13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon
Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimese või jumalana. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene.
Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Leonardo da Vinci on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalimisel arvestas ta erinevalt varakristlikest kunstnikest õhuperspektiiviga- õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Madonna kaljukoopas". 2 ,,Püha õhtusöömaaeg" (8. pilt)- iga nägu on omaette psühholoogiline portree, Kristuse esiletõstmiseks
Renessanss Madalmaades. 15.saj Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda.
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest.
(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana
Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi
nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu. Tänapäeva kuulsaim manerist. Pärit Kreetalt. Tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Loomingu lähtekoht veneetsia manerismis. Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. ,,Krahv Orgazi haudapanek" 11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid? Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele 12. Hieronymus Bosch, vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd. Hieronymus Bosch. Pessimistlik fantast. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tagvaliselt kujutatyd pattulangemine ja paradiisist väljaajamine, keskel
Kõik kommentaarid