Milleks on slängi vaja? (0)

Milleks on slängi vaja ?

Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks.
Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida?
Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja.
Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud.
Släng näitab, kas keel on elujõuline - seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest.
Kui vana võiks släng olla?
Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^ argoon .
Juba maailma esimeses eeposes , savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga .
Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson . Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut.
Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste.
Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks?
Seda võib seostada ideoloogia muutumisega. 30-ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma.
Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜ-s hakkas tegutsema slängigrupp.
Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud.
Juri Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise- kui välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik , pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma .
Laenud on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse slängi liiga palju, sellega paistab silma just press.
Kuidas släng edasi areneb?
Ennustada on raske. Moskva teadlane Jelistratov nimetab slängi füüsikaterminit kasutades kultuuri kvandiks . Keel on kultuuri ja ühiskonna peegeldaja, seega tuleks prognoosida ka ühiskonna arengut.
Arvatavasti muutub keel varsti jälle stabiilsemaks. Tulevik näitab, mis jääb ja mis kaob. Ühtlustumisele viitab seegi, et jälle antakse välja keeleauhindu, sealhulgas kauni keelekasutuse eest, ka tehakse keeleteemalisi saateid.
Tehnikavallas oleks vaja küll Veski -taolist keelemeest, kes termineid korrastaks. Alati polegi vaja nii palju teistest keeltest laenata, piisab ka oma sõnavaramaterjalist.