Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi.
1925. a. loodi Kultuurkapital , mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine.
Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid.
Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest.
Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile .
Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid . Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks.
Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele.
Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid .
Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba .
Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati õpetajate seminare . Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a.
Tekkisid majanduskriisi esimesed tunnused, mis sundis riiki kulutusi kärpima.
Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik. Nii jäid paljud tegevusetuks ning ei tahtnud ükskõik millist töökohta.
1934. a. haridusreformiga kavatseti minna üle 4-klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See aga tekitas pahameelt, kuna alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Nii ei likvideeritud 6-klassilisi algkoole.
Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu.
Suuremat rõhku pandi kutseharidusele – rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi.
1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks.
1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp.
Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika-loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond.
Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond.
Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada kas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas’’ või Tallinnas 1938. a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis.
Muusikaspetsialiste valmistati ette Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. 1938. a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool.
Kõrgkooliga oli võrdsustatud Kõrgem Sõjakool juhtivate staabiohvitseride ettevalmistamiseks.
Tartu Ülikooli seis pärast vene ja saksa õpetlaste lahkumist hakkas tasapidi paranema, selle all töötasid Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud, põllumajandusteaduskonna kaitseinstituudid. Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts.
1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine.
Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant.
Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika.
Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste . Soome- ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits.
Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu’’ ja ,,Eesti ajalugu’’.
Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel.
Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia’’.
Areenile astus ,,Siuru’’ rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson .
Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk.
Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanižanr.
Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi .
Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan.
Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate’’ rühmituseks: Heiti Talvik , Betti Alver , Kersti Merilaas , August Sang , Uku Masing , Bernhard Kangro .
Eesti kunsti vanameistritest jätkasid tegutsemist Ants Laikmaa , Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe .
Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase’’ kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik.
Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt.
1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni.
Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000.
Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller , Artur Kapp, Cyrillus Kreek , Mart Saar, Peeter Süda.
Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk.
1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper – Evald Aava ,,Vikerlased’’. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,, Hiiob ’’ ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem’’.
1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast žanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus.
Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist , mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused.
Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes teatrielus Tallinn, kus tegutses kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia’’, Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia’’, kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur , Erna Villmer, Ants Lauter .
Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman , Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo , Mari Möldre.
Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust.
Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst . Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia- Film ’’ ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm’’. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele.
1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit . Tuntuimad klubid olid Tallinna ,,Kalev’’ ja ,, Sport ’’ ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi.
1940. Aastaks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni.
1934. Ja 1939. a. leidsid aset Eesti Mängud.
Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis.
Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis , male ja laskmine .
Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis, tõestades seega oma kuulumist maailma laskeparemikku.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 94 allalaadimist

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 #1

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 #2

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 #3

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chillitbang Õppematerjali autor

Eesti kultuurielu areng punktidena kirja pandud.

kultuurielu

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti 1920nendatel aastatel

ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond,

Ajalugu

doc

Kultuur Eestis 1920-1930

asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes.

Ajalugu

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Vanematele trahv, kui laps ei käinud koolis. Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine 1918

Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).

Ajalugu

doc

Eesti vabariik

Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad. Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda). Vastuolud, koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud. Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad.

Ajalugu

docx

Ajaloo referaat Eesti vabariik

maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerimisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit

Ajalugu

odt

Eesti ajalugu 1920-1940

Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika............

Ajalugu

docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P?rnus ja Kundas. T?nu elektrile arenes ka sidetehnika, eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega (NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal. Seda esitleti Briti

Ajalugu

Rohkem sarnaseid