50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siiru
Õppematerjali autor
isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. 6 Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:
· kognitiivsed reaktsioonid o raskused keskendumise, mälu, uute asjade õppimise ja otsuste tegemisega; · käitumuslikud reaktsioonid o narkootikumide, alkoholi ja tubaka kuritarvitamine; o destruktiivne käitumine; · füsioloogilised reaktsioonid o seljavaevused, o immuunsuse nõrgenemine, o seedehaavandid, o südameprobleemid, o kõrge vererõhk. [4] Läbipõlemine Pikaajalisele stressile võib järgneda läbipõlemine. Läbipõlemine ehk burn out'i sündroom on iseloomulik inimestele, kelle negatiivsed pinged on seotud intensiivse inimestevahelise suhtlemisega. [1] Alternatiivseks kasutatavaks mõisteks on ,,kurnatussündroom", mis ühest küljest iseloomustab ilmekalt vastavat seisundit ning teisest küljest ei kõla nii raskelt ega lõplikult.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Org
· Uhkus (pride) · Kaastunne (compassion) · Armastus (love) Tööga rahulolu ja eluga rahulolu RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (1) · Organisatsiooni võimalused/piirangud · Rolli omadused · Töö ja perekonna konflikt · Töö ja pere suund vs pere ja töö suund. · Pinge. Aeg. Käitumine. · Pere ja töö vastastikune rikastamine · Palk ja tajutud õiglus (jaotamise ja protseduuri õiglus) · Tööstress ja läbipõlemine · Koormus RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (2) · Autonoomsus · Tööaeg · Organisatsiooni liikmelisus (Organization citizenship) · Juhi ja kolleegide toetus · Töös sisalduv rutiin ja väljakutse · Töötaja arenemisvõimalused · Kõrvalehoidev käitumine RAHULOLU MÕÕTMINE Tahkude Skaalad · JSS (Job Satisfaction Survey) Tööga rahulolu küsimustik · JDI (Job Descriptive Index) Töökirjeldus indeks
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, milleni indiviid v
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
Rahulolu ennustavad tegurid: enam seotud tegurid Organisatsiooni võimalused/piirangud- mis toetavad/piiravad sooritust. Kaasaegsed töövahendid, informeeritus. Eelarve lisateenuse sisseostmiseks. Rolli omadused (sh rolli koormus, selgus, konflikt)- kui koormav on roll, kui suur on vastutus. Kas on selge, mida oodatakse. Rolli omadused juhist sõltuv- kas on piisav koormus, selge, ei oleks liigseid nõudmisi. Palk ja tajutud õiglus. Tööstress ja läbipõlemine. Koormus. Juhi ja kolleegide toetus Autonoomsus- otsustusvabadus, kuidas ja millal oma tööd teha. Oluline, sest in saab ise otsustada-väärtuse tunne. In meeldib, kui neid vajatakse ja on olulised Tööaeg- põhiline probleem- kui pikk on tööaeg, kas väsitab ja kurnab. Teine probleem- sotsiaalne e kas in tahab töö ajal olla kusagil mujal. Organisatsiooni liikmelisus/pühendumine- liikmelisus- organisatsiooni kodanikuks olemine, kuuluvustunne.
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid