sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga - võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Saavutusvajadus on üks tuntumatest ja uuritumatest ettevõlusega seoud olevatest motivatsiooni tunnusjoontest. Saavutusvajadus on seotud sooviga täita eesmärk või ülesanne efektiivsemalt, kui seda on varem tehtud. Saavutusvajadus on ühiskonna seisukohalt oluline, sest uuringud on näidanud, et mida suurem on kõrge saavutusvajadusega inimeste protsent riigis, seda tugevam ja õitsvam on selle rahvuse majandus ja vastupidi. Kõrge saavutusvajadusega inimesed on enamasti edukad ettevõtjad. Sellisest riigist, kus on palju kõrge saavutusvajadusega inimesi, võib oodata kõrgetasemelist ärilist aktiivsust. McClelland (The Achievement Motive 1953) kirjeldab kõrge saavutusmotivatsiooniga seostuvate käitumistunnusjoonte ilmnemist järgnevalt 1) soov vastutada otsuste eest personaalselt, 2) soov võtta mõõdukaid riske,
pika aja jooksul. Läbipõlemine on töökeskne ja selle peamisteks tunnusteks on Kaob entusiasm Väheneb töövõime Halveneb tervis Tekib emotsionaalne tühjus Suureneb rahulolematus enda ja oma tööga Halveneb töö kvaliteet Kellel on oht läbi põleda? Uuringud on näidanud, et läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba saavutusi ette näidata ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. Ohustatud inimesed on ärimehed, meditsiinitöötajad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, tippjuhid... Kuidas ära tunda läbipõlenud inimest? Inimene on ärrituv, tundlik, vaenulik, kahtlustav Töö on tema jaoks kaotanud tähenduse Tähelepanu ja mälu on halvenenud Ta ei tunne end piisavalt tunnustatud olevat Sisemine motivatsioon on vähenenud, puudub huvi ja entusiasm
raske leida, sest kõikide saavutusvajadus on erineval tasemel. Kui suhte puhul, kus ühele osapoolele kiirelt selgeks tehakse, et sõprusest kaugemale asi ei jõua ning mõlemad sellega rahul on, jääbki seis selliseks, siis juhul, kus üks kahest on kangema iseloomuga ning ei kavatsegi nii lihtsalt alla anda, siis jätkub võitlus eesmärgi nimel veel pikalt. Teekond varemseatud eesmärgini võib seda muuta, tulenevalt inimese natuurist. Mida suurema saavutusvajadusega inimesed on, seda kaugemale loodetakse jõuda, kuid paraku ei jääda selle juures alati endaks ning kasutusele võetakse erinevaid mooduseid, et mäest üles rühkida. Mida enam soovitakse end kellelegi tõestada, seda rohkem kaarte käiakse ka lauale, kuid paraku võib liigne ahnus inimesi tundmatuseni muuta.
Kahe faktori teooria on edukamalt kohandatav teenistujatele kui töölistele. Tööliste rahulolu kujunemisel on suurem osa hügieenifaktoril. Motivatsiooni- ja hügieenifaktoreid analüüsides võib iga tööandja mõelda, kuidas inimesi paremini soovitud suunas mõjutada (nooruse.ee 2015). 8 5. McCellandi teooria David McCellandi uuris saavutusvajadust ja leidis, et kõrge saavutusvajadusega inimesed võtavad rohkem vastutust, seavad ambitsioonikamaid eesmärke, riskeerivad enam ning ootavad ka põhjalikku tagasisidet tegevusele. Need, kellele on olulisemad muud motiivid, täidavad aga pigem lihtsamaid ülesandeid ja tegutsevad meelsamini standardsemates ja ennustatavates tingimustes. McCellandi teooria järgi on kolm vajadust, mis motiveerivad inimesi: Saavutusvajadus ehk soov teha midagi paremini, lahendada probleeme, võtta riske jne;
Enesehinnag kõrge (motiveeritud, paremad töötulemused) madala eh tõstmiseks positiivne tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste sõnadega, otsime enda ja kaastöötajate käitumise põhjuseid ja atribuute. Seesmine kui see sõltub inimesest endast, välise puhul seletatakse tulemusi väliste faktorite kaudu, toetud nt organisatsioonis toimuvale. Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enam internaalseid atributsioone, ta usub, et suudab saavutada edu iseenda võimete kaudu. 8. Motivatsiooniteooriad Vajadustega seotud motivatsiooniteooriad on orienteeritud inimeste sotsiaalpsühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad teooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesugustes olukordades. 9. Kahe faktori teooria (Herzberg) Hügieenifaktorid, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl,
