Superpoliitikust kuldsuu - Lennart Meri (0)

Superpoliitikust kuldsuu – Lennart Meri
Lennart Meri on sündinu 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ning tema isa oli Shakespeare ’i tõlkija Georg Meri. Koos perega lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama . 1941. aastal küüditati perekond Siberisse.
Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude . Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana.
Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug- Itta ja Arktikasse – endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud on ka tema filmid soome- ugri rahvaste saatusest. “Linnutee tuuled” sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Juba 1963. aastal võeti Lennart Meri vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ning kaheksakümnendatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Kirjaniku ja filmilooja Lennart Meri looming aitas olulisel määral kaasa eestluse säilimisele Nõukogude venestuskampaaniate kiuste.
Meri oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.
Nagu teisedki eesti haritlased pühendas Lennart Meri kaheksakümnendatel “Laulva revolutsiooni” päevil rahvarindes rohkesti aega ja jõudu poliitikale. Tema siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi , mis suunas eesti noori välismaa ülikoolidesse ja arendas kultuurisidemeid Läänega.
Pärast töötamist välisministrina ja suursaadikuna Soomes, valiti Lennart Meri Eesti vabariigi presidendiks. Ta vannuti ametisse 6. oktoobril 1992. aastal ning 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi riigipeaks. Kui põhiseadus jätaks võimaluse valida president tagasi kolmandaks ametiajaks, toetanuks kokku 48 protsenti Eesti elanikest Lennart Meri jätkamist Kadriorus riigipeana. Kuid 1992. aasta rahvahääletusel kinnitatud põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi valida vabariigi presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks.
Mis tagas Lennart Merile sellise populaarsuse ja tunnustuse? Meri ei ole kunagi leppinud tavapärasega, sest nii ei jää ei sina ega su riik võõrastele meelde. Tema riigivisiitide kavasse olid vastuvõtjad sunnitud paigutama tavaliste riigivisiitide kavast erinevaid marsruute. Eks tal oli endal nii huvitavam, kuid ühtlasi sundis ta pindalalt ja rahvaarvult suuri riike väikese riigi esinduse vastuvõtuks rohkem pingutama. Ja Eesti ning Meri sööbisid kindlamalt mällu. Kodumaal võõraid vastu võttes pakkus ta nii ette mõeldud kui ka üllatuslikke vahepõikeid. Näiteks kutsus ta Prantsuse presidendi koju Kabelineemele lõunasöögile ja külaline istutas Meri aeda puu. Teinekord jalutas ta Norra kuninga ning suure saatjaskonnaga Pärnus, märkas õllesaali ja küsis kuningalt: “mis te arvate ühest õllest?” Ning kuningas ja president rüüpasid kavaväliselt kuumal suvepäeval veidi õlut. Merit nimetatakse suureks improvisaatoriks, mida ta muidugi ka on.
Kuigi maailm hakkab alles nüüd, Euroopa Liidu ja NATO valguses, tõesti teadma, mis on Eesti, suutis Meri oma isikuga tipp-poliitikute seltskonnas Eesti ja iseenda juba enne meie taas-iseseisvumist meeldejäävaks teha. Taani välisminister on öelnud, et Lennartis ühendunud tarkus, sarm ja veenmisvõime on rabavad. Ta on imepärane inimene, teadmiste ja mõistmisandega, kellest sai suur riigimees ja kes omal moel on lahendanud palju katsumusi, mis on seisnud noore demokraatia ees.
Väga lennartmerilik on anda külalistele juba sisenedes teada, kui pika ajalooga kohta nad on sattunud. Kadrioru lossis lasi Meri seintele riputada baltisaksa kunstnike maale. Ikka selleks, et igale külalisele, eelkõige ikka võõramaistele, selgitada, kui pikk on Eesti ajalugu ja kui Euroopa-keskne see on olnud.
Kõige positiivsemana on inimestele meelde jäänud Meri nn tegevus välisrindel ehk Eesti tutvustamine maailmas. Inimesed mäletavad, et Meri võttis sõna elektrijaamade erastamise vastu, seisis vene vähemuse õiguste eest ja üldisemalt rahva huvide eest, noomis poliitikuid ning pidas vapustavaid kõnesid.
Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove -Kalergi Euroopa- auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks.
Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saa Eestil enam ilmselt olema ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes “kiiksuga” riigipea , kes paistaks silma, nagu seda tegi Lennart Meri.
Merlin Saareste 9d
2006