Milleks on slängi vaja ?
Släng
arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi
aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega
põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks.
Miks
on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida?
Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased
uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid.
Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on
madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt
välja.
Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi
uurimine teiste
keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on
see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks
asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest.
Kuna mõned
uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse,
siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud.
Släng
näitab, kas keel on elujõuline - seega on slängi olemasolu meie
emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles
slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve
eestlaste keelekasutusest.
Kui
vana võiks släng olla?
Mõned
uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju
sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses
kasutatakse veel ka mõisteid
argoo , erikeel ja z^
argoon .
Juba
maailma esimeses
eeposes , savitahvlitele kirja pandud on kasutatud
slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes.
Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse
poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on
erikeelt
seostatud ka kelmide ja
varaste maailmaga .
Kui
tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on
kirja
pannud Kristjan Jaak
Peterson . Mõnevõrra süsteemsem kogumine
sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul
koostama vargasõnaraamatut.
Laialdasemale
slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus
Saareste.
Nõukogude
ajal sattus släng põlu alla. Miks?
Seda
võib
seostada ideoloogia muutumisega. 30-ndail oli ilmunud Lihhatovi
artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini
keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt,
mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma.
Kui
ühiskond hakkas
vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi
vastu. TÜ-s hakkas tegutsema slängigrupp.
Kust
jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat
viimaste aastatega päris ära rikutud.
Juri
Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka,
mis kuulub ühtaegu nii sise- kui välisruumi. Arvan, et piir läheb
igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda
asjakohaseks, kui lipsustatud
poliitik , pannakse pahaks. USA-s
püüavad
poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka
Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid:
kass põues,
luukere kapis, ämbrisse
astuma .
Laenud
on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil
muutused on kiiremad kui keele areng. Ent
kahtlemata kasutatakse
slängi liiga palju, sellega paistab silma just press.
Kuidas
släng edasi areneb?
Ennustada
on raske.
Moskva teadlane Jelistratov nimetab slängi füüsikaterminit
kasutades kultuuri kvandiks . Keel on kultuuri ja ühiskonna
peegeldaja, seega tuleks prognoosida ka ühiskonna arengut.
Arvatavasti
muutub keel varsti jälle stabiilsemaks. Tulevik näitab, mis jääb
ja mis kaob. Ühtlustumisele
viitab seegi, et jälle antakse välja
keeleauhindu, sealhulgas kauni keelekasutuse eest, ka tehakse
keeleteemalisi saateid.
Tehnikavallas
oleks vaja küll
Veski -taolist keelemeest, kes termineid korrastaks.
Alati polegi vaja nii palju teistest keeltest laenata,
piisab ka oma
sõnavaramaterjalist.
Kõik kommentaarid