Teadus Eestis 1920-1930 (1)

Teadus Eestis
1920-1930
Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja
läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia.
Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel.
Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt
õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist
Ants Piip.
Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp,
rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra
alal.
Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest
olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo
Kaho.
Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias.
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik.
Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras
keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks
Kantile veel:
1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar
Leppik (1898­1978),
2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (1890­1955),
3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja,
bakterioloog Karl Schlossmann (1985­1969),
4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk.
5)Astronoom Ernst Öpik (1893­1985), sõdadevahelise Eesti
ilmselt silmapaistvaim teadlane.
Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika
suuna Theodor Lippmaa (1892­1943), kes paraku hukkus
Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga
oluline alus tänapäevasele taimeökoloogiale.
Tähtsamad leiutajad
(teadlased)
Keemik Paul Nikolai Kogerman (1891-1951)
Rajas Eesti
põlevkivikeemia
P. Kogerman avaldas 187
teaduslikku ja
publistsistlikku tööd,
põhikooli- ja
ülikooliõpikuid, juhendas
20 magistri- ja
kandidaaditööd ning 3
doktoritööd
Neurokirurg Ludvig Puusepp (1875-1942)
Eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia
rajajaid
1908 rajas Peterburi Psühhoneuroloogia
Instituudi juurde maailma esimese
neurokirurgiakliiniku, mille töös
osales aktiivselt nii organisaatori kui
ka arstina. Samaaegselt luges
loenguid ka Sõjaväemeditsiini
Akadeemias.
1921. aastal rajas samas närvikliiniku ­
seda loetakse Eesti neurokirurgia
algusaastaks.
1923. aastal oli ta üks Eesti
Neuroloogide Seltsi asutajaist,
hiljem esimees.
Albrecht Altma (1897-1969)
Tema teadustöö
põhisuunaks olid
magnetdefektos-
koopia
probleemid,
füüsikalised
protsessid
metallide
mikropiirkonnas,
ta oli ka
röntgenstruktuur-
analüüsi
uurimissuuna
algatajaid Eestis.
Erich Jaakson (1891-1950)
Tema teadustöö
põhisuunaks oli
kohaliku mineraal-
ja allikavee
keemilise koostise
uurimine, Kopli-
Paljassaare savide
omadused ja
tööstuslik
kasutamine,
algatas ja juhendas
diatomiidi-
uuringuid.
Robert Johannes Livländer (1903-1944)
Tema teadustöö põhisuunaks oli geograafiliste
pikkuste ja laiuste mõõtmine Eestis, tähtede ja
planeetide ehitus.
Koostöös Ernst Öpikuga saavutas rahvusvahelise
tunnustuse ultraviolettkiirguse kolorimeetria
alal.
Avaldas üle 30 publikatsiooni astronoomia,
geodeesia ja gravimeetria alal, oli esimese
geodeesiaõpiku autor (1942).
Juhtis Baltimaade gravimeetrilise võrgu
arendamise töid.
Korraldas Eesti Sõjavägede Staabi
topohüdrograafia osakonna ülesandel Eesti
triangulatsioonipunktide geograafiliste
koordinaatide mõõtmisi.
Osales päikesevarjutusega seotud
ekspeditsioonidel.
Vladimir Paavel (1900-1958)
1925-1935 töötas Saksamaal
ehitusfirmades vesiehitiste ja
kanalisatsiooni rajamise
insenerina.
Saksamaal Balti Ülikooli
(Hamburgis) rajajaid,
professor ja prodekaan 1945-
1949.
Tema teadustöö põhisuunaks
olid vesiehitised.
Tema algatusel rajati ja sisustati
TTÜs vesiehitiste
laboratoorium
Hugo Raudsepp (1900-1976)
Teadustöö põhisuunaks oli 1,4-
dieenide süntees, põlevkivi
kerogeeni koostis ja struktuur,
aromaatsete süsivesinike
keemilised omadused,
põlevkivifenoolide-alaste
uurimistööde algatajaid.
TPI polümeeride sünteesi
laboratooriumi rajajaid ja
teaduslik juhendaja 1959-
1976, esimees ja eestikeelse
keemiaterminoloogia arendaja,
Juhan Vaabel (1899-1971)
Teadustöö põhisuunaks
oli finantsõigus ja riigi
maksundusõigus,
nendel teemadel
avaldas ta rida
publikatsioone.
Tallinna Teadlaste Maja
asutajaliige.
Hans Roland Võrk (1896-1978)
Teadustöö põhisuunaks oli
elektrotehnika, elektrimasinad,
elektri õhuliinid, erialasõnavara.
Avaldas arvukalt publikatsioone,
monograafiaid, õppekirjandust,
entsüklopeedia artikleid.
Koostas ülevaateid Eesti raadiotööstuse
ja ringhäälingu ajaloost, oli "Vene-
eesti elektrotehnika sõnastiku" ja
"Inglise-vene-eesti patendinduse
sõnaraamatu" koostajaid.
Tähtsaid teadustöid tehti:
Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis ja
hiljem ka Tallinna Tehnikaülikoolis.
Teaduslikkes seltsides: Õpetatud Eesti
Seltsis, Loodusuurjate Seltsis ja
Akadeemilises Ajaloo Seltsis.
Muudes asutustes: Eesti Rahva
Muuseumis, Riigi Keskarhiivis ja
Loodusvarade Instituudis.
1938.aastal asutati Eesti Teaduste
Akadeemia.
1923. aastal loodi Riiklik
Katsekoda.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Ludvig_Puusepp
http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Kogerman
http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2010/veebruar.html
http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Teadus/
http://www.estonica.org/et/Eesti_k%C3%B5rgharidus_ja_teadus_1918-1940/
9.klassi ajaloo õpik, lehekülg 85