Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läbipõlemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ma teen ja miks?

LÄBIPÕLEMINE
Mis on läbipõlemine?
 Läbipõlemine on kompleksne häire, mille 
tunnusteks võivad olla suur väsimus, 
kurnatus , negatiivne suhtumine kõigesse 
ümbritsevasse. Kaotatakse tahtmine 
teiste inimeste vastu huvi tunda.
 Termini “läbipõlemine” võttis kasutusele 
1970ndatel Herbert Freudenberger - 
Ameerika psühholoog.
Läbipõlemissündroom 
 emotsionaalse ja vaimse kurnatuse 
seisund, mis toob kaasa alaneva 
hinnangu endale kui professionaalile 
ning võib süvenedes laieneda ka 
isiksuslikele omadustele
Läbipõlemist iseloomustab
 Vaimne kurnatus, energia ja tahte 
alanemine, inimesed tunnevad end 
"tühjaks väänatutena". Inimene muutub 
ükskõikseks oma töö suhtes, tema 
kompetentsus väheneb.
 Depressiivne meeleolu. Inimese 
emotsionaalsed ressursid on kurnatud, 
kuna liiga palju energiat on kulutatud 
liiga pika aja jooksul.
Sümptomid
On kolm peamist sümptomite klassi mida loetakse 
läbipõlemise sündroomi tunnusteks :
 Emotsionaalne kurnatus: Inimesed tunnevad end kurnatute 
ja väsinutena, energiapuudus. Füüsilised probleemid nagu 
kõhuvalud ja seedehäired. 
 Võõrandumine (tööga seotud) tegevustest: Inimesed 
leiavad oma töös ainult negatiivset ja frustreerivat. Neil võib 
tekkida küüniline suhtumine oma töökeskkonda ja 
kolleegidesse. Samal ajal nad distantseeruvad emotsionaalselt 
tööst.
 Vähenenud töövõime:  Läbipõlemine mõjutab hakkama 
saamist igapäevaste tööülesannetega.Inimesed on negatiivsed 
oma tegevuste suhtes, neil on raske kontsentreeruda, nad ei 
kuula teisi ja nende loovus väheneb.
Erinevus depressioonist
 Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida 
eelkõige töökeskkonnast – see on 
enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, 
mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest 
tulla toime negatiivsete stressoritega. 
Kui  depressioon on üldine seisund, siis 
läbipõlemine on töökeskne.
Depressioonile iseloomulikud sümptomid:
 Madal enesehinnang
 Lootusetus
 Enesetapu tendentsid
Neid ei loeta läbipõlemisele tüüpilisteks 
sümptomiteks. Kõik läbipõlemised ei saa 
alguse depressioonist kuid 
läbipõlemissümptomid võivad 
suurendada depressiooni riski. 
Erinevus stressist
 Stressi korral on kõike liiga palju :
liiga palju kohustusi, mis nõuavad liiga palju nii 
füüsiliselt kui psühholoogiliselt. 
Stressis inimene võib siiski ette kujutada, et kui ta 
saab kõik kontrolli alla, siis tunneb ta ennast 
paremini.
 Läbipõlemise korral ei ole miski piisav. 
Tuntakse end tühjana, tekib motivatsiooni puudus, 
ei hoolita millestki. Ei nähta mingit lootust 
positiivseks muutuseks. 
Kui ülemäärane  stress on nagu uppumine 
kohustustesse, siis läbipõlemine on nagu 
kuivaks jooksmine.  Tavaliselt märgatakse 
kui ollakse stressis, aga mitte alati panda 
tähele kui toimub läbipõlemine.
Stress  versus  läbipõlemine
Stress
Läbipõlemine
Ülekoormatus
Passiivsus
Emotsioonid on 
Emotsionaalne  tuimus
ülevoolavad 
Toodab pakilisust ja 
Toodab abitust ja 
hüperaktiivsust 
lootusetust 
