EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

emakeele-selts-i-pohikiri AnnaAbi

Emakeel Selts-i Põhikiri Koostanud Meelis Leming & Toni D..... § 1.Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele; b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena; c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu; d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. § 3. Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts:

9. klassi eesti keel

3

docx

Emakeele selts-i põhikiri

Emakeel Seltsi Põhikiri Koostanud Meelis Leming & Toni D..... § 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele;

Eesti keel

6

doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut). Kujundati välja teadusterminoloogia (kivim, pinnas, valk, liiklema, ühik, vähktõbi, sööt (Wiedemanni sõnaraamatust, murdesõna)). Keelekorraldusteoorias oli tähtsal kohal Valter Tauli. Keeleuurimine. EkmS. 1920. aastal loodi Akadeemiline Emakeele Selts Tartu Ülikooli juurde. Tegeleti murdekogumisega ja uurimisega. Tartu Ülikooli eesti keele professor Andrus Saaresta tegeles sõnavara keelegeograafilise uurimisega. 1924. aastal valmis doktoritöö, ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli

Eesti keel

10

doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski,

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused

22

odt

Eesti murded Referaat

saada toetab ka sugulaskeelte ja Läänemere keeleareaali tüpoloogilise omapära uurijate tööd. Kirjeldatud muutused eesti dialektoloogias ei ole veel jõudnud lõpule. Mitmed suurprojektid on hetkel pooleli ja vajavad lähematel aastatel lõpuleviimiseks senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata. Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002 1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel

Eesti keel

14

odt

Eesti kirjakeele ajalugu

See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. • Vanalt kirjaviisilt uuele kirjaviisile. Eesti rahvuse kujunemise ajaks oli põhjaeesti kirjakeel saavutanud lõunaeesti kirjakeele ees sellise ülekaalu, et tema saamine rahvuslikuks kirjakeeleks oli paratamatu. XIX sajandi teisel poolel toimunud rahvusliku kirjakeele kujundamine seisnes kirjakeele ühtlustamises ja uuele kirjaviisile üleminekus. See tegevus toimus esialgu Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu (1871–1892) rahvusliku liikumise juhtide Jakob Hurda ja Mihkel Veske eestvedamisel. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884

Eesti kirjakeele ajalugu

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

· Käänete seas akusatiiv, instruktiiv, ni-na-ta-ga käänded. · Uurimisteemasid: eesti rannikumure, soome-ugri keelte ühine sõnavara, laenusuhted balti ja slaavi keeltega, häälikuseaduse olulisus diakroonia uurimisel, soome-ugri päritolu kohanimed ja sõnad Põhja-Venemaal, mari ja mordva keel, 1885 uurimisretk Ungarisse, 1886 Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks. 7. Jakob Hurt (1839-1907) · 1872 asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts, eesmärk: eesti hariduse, teaduse, keele edendamine, rahvapärimuse talletamine ja uurimine. Esimeheks Hurt. · 1872 otsustab EKS loobuda vanast kirjaviisist. Grammatika normeerimine, jõuti kokkuleppele häälikupikkuste märkimises. · Rääkis lõunaeesti keelt, peeti parimaks lõunaeesti keele tundjaks · 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" ­ rahvaluule kogumine. · 1886 doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis

Kategoriseerimata

7

pdf

Eesti keeleteadlane Julius Mägiste

(1922.aastani Mälson). Julius Mägiste suri 11. märtsil 1978 Lundis. 1.1 Õpingud J. Mägiste õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi 1913.-1915. ja Aleksandri gümnaasiumis 1915.-1918. aastatel ning lõpetas Hugo Treffneri gümnaasiumi 1919.aasta kevadel. Pärast osalust Vabadussõjas alustas Julius Mägiste õpinguid oktoobris 1919 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, kus ta õppis soomeugri ja antiikkeeli. Mägiste oli 23. märtsil 1920 Emakeele Seltsi Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühenduse ning seejärel 24.novembril 1920. aastal humanitaarse üliõpilasseltsi "Veljesto" üks asutajaid. Keeleteadlane lõpetas ülikooli 15. veebruaril 1923. aastal magistrina läänemeresoome keelte alal. Magistritöö "Rosoni (Eesti Ingeri) murde pääjooned" tegi Mägistet esimeseks ja Tiit Reino Viitso sõnul ka tähtsaimaks Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijaks ​(​Tiit Reino Viitso 2000​).

Eesti keele ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)