elukogemuste kaudu, tekib aja jooksul inimesel kalduvus ühte kolmest vajadusest teistest enam tähtsustada. Saavutusvajadus ajendab inimest eelistama vastutusrikkaid olukordi, lahendama keerulisi probleeme, juhtida projekte, pingutama parima tulemuse nimel. Saavutusvajadus on seotud inimese ettevõtlikkusega ja seda peetakse põhiliseks ettevõtte majandusedu . Kõrge saavutusvajadusega inimene otsib tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist, hinnangut oma tegevusele. Talle meeldib selge ja kiire tagasiside, ta on valmis võtma riski, vastutama tulemuse soorituse eest.. Suhtlemis- ja liitumisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje suhteid inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele, inimeste vahelistele suhetele- Kõrge suhtlemis-ja liitumisvajadusega inimene eelistab tööülesannetes inimeste vahelisi
ülevoolavad Toodab pakilisust ja Toodab abitust ja hüperaktiivsust lootusetust Energia kadu Motivatsiooni, ideaalide ja lootuse kadu Viib ärevushäireteni Viib üksinduse ja depressioonini Põhiline kahju on Põhiline kahju on füüsiline emotsionaalne Võib enneaegselt tappa Elu ei tundu väärt Keda läbipõlemine ohustab? Tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on oma tulemustele kõrged ootused. Suurem risk läbipõlemisele on inimestel, kes on osavõtlikud, kaastundlikud, kohusetundlikud, pühendunud ja idealistlikud, pigem inimestele kui teadmistele või materiaalsele orienteeritud. Riskiteguriks on püsiv stress - kui tööga kaasneb suur vastutus või pidev kohanemise vajadus, tuleb tegeleda probleemsete inimestega, ülemuste ootused on vastakad.
Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormuskiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõhu tõus unetus Kompuutertõbi Läbipõlemissündroom burn out ·Kiiremini ja enam tabab noori-noored spetsialistid püstitavad enesele (üli)kõrgeid eesmärke = töönarkomaania! ·Kannatavad tugevasti motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesed, kes lisaks töö tõttu palju suhtlevad § vaimne kurnatus § energia ja tahte alanemine § vähene eneseteostus § "tühjaks väänatud" § ükskõiksuse kasv § kompetentsi kahanemine § Depressiivsus § ärrituv, väga tundlik, vaenulik ja kahtlustav § abitus, lootusetus ja võimetus § kadunud ideaalid Stressi ja läbipõlemissündroomi vältimine Aeg + vaev + suured kulud või Psüühiliste pingete vältimine
tööplaneerimisel) efektiivsuse ´kohta saavutamine (nt otsene ning selge) kaizen`i meetodiga) 13 6 MCCLELLANDI TEOORIA Milline on sinu arvates McClellandi teooria järgi Ulla juhtiv tõukejõud? Põhjenda? Mida juht peaks selle teooria järgi Ullale pakkuma. Arvan, et McClellani teooria järgi on Ullat juhtiv tõukejõud saavutusvajadus. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, siis tal on ka soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Kõrge saavutusvajadusega inimene väärtustab rohkem töötulemust, mis on seotud arengu, positiivse tagasiside, suurema vastutuse ning ülesannetega (st sellisel inimesel on suurem valents). (Brooks, 2008, lk 76). Kui neid soovitud eesmärke ei saavutata on töötaja väga pettunud. See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76)
aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet); 2) Motivatsioonifaktorid – olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalusi pakkuv töö; huvipakkuv töö; tunnustus). 21. Iseloomustage domineeriva saavutusvajadusega, suhtlemisvajadusega ja võimuvajadusega inimesi ja nende ergutusvahendeid McClellandi alusel. Saavutusvajadus- pidev tagasiside vajadus, eelistab töötada üksi, armastab mõõdukat riski, võrdleb enda varasemate saavutustega, otsib uusi lahendusi. (Anda konkreetseid ülesandeid, määratleda roll, delegeerida otsustusõigust...) Suhtlemisvajadus- töötada grupis, arendada suhteid ja infovahetust, kujundada lojaalsuhteid, silub konflikte, hoidub juhi tööst
tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus? Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad enda saavutusvajaduse poolest, ühe jaoks on saavutamine olulisem kui teise jaoks. Saavutusvajadus on vajadus näidata enda kompetentust läbi enda saavutuste. 91. Mis iseloomustab kõrge ja madala saavutusvajadusega inimest? Kõrge saavutusvajadusega inimest iseloomustab: Orienteeritud edulootusele, eduootus ületab hirmu kaotuse eest Väärtustab edu Edu kogemise puhul tunneb edutunne Ebaedu kogemise korral tunneb pettumust Naudib väljakutsete rohket tegevust Püüavad garanteerida oma edu, seades endale realistlikud eesmärgid Valib keskmise raskusega ülesandeid/tegevusi, kus edu on tõenäoline.
rahulolematust (rahulolematusest mitte rahulolematuseni) ja motivatsioonifaktor – võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni). Ilmsete vajaduste teooria – Murray ütles, et vajadused on õpitud ja igal vajadusel on intensiivsus ja suund. Vajaduste ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused, nt intiimsuse-, kuuluvuse- või võimuvajadus. Saavutusvajadus – indiviidi ootus saavutada eesmärk efektiivsemalt kui varem. Kõrge saavutusvajadusega isik – kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria – Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha. Võimalus konrollida, kasutada oskusi, väljast loodud eesmärgid, variatiivsuse ülesanded,
kes väitis, et peamiseks liikumapanevaks jõuks ei ole bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. McClellandi vajaduste teooria keskendub kolmele vajadusele: 3 - Saavutusvajadus (achievement): see on vajadus tüürida parima poole, püüd olla edukas. Motivatsioon muutub vastavalt inimese saavutusvajaduse tugevusele. McClellandi järgi on kõrge saavutusvajadusega inimesed enamasti edukad ettevõtjad; - Suhtlemis- ja liitumisvajadus (affiliation): see vajadus vihjab inimese soovile viita aega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. Kõrge liitumisvajadusega inimesed eelistavad kulutada rohkem aega suhete hoidmisele, gruppidega liitumisele, nad tahavad olla armastatud. Indiviidid suure liitumisvajadusega pole eriti efektiivsed juhid või liidrid - neil on raske teha keerulisi otsuseid, kuna nad kipuvad muretsema teiste arvamuse pärast, neile
ja motivatsioonifaktor võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni). Ilmsete vajaduste teooria Murray ütles, et vajadused on õpitud ja igal vajadusel on intensiivsus ja suund. Vajaduste ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused, nt intiimsuse-, kuuluvuse- või võimuvajadus. Saavutusvajadus indiviidi ootus saavutada eesmärk efektiivsemalt kui varem. Kõrge saavutusvajadusega isik kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha. Võimalus konrollida, kasutada oskusi, väljast loodud eesmärgid,
tigedaks ja pettunuks. · Oskamatus vaikida. Õiglustundega andekad lapsed kipuvad välja ütlema kõike, mida nad mõtlevad. · Kuulab valikuliselt. Sageli ei kuula andekad lapsed tunnis õpetaja juttu, vaid mõtlevad oma mõtteid. · Ei talu rutiini. Sellised lapsed kahtlevad kõiges ja kõigis. Andekad huvituvad varakult elu ja surma küsimustest. · Tüdrukud eelistavad poiste mänge. Seda võib seletada meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu. · Kohanemine võib olla näiline. Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega ja jätab usina lapse mulje. Alati ei tulene see sisemisest vajadusest, pigem on laps sattunud sõltuvusse kiitusest. · Ei pruugi taluda konkurentsi. Mõned andekad kaitsevad end võimalike pettumuste eest võistlusest kõrvaletõmbumisega. Talent ilmneb tänu enesekindlusele. Kui laps usub endasse, tõstab see tema enesehinnangut
Selliseid kaebusi ei tohi jätta tähelepanuta ning neid tuleb hinnata hoolikalt ka esmaarstiabi tasandil. Tekkinud häirete sasipuntrast aitab väljapääsu leida nõu pidamine pere- ja unearstiga ning õige unehügieeni kehtestamine. Kuna teismelised kannatavad krooniliselt unepuuduse all, toimetavad nad hea osa päevast justkui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võrreldav narkolepsias isikute omaga. Krooniline unepuudus on selles earühmas tõsine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noorukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tegevustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste tagajärgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reaktsiooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile (Pindmaa, 2011). Kasutatud allikad Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkooli reisikorralduse, hotellimajanduse ja toitlustusteenuste korralduse õppekavade aine "Töötervishoid ja tööohutus" täiendav õppematerjal. Külastatud aadressil: https://www.tlu
