur segunes sealse   kultuuriga .
Kreeka arhitektuur
Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid , jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria , joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
Sammaste stiilid:

• Dooria
  

Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati , neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis . See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega.

• Joonia
  

On saledam ja kõrgem kui dooria stiilis sammas ning algab ümmarguse baasiga. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas . Sealt levis ta ka päris- Kreekasse . Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks.

• Korintose
  

Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas lilleõite ja akantuse lehtede kujutised. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.
Kreeka templid
Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arhitektuurist. Siinkohal on Egiptuse templid kombineeritud kohalike traditsionaalsete megaronidega, et luua uuemat, lihtsamat ja elegantsemat vormi.
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki, ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi , vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere .
Templitüübi omapära ja ehitusmaterjalid
Templitüüp oli välja kasvanud megaronist,  egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga –  peripteer  (‘ümberringi sulgedega kaunistatud’). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest.
Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit , mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim . Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga.
Põhiplaan ja kuju
Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tehti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt.
Kreeka templite põhiplaanid:

• A) Antidega tempel
  

Sammastega eesruum ühes otsas.

• B) Prostüül
  

Eeskoja moodustab sammaste rida.

• C) Amfiprostüül
  

4 sammast mõlemas otsas.

• D) Tholos
  

Ümmarguse põhiplaaniga tempel.
Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele ( akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele . Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid.
Mausoleum
Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik , seitsme maailmaime  hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber , mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.