Renessans (0)

Renessanss
Rinascita (It.k), renaissance (pr.k)- taassünd.
Maalikunst ja arhitektuur
Itaalia
15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid ( Veneetsia , Genova, Firenze ). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandus-soodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse.
2. Tööstuse areng-manufaktuurid, villa töötlemine.
3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes.
Medicid
Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore- kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi.
Muutuma hakkas ka inimeste mõttelaad, kõige väärtuslikumaks eeskujuks hakati pidama antiikaega. Möödunud ajalooperioodi hakati halvustavalt pimedaks keskajaks nimetama.
Levis uus maailmavaade humanism. Humaanlus-inimlik. Humaniste vaimustas vabadus ja suured loomingulised võimalused. Ideaalne inimene on teorõõmus, tahtekindel, võimu janune ja paneb kõigist takistustest hoolimata oma isiksuse maksma. Inimesed olid teadmis himulised, arenenud ilumeelega, eelarvamuste vabad ja said elus ise hakkama.
Paljud selle aja haritud inimesed olid reliooni suhtes täiesti ükskõiksed. Samas välditi avalikku kokkupõrget kirikuga . Täideti kiriklikke kombetalitusi ja kunstnikud maalisid religioosse seisuga pilte.
Kasutati usulisi kujusid e vanu kristlikke vorme ja täideti need uue ilmaliku sisuga. 15. saj. Oli vähe inimesi, kes olid kunsti suhtes ükskõiksed. Renessansi inimesele oli kunst sama, mis keskaja inimesele religioon . Kõigist kunstiliikidest muutusid tähtsaimaks kujutav kunst ja arhitektuur.
Renessansi periodiseerimine
1. 14. sajand-trecento e eelrenessanss
2. 15. sajand-quattroento e vararenessanss
3. 16 sajand-cinquencennto e kõrgrenessanss.
Uusplatonism
15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoogia mõju. Selle järgi on meelelise maailma “ taga” ideede maailmas, mis on olulisim ja väärtuslikum. See onj kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistluse abiga. Aga mitte tavalise kogemuse kaudu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e “ jumalikke proportsioone” olevat arvestatud juba antiikajal .
Basiilika - Vana-Kreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv.
Pilaster - seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada.
Portikus - peasissekäigu ees olev sammaskoda.
Piilar - lage või kaart kandev massiivne tugi.
Nelitis-piki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa.
Koor- kiriku ida-osas asuv ruum, kus on peaaltar .
Apsiid- ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks.
Kampaniin-kirikust eraldi asuv kellatorn .
Empoor-kirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile.
Fassaad -hoone esinduslikumväliskülg.
Itaalia arhitektuur 15. sajandil
Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamud-kõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust.
Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele.
Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj)
Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna.
· 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele.
· Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust- ( arkaad )
· Pazzi kabel ( Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv . Püüdis kujundada fassaadi maalilise tervikuna. Suu tähtsus proportsioonidel, laius ja kõrgus pidid olema kooskõlas. Kuppel on jagatud siiludeks, mõjub kergena ja kujutab peaaegu iseseisvat korrust.
Tsentraalperspektiivi õpetus
Hea arhitektuur põhineb õigetel proportsioonidel. Vaataja silmade kõrgusel asub nn tuumpunkt, kuhu koonduvad kõik vaatesuundi tähistavad jooned. Nende joonte õigel kasutamisel saab pildil luua ruumilise sügavuse illusiooni. Selle õpetuse kasutamise kaudu hakkas kunstnik kujunema käsitöölisest teadlaseks. Proportsiooni tähtsus ja uus sammaste korraldus said uue arhitektuuri põhireegliteks.
Palazzod
Rikastele peredele hakati ehitama paleesid, mis meenutasid kindlusi. ( 3 korruselised ja 4 tiiva ümber siseõue, madala katusega ja jämedatest robustsetest kiviplokkidest). Uksed, aknad on nelinurksed või ümarkaarsed, valitseb horisontaalne ehitussuund, hooned ei pürginud enam kõrgustesse. Alumine korrus oli massiivsem , ülemised kergemad.
Leo Battista Alberti 15. saj.
Andekas, mitmekülgselt haritud, tema oskustest räägiti legende. Samas tema poolt loodud kunstiteoseid on vähe. Saabus Firensesse 1434 ja mängis sealses kunstielus suurt rolli. Koostas Euroopa esimese kunstiteooria . Kirjutas raamartud arhitektuurist, skulptuurist ja maalikunstist. “ ilu on üksikute osade harmoonilise sobivus tervikuga , mille osad nad on”.
Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand)
Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks.