inimeste puhul, kes krgemate vajaduste saavutamiseks jtavad mne astme vahele. David McClellandi vajadusteteooria: David vitis, et peamiseks liikumapanevaks juks ei ole mitte bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. Inimese kitumise mistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1. Saavutusvajadus(achievement)-ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi ja lahendama keerulisi probleeme. McClellandi jrgi on krge saavutusvajadusega inimesed enamasti edukad ettevtjad. 2. Suhtlemis- ja liitumisvajadus(affiliation)-ajendab hoidma ja looma sooje suhteid teiste inimestega. 3. Ju- ja vimuvajadus(power)-tingib soovi kontrollida ja mjutada teiste kitumist ja nende eest vastutada. Efektiivsed juhid peavad inimesi positiivselt mjutama, seetttu pakkus McClelland vlja, et lemustel peaks olema krge vimuvajadus koos madala liitumisvajadusega. Teoreetikute vrdlus Maslow tegemised on paljuski McGregorit mjutanud. Ta vttis Maslow
Näiteks, et kolm neist töötajatest on kõige rohkem kooolitustel käinud ja kõige tugevamad oma töös, samas kui teised kes tahaksid olla sama tunnustatud ja võib olla isegi teeksid seda tööd paremini kui teised kolm, seda lihtsalt teha ei saa, kuna neid alahinnatakse.Kõigil töötajatel on kohe kindlasti erinev saavutamisvajadus. Saavutusvajadus (David McClelland)on indiviidi soov saavutada eesmärk efektiivsemalt, kui ta seda eelnevalt teinud on. Kõrge saavutusvajadusega inimesed: · seavad endale keskmise raskusastmega eesmärke · tahavad kohest ja spetsiifilist tagasisidet endi soorituse kohta · on oma tööle pühendunud ja sellest täielikult hõivatud · võtavad endale vastutuse asjade "ärategemise" eest · ei jõua tihti tippjuhtideks Juhit võiks oma töötajate volituste ja osalemist suurendada, lasta töötajatel seada oma eesmärgid, teha ise otsuseid ja lasta töötajatel probleeme lahendada oma mõjusfääris. Samuti
Inimene usub, et hästi töötades saavutab ta soovitud tasu. Kui töösooritus on edukas, järgneb sellele hüvitis (palk, ametikõrgendus). 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. Mc Clellandi teooria järgi on motivatsiooni tõukejõududeks: Saavutusvajadus – tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid ja eesmärke. See on seotud inimese ettevõtlikkusega. Kõrge saavutusvajadusega inimene väärtustab rohkem töötulemust, mis on seotud arengu, suurema vastutuse ning uute ülesannetega. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kui on enamvähem võrdne võimalus eduks ja ebaeduks, siis on võimalus
töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kuulumismotivatsioon. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud
stressoritega. Läbipõlemine erineb depressioonist lokaalsuse poolest: kui depressioon on generaliseerunud seisund, siis läbipõlemine on töökeskne. Uurimused on näidanud, et samamoodi nagu stressi saab pidada edu hinnaks, algab ka läbipõlemine headest kavatsustest. Läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba ette näidata saavutusi ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. See tähendab, et läbipõlemise suhtes on kõige tundlikumad organisatsioonile pühendunud spetsialistid, kelle panus organisatsiooni edukusse võib olla keskmisest kõrgem. Läbipõlemissündroomi esinemissagedus on viimastel aastatel
teooriast lähtuvalt. Ilmselt pakub juhtidele ja teadlastele töömotivatsiooni mõistmisel rohkem abi McClellandi teooria. Antud teooria järgi on inimesel kolm põhilist vajadust, mida ta püüab elu jooksul rahuldada: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus 5 Inimesel tekib aja jooksul kalduvus tähtsustada ühte kolmest vajadusest. Näiteks kõrge saavutusvajadusega inimene otsib pigem selliseid olukordi, kus tal oleks isiklik vastutus probleemide lahendamisel, projektide või tegevuste juhtimisel; talle meeldib, et tagasiside on sageli selge ja kiire, ülesanne on mõõdukalt keeruline ning on vaja uuendusmeelsust. McClelland ja Boyatzis (1984) leidsid USA-s läbiviidud uuringus, et edukal juhil on kõrge võimu- ja madalam saavutusvajadus. Võim tundub olevat otsustav edutegur, eriti siis, kui eduks peetakse juhipositsiooni
situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus, füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. Tekib pingeline olukord, Malle reageerib kiirelt ning haarab ohjad enda kätte, et olukorrast väljuda võitjana. B-tüüpi inimesed vastand A-tüüpi inimestele, loomult rahulikult, reageerimine nõrgem. Tekib pingeline olukord, Jüri ei reageeri nii kiirelt, võtab rahulikult, kuna ei näe ka vajadust selleks. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"?
kultuurilisest keskkonnast, milles nad elavad. Need tõukejõud mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad oma tööd ja elu. David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kui on enamvähem võrdne võimalus eduks ja ebaeduks, siis on võimalus kogeda edukat saavutamist ja rahuolu oma jõupingutusest. Kuulumismotivatsioon
(Randmann 2011: 22) 9 2.4.2 McClellandi teooria David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. · Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. · Kuulumismotivatsioon. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja
kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata; ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents jne.); segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; liiga suur vastutus. 46.Selgitage, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist. Sõnastage näide. A-tüüpi inimesed – nad on loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed – on rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimestele. 47.Selgitage mõistet läbipõlemine. Läbipõlemine (burnout) on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 48.Kuidas vältida stressi ja läbipõlemist? Õppida märkama stressi tunnuseid.
töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust; kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata; ebaterve õhkkond (üksteist ei usaldata, punutakse intriige, valitseb kalk konkurents); segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; suur vastutus. 37. Stressiteooria seisukohast jagatakse inimesed kahte rühma: A-tüüpi inimesed - nad on aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed on rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimestele. 38. Läbipõlemine on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad
Töö pole piisavalt iseseisev, liiga suur kontroll ja liiga vähe iseotsustamise õigust Kelleltki ei saada toetust ja abi Ebaterve õhkkond (üksteise usaldamatus, intriigid, valitseb kalk konkurents jne) Segased rolliootused (töötajale pole selge, mida temalt oodatakse ja nõutakse) Suur vastutus 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A-tüüpi inimesele. 38. Kuidas selgitate mõistet ,,läbipõlemine"? psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ja nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. 39. Milline võib olla inimese/töötaja mõtteline positsioon grupis? Sõnastage näide. Juht/liider Kaaslased
võimalikke moonutusi ja eelarvamusi. Tegelikkuses inimene nii naiivselt ei käitu, kuid oma iva on selles teoorias olemas. Üsna kasulik mõelda enne hinnangute andmist) Uurijad on leidnud, et inimesed kasutavad oma edu põhjendamiseks erinevaid omistusstiile, mis korreleeruvad kindlustundega tuleviku suhtes. Oma edu suhtes püsivaid omistusi tegevad inimesed (seda teen hästi) on tulevase edu suhtes kindlamad kui need, kes teevad ebastabiilseid omistusi (seekord läks hästi). Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enamus sisemisi põhjuslikkusi, ta usub, et saavutab edu iseenda võimete tõttu, tema omistused edule on sisemised. Depressiivne omistusstiil sisaldab uskumust, et põhjused on ainult sisemised ja pigem globaalsed ning stabiilsed. Tulemuseks õpitud abistus. Kui inimesel tekib tunne, et nad kontrollivad olukorda, muutusid jõupingutused palju püsivamaks. NB! Inimese aitamise võtmeülesanne on tema omistusstiili vaidlustamine. 6
inimestega Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad "sotsiaalseid" ameteid, eesmärgiks on suhted Võimuvajadus soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem Kõrge saavutusvajadusega isik: Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni Herzbergi kahe faktori teooria Maslow
Võimuvajadus on soov omada mõju ja olla mõjukas. Kõrge võimuvajadusega inimesed naudivad vastutav olemist, püüavad teisi mõjutada ja eelistavad võistluslikke ning staatusele orienteeritud olukordi. (Maaturismi ... 2012) Sellele vajadusele järgneb kõige kõrgem vajadus, saavutusvajadus. Saavutusvajadus on vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni, alustada uutega, minna edasi, olla edukas. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt. Nad eelistavad väljakutset probleemi kallal töötamisel ja isiklikku vastutust edu või ebaedu eest. Nad väldivad tööülesandeid, mida nad tajuvad väga kerge või väga raskena. Kui on enamvähem võrdne võimalus eduks ja ebaeduks, siis on võimalus kogeda edukat saavutamist ja rahuolu oma jõupingutusest. (Maaturismi ... 2012)
töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele; 3. ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused; 4. töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust; 5. töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust; 35. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Sõnastage eluline/konkreetne näide. A-tüüpi inimesed - nad on loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga. B-tüüpi inimesed – on rahulikud, reageerimine nõrgem, vastandid A- tüüpi inimestele. Nt: A-tüüpi töötaja tahab karjääriredelil tõusta, aga B-tüüpi on oma praeguse olukorraga rahul. 36. Kuidas avaldub töötaja käitumises „läbipõlemine“? Kuidas töötaja „läbipõlemine“ mõjutab organisatsiooni tegevust? on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev
närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel. (9) Punase mõju all hinnatakse aega üle ja kaal tundub raskem. Oranzpunast tunnetatakse kõige erootilisema värvina, see raskendab keskendumist ja soodustab uitmõtete tekkimist. Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 3. Punane 11 2.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7)
kommunikatsiooni teiste inimestega · Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. · Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad "sotsiaalseid" · ameteid, eesmärgiks on suhted · Võimuvajadus soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) · Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem · Kõrge saavutusvajadusega isik: · Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke · Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid · Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet · Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) · Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest VAJADUSTEL PÕHINEVATE TEOORIATE PARALLEELSEID JOONI VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu
närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel. (9) Punase mõju all hinnatakse aega üle ja kaal tundub raskem. Oranzpunast tunnetatakse kõige erootilisema värvina, see raskendab keskendumist ja soodustab uitmõtete tekkimist. Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7)
• Teenindavates ja abistavates ametites- meedikud, õpetajad • Ilmneb igal juhul- nõrgalt, tugevalt • Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis • Läbipõlemine vajab kliinilist diagnoosi (ravi kuni pool aastat) Läbipõlemine • Mõjutab negatiivselt nii inimest kui ka tervet organisatsiooni • Läbipõlemist esineb enam noortel, kõrgema haridustasemega, pühendunud, tugeva motivatsiooniga, kõrge saavutusvajadusega töötajal Hetkeseis Eestis • Eestis puuduvad uuringud, mis näitaksid, millised psühhosotsiaalsed faktorid on meil olulisemad. Leida võimalusi koostöös teiste EL riikidega selliseid uuringuid läbi viia • Võrreldes teiste EL riikidega tegeletakse Eestis psühhosotsiaalsete riskide juhtimisega liialt vähe. Tuleks tõsisemalt tegelema hakata Hetkeseis Eestis • Muutused tööelus on kaasa toonud uued tööstressorid/psühhosotsiaalsed ohutegurid.
Sageli ei kuula andekad lapsed tunnis õpetaja juttu, vaid mõtlevad oma mõtteid. · Ei talu rutiini. Andekas laps vihkab rutiini ja koolis peetakse teda sageli "kõndivaks vastuväiteks". Sellised lapsed kahtlevad kõiges ja kõigis. Painavad filosoofilised probleemid. Andekad huvituvad varakult elu ja surma küsimustest. · Tüdrukud eelistavad poistemänge. Tüdrukud huvituvad pigem poiste mängudest ja raamatutest kui traditsioonilistest nukumängudest. Seda võib seletada meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu. 11 · Kohanemine võib olla näiline. Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega ja jätab usina lapse mulje. Alati ei tulene see sisemisest vajadusest, pigem on laps sattunud sõltuvusse kiitusest. Täiskasvanuna muutub ta suure tõenäosusega töönarkomaaniks, kes oma saavutustega iial rahul ei ole. · Ei pruugi taluda konkurentsi. Mõned andekad kaitsevad end võimalike pettumuste eest
Kultuuriline motivatsioon tuleneb ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid end kultuurilises keskkonnas. Eesmärgiks saada ühiskonnas hästi hakkama. Uudishimu - uute muljete ja kogemuste vajadus Kontrollivajadus (turvalisusvajadus) Kuulumis - (armastus) vajadus, oluline enesehinnangu hoidmisel Saavutusvajadus - tekib tunne, et praegu või tulevikus võib midagi puudu jääda, suurema saavutusvajadusega inimesed saavutavad enam (tihti seotud päritoluga) Bioloogiline motivatsioon tuleneb organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda ehk siis eesmärk rahuldada meie kehalisi vajadusi: Uni füüsiliste ja psüühiliste ressursside taastamiseks, ööpäevane tsükkel Nälg energia Janu 0,5% vedelikukaotust, veevaru inimesel ei ole Suguiha tagada liigi säilimine, suguhormoonid mõjutavad suguiha, mitte valmisolekut
soovimatu tegevuse eest Kustutamine ,väljasuretamine- ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed. Eksimuse puhul pole enam sõbralik ning selgitada nelja silma all mis töötaja on valesti teinud 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleks motiveeritud ja töötaksid innukamalt? · Õpi tundma oma alluvate individuaalseis iseärasusi (vajadusi, suhtumist, personaalsust) · Leia suure saavutusvajadusega inimesed. Nad sobivad juhtima väikses äris jooksvat tööd, suures äris iseseisvat tööd. suures bürokraatlikus org mitte eriti kõrgel kohal, sest seal on vaja võimuiha ja madalam saavutustung. Saavtusvajadus eeldab osalust eesmärkide püstitamisel ja tagasisidet. · Võta arvesse alluvate eesmärke ja uuri tagasisidet sellest, kuivõrd nad püüavad neid saavutada.suure saavutamisvajadusega inimene püstitab ise eesmärke,
Saavutusvajadus soov arendada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, vastutada tulemuse soorituse eest. Võimuvajadus soov kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, inimene tahab olla vastutav teiste käitumise eest. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje, sõbralikke suhteid teiste inimestega. Need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Saavutusvajadusega inimene eelistab töötada iseseisvalt, vastutada ainuisikuliselt eesmärgi täitmise eest tuleks leida talle sobiv töö 13 Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Organisatsioonilise käitumise muutmise aluseks on Skinneri poolt väljatöötatud käitumise muutmise põhimõtted, mille põhjal oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Skinner nimetas seda tagajärgede reegliks. Selle põhjal:* püüab alluv
pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. See on emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Esinemise sageduseks on vähemalt kord nädalas pika perioodi vältel (6 kuud). Ohvri seisukohast: Ohvriks langeb tavaliselt: · Väljapaistev isiksus · Väheste sotsiaalsete võimete/oskustega isiksus · Mitte kehtestava käitumisega isiksus · Väga kõrge saavutusvajadusega isiksus · ***Ohvrite hulgas on ülekaalus koolis, ülikoolis, haiglas, lasteaedades ja usuorganisatsioonides töötavad inimesed Kiusaja seisukohast: · Kiusaja kiusab, et oma enesehinnangut kaitsta, tal on sotsiaalsuse puudus ja tema käitumine on mikro-poliitiliselt motiveeritud. Kiusamine väljendub: · Ignoreerimine, vältimine, isoleerimine · Pahatahtlik kuulujutt · Avalik alandamine · Naeruvääristamine, solvamine, sarkasm · Karjumine, sõimamine
Kolme vajaduse teooria 2 .� Osalus- ja võimuvajadused kipuvad olema tihedas seoses juhtimisalase eduga. Parimail juhtidel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. .� Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi võistluslikele ja ihkavad suhteid,millele on omane kõrge vastastikuse mõistmise tase. Kõrge saavutusvajadus .� Kõrge saavutusvajadusega inimesed eelistavad töökohti, kus on kõrge isiklik vastutus, tagasiside töö tulemuslikkuse kohta, mõõdukad ebaõnnestumise riskid Ootuste teooria —Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab 1) Seos pingutuse (E) ja tulemuse (P) vahel 2) Seos tulemus (P) ja tasu (O) vahel 3) Hinnang Motivatsioon= (E-P) x (P-O) Ootuste teooria mudel Võrdsuse teooria
järku vakjadusi, aga samaaegselt võivad motivaatoritena toimida paljud vajadused ning kõrgema taseme....... Saavutamisvajadus . püüd silma paista, saavutada normidest enamat, püüd vältida kõige raskemaid ja kergemaid ülesandeid. Võimuvajadus vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, kuidas nad muidu ei käituks Osalusvajadus soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kõrge saavutusvajadusega inimesed eelistavad kõrge isikliku vastutsiue, tagasisde töö tulemuslikkuse kohta, ja mõõdukate ebaõnnestumiset riskiga kohti. Osalus ja võimuvajadus kipuvad olema tihedatl seotud juhtimisalase eduga,. Parimal juhtudel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi
Kui keegi hakkab kujunema juhiks, algab sinus see protsess, et soovid seda võimu ise omada. o LISAKS: autonoomia vabadus – ise otsustad, pole reegleid ega piire. Impulsiivsus vajadus – hetkeajendil käituda ja reageerida. madal kuuluvusvajadus, Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem. Kõrge saavutusvajadusega isik: Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest 20 MOTIVATSIOONI MÕÕTMINE. PROJEKTIIVTESTID VS KÜSIMUSTIKUD
McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Saavutamine on tung viia asju lõpuni, ületada raskusi ja minna edasi. Saavutusvajadus iseloomustab inimesi, kellel on tugev soov oma pingutuste abil midagi saavutada ja ennast teostada. Saavutusvajadusega töötajad võtavad meelsasti vastutust, seavad endale reaalseid eesmärke ja võtavad mõõdukaid riske. 25 Sotsiaalsus on soov olla seotud teiste inimestega, luua ja hoida suhteid kaastöötajatega. Suhtlemisvajadus tuleneb ka hirmust olla üksi ja soovist kuuluda kuhugi. Võim on seotud sooviga kontrollida teisi inimesi ja olukordi. Sellised inimesed püüavad domineerida organisatsioonis, soovivad kontrollida teiste tegevust ja tahavad
Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. Isiksuseomadused vägivallaga on seostatud ,,suure viisiku" isiksuseomaduste sotsiaalsust mida kõrgem sotsiaalsus, seda vähem agressiivsust. Samuti on leitud erinevusi agressiivsuse väljendumisel A ja B tüüpi isiksuste vahel. A tüüpi isiksus on pigem ambitsioonikas, kõrge saavutusvajadusega, hea suhtlemisoskusega; A tüüpi isiksusega inimestel on suurem oht haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. B tüüpi isiksusega inimesed on aga stabiilsevad, vähem ambitsioonikad ja loovad. A tüüpi isiksusega indiviidid on leitud olevat agressiivsemad ohtlikus situatsioonis. Seoseid on leitud ka enesehinnangu ja agressiooni vahel. Usutakse, et madal enesehinnang on agressiooni prediktoriks enesehinnangu tõstmiseks rakendatakse teiste suhtes vägivalda
Kas inimene tegelikult käitub agressiivselt,sõltub sellest,kuidas ta on varasematest kogemustest õppinud fustratsiooni taluma ja ületama.Sõltub ka sellest,mil määral on keskkonnas levinud agressiooni esilekutsuvad stiimulid.Just niisuguste stiimulite esinemine valises keskkonnas või inimese sisemaailmas suurendab olulisel määral agressiivsete käitumisaktide esinemise tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks osutus füüsiline distants-mida kaugemal oli ohver,seda suuremaid elektrilööke anti.
a) ülesandega seotud info - oluline eeltingimus edukaks tööks, põhilisim ja otseseim seos tööprotsessidega, vahend motiveerimiseks; b) tagasiside tegevuse kohta. Uuringud pole leidnud tugevat seost / töötajad ise tajusid isiklikul tagasisidel olevat kõige suuremat mõju nende tegevuse tootlikkusele. Põhjused: moraal, motivatsioon. Arvatakse, et suurt positiivset mõju käitumisele avaldavad koos tagasiside ja info organisatsiooni eemärkide kohta. Kõrge saavutusvajadusega ja ka kõrgema enesehinnanguga inimesed reageerivad paremini negatiivsele tagasisidele. Sellest järeldub, et suhtlemisel tuleb olla saajale orienteeritud, läheneda isiklikult. Tööga rahulolu seotud kommunikatsioonikliima, horisontaalse kommunikatsiooni ja vahetu juhi- alluva vaheliste suhetega. Juhi - alluva suhted: - Väga oluline on siin juhtimisstiil (olulisem kui osalemine otsustamises); - Rahulolu kasvab interaktiivsusega, vastuvaidlemise ja riski sallivusega.
McClellandi arvates me internaliseerime teatud väärtusi ja see protsess tekitab meis eelsoodumuse saavutusteks. Sõltumatuse ja meisterlikkuse arendamine lapsel Uurimused osutavad, et vanemate poolt varakult õhutatud iseseisvus ja meisterlikkus arendavad lastel saavutusvajadust. Neis uurimustes analüüsiti laste poolt välja mõeldud lugude sisu ja hinnati neis kujutlustes leiduva saavutustele orienteeritud komponendi määra (McClelland, 1985). Ühes teises uurimuses leiti, et kõrge saavutusvajadusega lastel olid vanemad, kes olid lapsi õhutanud koolis häasti õppima, oma asjade järele vaatama ning raskeid ettevõtmisi iseseisvalt katsetama (Winterbottom, 1958). Mitmed teised tööd osutavad, et lastele kõrgendatud ootuste esitamine viib laste saavutusmotivatsiooni tõusule. Need uurimused näitavad, et lastes sõltumatuse ja meisterlikkuse õhutamine kujundab viimastel kõrge saavutusvajaduse. Selgitamaks,
annaabi.ee 
