ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE (0)

lääne-viru rakenduskõrgkool
Sotsiaaltöö õppetool
ST13 KÕ1
Erivajadusega laps ja tema abistamine

andekas laps

Referaat
Õppejõud: Reet Rääk, MA
Mõdriku
2014

sissejuhatus referaati

Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Millised ohud valitsevad kui jätta neid lapsi unarusse ? Kuidas ja millisel määral abistada neid lapsi, et nendest saaks täiskasvanuna ühiskonnale vajalikud kodanikud, kes tuleks endaga toime?

Andekuse mõiste

Andekus on psüühiliste omaduste kompleks , mis avaldub võime või võimete kogumi kõrges arengutasemes ning realiseerub inimese eriti edukas tegevuses mingil alal. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat , mida tuleb otsida kui kullatera. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ).
Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist – imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika , kunst , matemaatika , male .
Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. Uurimustulemused aga näitava, et andekuse mõiste määratlemine on põhimõtteliselt avatud, kuna koguaed ilmnevad uued tunnused mida võib andekuse all mõelda.

Andekas laps

Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/ või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid.
Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki:
1) Õppimise ja mõtlemise alal - märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid , tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult.
2) Töösse suhtumise ja huvide alal - huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest
3) Sotsiaalse käitumise alal - lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega , oskavad asju näha teiste seisukohast .

andekuse liigid

• Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest.
  
• Loogiline -matemaatiline andekus ilmneb huvi arvude ja loendamise vastu. On hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju . Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama.
  
• Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Enamuses õppivad kiiremini laulma kui rääkima. Erakordsele muusikalisele kuulmisele ja mälule viitab võime tajuda varakult muusika struktuuri, tonaalsust ja rütmi. See võimaldab lapsel kergesti ära tunda, meelde jätta ning korrata .
  
• Kehaliselt -kineetiliselt andekatel lastel on palju fantaasiat, mis paistab välja fantaasiarikastest mängudes. Juba varases eas meeldib neile mõelda end kellekski teiseks - mängida mõnd looma või muinasjututegelast.
  
• Ruumiline intelligentsus osutab võimele kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Need lapsed on head orienteerujad, mida võib kõigepealt märgata kas või pimesikumängus. Hiljem on nad osavamad kaardilugejad, oskavad hästi lahendada ruumilist kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista erinevaid skeeme .
  
• Interpersonaalne andekus on võime mõista ümbritsevaid inimesi ja nende tegevust, nad on emotsionaalsed ja koostööaltid. Sobivad varakult teiste lastega, mõistavad hästi kaaslasi, aitavad ja õpetavad neid. Samas tahavad just nemad olla teistele juhiks. Nad on avatud ja tunnetavad hästi reegleid.
  
• Intrapersonaalne andekus väljendub võimes mõista iseennast , olla teadlik oma nõrkadest ja tugevatest külgedest ning aduda tundeid. Juba lapsena kipuvad sellised lapsed olema enesekesksed , see ongi üks esimesi tunnusjooni. Hiljem oskavad nad seada endale kindlaid eesmärke ning neid ka saavutada.
  
• Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu.
  

Võimalikud probleemid ja lahendused.

Lapsevanemal on vaja panna tähele ebatavalise ande varajast avaldumist , püüda leida oma lapse tugevad küljed, mitte heita meelt , kui tema laps on sõbranna omaga võrreldes masendavalt keskpärane või sootuks vähem arenenud. Kõik, kes on kokku puutunud andekate lastega teavad, ühelt poolt on nad kerged lapsed. Veidi lähemal läbikäimisel selgub , et nad on hoopis haprad lapsed, kellele on kerge liiga teha. Kõige tihedamini võivad esineda murekohad väljaspool kodu olgu selleks kohaks kas kool või lasteaed .
• Õppetööga seotud mured. Ebaühtlase tasemega klassis tavaliselt õpitakse just laisklemist ja unistamist sest koolitöö ei pakku neile piisavalt väljakutset.
• Läbisaamine koolikaaslastega on ka üks mure koht sest võib esineda kadedust.
• Raskused mängukaaslaste leidmisel. Tihti jäävad andekad lapsed üksi sest enda sarnast mängukaaslast on raske leida. Andekad lapsed eelistavad lärmakatele mängudele lugemist ja sportmängudest sageli kindlate reeglitega mänge.
•Eristuvad vabatahtlikult. Nad juurdlevad filosoofiliste, matemaatiliste jt probleemide üle, mida keskmine laps teeb sageli vaid sunniviisil. Eristumist soosib see, et väga andekad on sageli pere ainsad lapsed või on neil õdede-vendadega suur vanusevahe.
• Autoriteediprobleemid. Liiga andekaid ei taheta juhtideks, kuna nende tase pole keskmistele vastuvõetav. Andekas omakorda ei talu endast rumalamat juhti.
•Laienenud õiglustunne. Andekad protestivad täiskasvanute autoritaarsuse vastu kohe, kui tajuvad vähimatki ebaõiglust, ebaloogilisust või mõtlematust.
• Ei talu rumalust. Andekatel on väga raske taluda kooselamist endast rumalamatega. Samas on see olulisim õppetund – kes ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks.
• Oskamatus vaikida. Õiglustundega andekad lapsed kipuvad välja ütlema kõike, mida nad mõtlevad.
• Kuulab valikuliselt. Sageli ei kuula andekad lapsed tunnis õpetaja juttu , vaid mõtlevad oma mõtteid.
• Ei talu rutiini. Sellised lapsed kahtlevad kõiges ja kõigis. Andekad huvituvad varakult elu ja surma küsimustest.
• Tüdrukud eelistavad poiste mänge. Seda võib seletada meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu.
• Kohanemine võib olla näiline. Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega ja jätab usina lapse mulje. Alati ei tulene see sisemisest vajadusest, pigem on laps sattunud sõltuvusse kiitusest.
• Ei pruugi taluda konkurentsi. Mõned andekad kaitsevad end võimalike pettumuste eest võistlusest kõrvaletõmbumisega.
Talent ilmneb tänu enesekindlusele. Kui laps usub endasse, tõstab see tema enesehinnangut. Täiskasvanud ei tohi käega lüüa, et nagunii ei tule midagi välja. Madalat enesehinnangut saab tõsta ennekõike vanem. Selleks on vajalik arvestada lapse eripäraga ja kiita.
Kui laps hakkab juba kaheselt viisi pidama , võib see olla märk sellest, et matemaatikut temast ei saa.. Muusikaliselt või keeleliselt andekad on sageli nõrgad reaalainetes.
Igas inimeses on ülekaalus teatud võimed, mida on võimalik kindlaks teha juba varajases lapseeas . Kas või selle järgi, mis lapsel hästi välja tuleb. Ja kui tal midagi õnnestub, vajab ta kiitust. Heast sõnast ja kodusoojusest saab alguse lapse ande areng.
Tihti juhtub nii, tänu oma andekusele tehakse õpetaja ülesanded ära tunduvalt kiiremini teistest, ülejäänus aja laps igavleb ja võib hakata segama hoopiski teisi. Õpetaja kes teab, et tal on klassis selliseid lapsi võiks olla ettevalmistanud neile lisa ülesandeid. Vanemad aga paeks igati toetama oma last. Tihti soovitakse andekatele lastele aga eliitkoole või koduõpet, mõned koolid aga lubavad neil külastada ülikooli loenguid. Kokkuvõtte
Iga laps on vanema jaoks õnn, andekaid aga peetakse õnnistuseks, tihti aga ei teata kui andekusega ei tegeleta siis võib sellest kasvada suur mure koht. Kiitmine , innustamine ja toetamine nii pere kui ja kooliõpetaja poolt on väga oluline. Kuid ei tohi liiga ka survestada, mis võib esile kutsuda aga hoopiski protesti mille tagajärjel võivad tekkida käitumisraskused. Sellepärast on ka väiksemad koolid on paremad ja eriklassid mis on mõeldus just neile.

Kasutatud kirjandus

Kuitenbrouwer, P. (2001). Eriti andekate laste 7 saladust. Tallinn: Koolibri.
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Leesmann, S. (2002). Andekas laps - õnn või õnnetus?
Veisson, M., Püss, A., Tammemäe, T., & Kõiv, A. (2008). Lastevanematele erivajadustega lastest. Tartu: Altex.
Vikat, M. (2002). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Tallinn: TPÜ Kirjastus.