Energia kadu
Motivatsiooni, ideaalide 
ja lootuse kadu 
Viib ärevushäireteni 
Viib üksinduse ja 
depressioonini 
Põhiline kahju on 
Põhiline kahju on 
füüsiline
emotsionaalne
Võib enneaegselt tappa
Elu ei tundu väärt 
elamist
Keda läbipõlemine ohustab?
 Tugevalt motiveeritud ja 
kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on oma 
tulemustele kõrged ootused. 
 Suurem risk läbipõlemisele on inimestel, kes on 
osavõtlikud, kaastundlikud, kohusetundlikud, 
pühendunud ja idealistlikud, pigem inimestele kui 
teadmistele või materiaalsele orienteeritud. 
 Riskiteguriks on püsiv stress - kui tööga kaasneb suur 
vastutus või pidev kohanemise vajadus, tuleb 
tegeleda probleemsete inimestega, ülemuste ootused 
on vastakad. 
 Emotsionaalse ja praktilise toetuse puudumine.
Läbipõlemise staadiumid
 1. Staadium
Entusiasm, tööga rahulolu
 2. Staadum: õli tulle valamine
Rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, 
unehäired, närvilisus, suitsetamise ja alkoholi 
tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, 
lohutussöömine
 3. Staadium: kroonilised sümptomid
Väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted
 4. Staadium: peaga vastu seina jooksmine
Rahulolematus kõige suhtes
Kuhu see viib?
 Tähelepanuta jäänud 
läbipõlemissündroom võib viia 
depressiooni väljakujunemiseni ja 
pikaajalise töövõimetuseni.
Läbipõlemise puhul võib aidata:
 Probleemide lahendamine samm-
sammult.
 Stressi- ja mõtetehaldamise tehnikad.
 Negatiivsete uskumuste muutmine.
 Erinevate inimeste motiivide ja 
käitumise tagamaade mõistmine. Sageli 
ei ole probleem sinus.
 Tulemusliku suhtlemise tehnikad.
 Tervislikud eluviisid
 Abi teistelt inimestelt
Ennetamine indiviidi 
tasemel
 Kompetentsuse tõstmine: – üldine 
filosoofia– mida ma teen ja miks? 
Tähenduslikkus! 
 Pidev enesetäiendus
 Eneserefleksioon
 Sotsiaalse toetuse tõstmine 
Ennetamine indiviidi 
tasemel 
 Lõdvestumine: parandab emotsionaalset 
kontrolli, parandab kontsentratsiooni, 
mõjub hästi unele, hea füsioloogiline efekt
  Elustiil: sportlikkus, õige toitumine, piisav 
uni 
 Tasakaalu leidmine tööaja, isikliku aja ja 
perekonnale pühendatud aja vahel – 
tegelemine hobidega. 
Ennetamine organisatsiooni tasemel: 
 muutused töökorralduses:
 töö tuleb muuta võimalikult 
mugavaks 
 ülesannete ümberstruktureerimine
 töö hindamine (arenguvestlused)
     nõudmiste vähendamine
 osalemine otsuste vastuvõtmises
Mida on ise võimalik  ära teha? 
 mõtle kas su ootused on realistlikud? 
  teadvusta enesele, et sa võid ise oma elu muuta
  leia oma elus muidki väärtusi peale töö 
 muuda oma lähenemist tööl ette tulevatele 
raskustele mida sa ei saa muuta
  pööra tähelepanu rohkem muudetavatele 
aspektidele
 õpi tundma oma  piire  ja katsu neid mitte ületada
  otsi abi kolleegidelt ja sõpradelt, loo oma 
toetusgrupp
 Tee endale nimekiri, mis on Sulle elus 
kõige tähtsam. Õpi ütlema “ei” nendele 
asjadele, mis ei kuulu Sinu prioriteetide 
juurde.
  Defineeri uuesti oma töö, mis on sinu 
vastutus ja mis mitte. Võimalusel aruta 
see läbi oma ülemuse või kolleegidega.
 Tänan tähelepanu eest!
Viited