DONATELLO (14/15 sajand)
Kuulsaim renesansi skulptor. Püüdles järjekindlalt loomutruuduse ja individuaalse karakteri kujutamise poole. Põhimõte: „Enne tõde, siis ilu”. 3 olulisemat tööd:
· Püha Jüri kuju (1417) – üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit.
· Tavet (1430) – Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur mõõk ja maha raiutud pea vihjavad lõppenud võitlusele.
· Gattamelata ratsamonument (1453) – Veneetsia väejuhi monument ratsafiguur kõrgel alusel. Esimene vabalt seisev ratsafiguur pärast antiiki.
o monumentaalne, suurejooneline ja realistlikult loomutruu
ANDREA del VERROCCHIO (15. sajand)
Tegutses kullasepa, maalija ja skulptorina. 2 tuntud tööd:
· Taavet – Erinevalt Donatellost on kujutanud Taavetit elavamana ning teostus on looulikum, näol on naeratus, vaadeldav võrdselt igast küljest.
· Colleoni ratsamonument – Verrocchio kuulsaim töö. Peetakse renessansi võimsamaks ratsafiguuriks. Töö on täiuslikum kui Donatellol, ratsanik ja hobune on paremini tervikuks liidetud.Mõjub suurejoonelisemalt.
Itaalia maalikunst 15. sajandil
I pool II pool
Usuline temaatikaa) freskotehnika seintel (märjale lubikrohvile muldvärvidega)b) tempere – üuutahvlitele värvimullad munaga segatud Ilmalik temaatikaLisanduvad õlivärvid, kasutusele võeti lõuend
MASACCIO (15. sajand)
Peetakse esimeseks renessansi maalikunstnikuks . Esimene, kes hakkas maalikunsti perspektiivi kasutama. Uueks jooneks inimväärikus ja inimlike tunnete edasiandmisoskus. Tähtsaim töö on freskodetsükkel Brancacci kabeli seintel Firenzes. Kasutas ruumilisust, valgust ja varje. Aadama ja Eeva paradiisist pagendamine
Piero della FRANCESCA
Püüdis seostada inimkeha kujutamist geomeetriliste vormidega. Loobus tumedatest varjudest.
Figuurid mõjuda suursuguselt ja pidulikult näod on ilmekad .
“Montefeltrote kaksikportree”- kujutatud on hertsogipaari profiilis seismas. Pildi tagapõhja moodustavad fantaasia maastikud , mehe jõuline nägu ja puuriv pilk näitavad renessansi inimese tahte kindlust.
Sandro BOTTICELLI
15 saj II poole tuntuim kunstnik, pärit Firenzest, õppis kullassepaks, maalimist alustas Filippo Lippi juures, tihedalt seotud Medicite õukonnaga. “ Kevad La Primavera”-2,03m x 3,14m. 1485-1487 maalitud-peetakse kunstiajaloo pöördepunktiks ja renessansi jõudmisesümboliks. Puudega piiratud aasale on kogunenud 9 inimest, keskel seisab Veenus , saatjaks poeg Amor, paremal serval läänetuul-Zephyros, kes jälitab nümf Clorist. Clorise ees seisab Zephyrose abikaasa Floraąmaalisümbol, kujutab kevadet. Maali on peidetud palju sümboleid. 1. loorberipuud- väljendavad lootus uue ajajägu saabumisele, Medicid kasutasid loorberit isikliku sümbolina.
2. Flora on rase - küllusest pakatav Firenxe, tellija abikaasa ootasa maalimise ajal samuti last.
3. leegid-uuenev lood ja Firenze õitseaeg.
4. apelsinid-tähistavad igavest noorust ja viljakust
“Veenuse sünd”- 1483- esimene suuremõõtmeline renessanssi maal ilmalikul ja mütoloogilisel teemal, taust on antiikmütoloogiast, keskpunktis onVeenus, kes legendi järgi sündis merevahust. Veenust seostatakse ka neitsimaarjaga. Merekarbil seisvat jumalannat on kujutatud erakordse loomulikkusega, annab edasi renessansi klassikalist iluideaali.
Fra ANGELICO
Noli me tangere (ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris.
Paolo UCCELLO
San Romano lahing. Lahing toimus 1432 .a.. Firenze ja Siena linna sõjavägede vahel. Firenze väejuht on punases mütsis mees valgel hobusel . Uccello maalis sel teemal 3 maali ja need kaunistasid Firenzes Lorenzo Toredo eluruume. Need olid esimesi lahingumaale Euroopas.
Domenico VENEZIANO
Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de Magnoli kiriku altarimaal .
Giovanni BELLINI
Püha Vincenzo Ferreri polüptühhoni maalingud. Pühak oli hispaania punk ja jutlustaja, elas 14/15saj.