http://www.hkhk.edu.ee/stress/lbiplemine.html

http://tervis.postimees.ee/2958485/mida-tasub-teada-labipolemisest

http://ettevotlus.tartu.ee/sites/ettevotlus.tartu.ee/files/Triinu.pdf

Mart Jürisoo “Burnout - läbipõlemine”

C.Maslach, M.P. Leiter “Läbipõlemine. Mida saavad organisatsioonid ja 
töötajad teha läbipõlemise vältimiseks” 

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0072470/

Depression: What is burnout syndrome? 
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmedhealth/PMH0072470/

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on läbipõlemine?
  • Läbipõlemissündroom 
  • Läbipõlemist iseloomustab
  • Sümptomid
  • Erinevus depressioonist
  • Depressioonile iseloomulikud sümptomid:
  • Erinevus stressist
  • Slide 9
  • Stress versus läbipõlemine
  • Slide 11
  • Keda läbipõlemine ohustab?
  • Läbipõlemise staadiumid
  • Kuhu see viib?
  • Läbipõlemise puhul võib aidata:
  • Ennetamine indiviidi tasemel
  • Ennetamine indiviidi tasemel
  • Ennetamine organisatsiooni tasemel:
  • Mida on ise võimalik ära teha?
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Viited
Vasakule Paremale
Läbipõlemine #1 Läbipõlemine #2 Läbipõlemine #3 Läbipõlemine #4 Läbipõlemine #5 Läbipõlemine #6 Läbipõlemine #7 Läbipõlemine #8 Läbipõlemine #9 Läbipõlemine #10 Läbipõlemine #11 Läbipõlemine #12 Läbipõlemine #13 Läbipõlemine #14 Läbipõlemine #15 Läbipõlemine #16 Läbipõlemine #17 Läbipõlemine #18 Läbipõlemine #19 Läbipõlemine #20 Läbipõlemine #21 Läbipõlemine #22 Läbipõlemine #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siiru Õppematerjali autor
esitlus teemal läbipõlemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Stress ja sellega toimetulek
19
docx

Stress ja sellega toimetulek

isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. 6 Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
Tööstress
10
doc

Tööstress

· kognitiivsed reaktsioonid o raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega; · käitumuslikud reaktsioonid o narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine; o destruktiivne käitumine; · füsioloogilised reaktsioonid o seljavaevused, o immuunsuse nõrgenemine, o seedehaavandid, o südameprobleemid, o kõrge vererõhk. [4] Läbipõlemine Pikaajalisele stressile võib järgneda läbipõlemine. Läbipõlemine ehk burn out'i sündroom on iseloomulik inimestele, kelle negatiivsed pinged on seotud intensiivse inimestevahelise suhtlemisega. [1] Alternatiivseks kasutatavaks mõisteks on ,,kurnatussündroom", mis ühest küljest iseloomustab ilmekalt vastavat seisundit ning teisest küljest ei kõla nii raskelt ega lõplikult.

Klienditeenindus
Organisatsioonipsuhholoogia Konspekt
10
doc

Organisatsioonipsuhholoog ia Konspekt

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Org

Organisatsioonipsühholoogia
Organisatsioonipsühholoogia
21
doc

Organisatsioonipsühholoog ia

· Uhkus (pride) · Kaastunne (compassion) · Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (1) · Organisatsiooni võimalused/piirangud · Rolli omadused · Töö ja perekonna konflikt · Töö ja pere suund vs pere ja töö suund. · Pinge. Aeg. Käitumine. · Pere ja töö vastastikune rikastamine · Palk ja tajutud õiglus (jaotamise ja protseduuri õiglus) · Tööstress ja läbipõlemine · Koormus RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (2) · Autonoomsus · Tööaeg · Organisatsiooni liikmelisus (Organization citizenship) · Juhi ja kolleegide toetus · Töös sisalduv rutiin ja väljakutse · Töötaja arenemisvõimalused · Kõrvalehoidev käitumine RAHULOLU MÕÕTMINE Tahkude Skaalad · JSS (Job Satisfaction Survey) Tööga rahulolu küsimustik · JDI (Job Descriptive Index) Töökirjeldus indeks

Organisatsioonipsühholoogia
Tervisepsühholoogia konspekt
19
docx

Tervisepsühholoogia konspekt

Tervisepsühholoogia yldbak ­ Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease ­ tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness ­ olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne ­ füüsiline ­ sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, milleni indiviid v

Psüholoogia
Organisatsioonipsühooloogia-loengud
132
docx

Organisatsioonipsühooloog ia loengud

SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips

Organisatsioonipsühholoogia
Organisatsioonipsühholoogia
40
docx

Organisatsioonipsühholoog ia

Rahulolu ennustavad tegurid: enam seotud tegurid Organisatsiooni võimalused/piirangud- mis toetavad/piiravad sooritust. Kaasaegsed töövahendid, informeeritus. Eelarve lisateenuse sisseostmiseks. Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt)- kui koormav on roll, kui suur on vastutus. Kas on selge, mida oodatakse. Rolli omadused juhist sõltuv- kas on piisav koormus, selge, ei oleks liigseid nõudmisi. Palk ja tajutud õiglus. Tööstress ja läbipõlemine. Koormus. Juhi ja kolleegide toetus Autonoomsus- otsustusvabadus, kuidas ja millal oma tööd teha. Oluline, sest in saab ise otsustada-väärtuse tunne. In meeldib, kui neid vajatakse ja on olulised Tööaeg- põhiline probleem- kui pikk on tööaeg, kas väsitab ja kurnab. Teine probleem- sotsiaalne e kas in tahab töö ajal olla kusagil mujal. Organisatsiooni liikmelisus/pühendumine- liikmelisus- organisatsiooni kodanikuks olemine, kuuluvustunne.

Organisatsioonipsühholoogia
Tervis ja heaolu
54
docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &

Inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun