Eesti 1920-1940 (1)

EESTI 1920-1940
1. Eesti majandus:
1920-ndatel:

• sõltuvus idaturust,
  
• põllumajanduse taandareng ;
  
• suured võlad;
  
• kasvas tööstusettevõtete arv;
  
• seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida;
  
• Venemaa sulges turu Eesti kaupadele;
  
• mõisnikele kuuluvad maad riigistati;
  
• asundustalude loomine;
  
• 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika , mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele ;
  
• tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele;
  
• alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus;
  
• 1.jaan.1928 – Eesti Vabariigi kroon;
  

 
Suure kriisi aastatel (1929-1933):

• ületootmiskriis – hinnad langesid
  
• põllumajanduskriis – turg ahenes -> talude pankrotid
  
• asutuste sulgemine
  
• Rootsi krooni loobumine kullastandardist
  
• hädaabitööd töötute tarvis
  
• elukalliduse tõus
  

Eesti majandus 1930-ndatel:

• kiire areng
  
• riigi sekkumine majandusellu
  
• tööstuse areng – ettevõtete arv suurenes
  
• Eesti oli muutumas tööstusriigiks
  
• ühistegevuslik liikumine maal
  
• maale jõudis elekter
  
• peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja
  

 

Läti

• tööpuuduse likvideerimine
  
• elatustaseme tõus
  

 
 
2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska ), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei)
 
 
3. Põhiseadused:
Esimene põhiseadus (15.juuni 1920):

• kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a)
  
• seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline)
  
• Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel.
  
• täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem )
  
• riigivanem – peaminister , riigi esindamine
  
• toimisid kohalikud omavalitsused
  
• laialdased kodanikuõigused – võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus , õigus eraomandile jt.
  
• Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord
  

 
Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ):

• riigivanema võimupiiride laiendamine
  
• rahvas valis riigivanema( riigipea ) hääletamise teel viieks aastaks
  
• seadusandlik võim endiselt Riigikogul (ühekojaline)
  
• täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga
  

Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 )

• EV riigipeaks oli president , kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks
  
• Riigikogu muudeti kahekojaliseks
  
• Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president
  
• rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus
  
• valimisõiguse vanust tõsteti 22. eluaastale
  
• erakondade valimine asendati isikute valimisega
  
• piirati kodanikuvabadusi
  
• näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne
  

4. Eesti julgeoleku kindlustamine:
a) 1920-ndatel:

• Eesti võeti Rahvasteliitu
  
• suhete normaliseerimine NSVL -ga (NSV-le lubati mitmeid majanduslikke soodustusi)
  
• koos teiste Baltimaadega esineti ühiselt sooviga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping (1922)
  
• püüti kaaslast otsida Inglismaa näol, kuid britid keeldusid
  
• püüti Balti liitu luua (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), kuid Soome astus plaanist välja ning Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt
  

*1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule
 
b) 1930-ndatel:

• 1932 - NSV Liidu ja Eesti vaheline mittekallaletungi leping sõlmiti lõpuks
  
• Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu koostöös
  
• lähenemine naabritele -> koostöö Rootsiga
  
• 1939 - Eesti sõlmis mittekallaletungi lepingu Saksamaaga
  
• 1939 - Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseiks
  

 
5. Vaikiva ajastu tunnused:

• kaitseseisukord
  
• rahvasaadikute laialisaatmine ( parlament „vaikivas olekus“)
  
• poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine ( ainupartei – Isamaaliit)
  
• trükikodade tsensuur – opositsiooni suu sulgemine
  
• riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
  
• demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga
  

6. Kolm tähtsaimat sisepoliitilise elu sündmust:

a)     1920-1934 –

•         15.juuni 1920 – Esimene põhiseadus - Kõrgeimaks võimukandjaks sai rahvas, kelle kodanikuõigusi laiendati märgatavalt – nüüd olid kõik seaduse ees võrdsed ning võrdsete õigustega
  
•         1.dets.1924 – kommunistide mäss Tallinnas – seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära
  

• 1933.a. suvi – krooni devalveerimine 35% võrra – majanduskriisist ülesaamine
  

 

b)     1934-1939 -

• 12.märts 1934 – sõjaväeline riigipööre – vaikiva ajastu algus
  
• 1.jaan. 1938 – Kolmas põhiseadus – EV riigipeaks sai president (K. Päts)
  
• 8.dets.1935 – EVKL-i arreteerimine – EVKL lõpetas tegevuse
  

 
7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940:

• hariduses – 1.dets.1919 – Tartu Ülikool avati eesti keelsena
  
• rahvusteaduses – 1932-1937 – 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia“
  
• kirjanduses – 1930.aastad – psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi )
  
• muusikas – 1928 – Eesti esimene ooper – Eevald Aava „Vikerlased“
  
• spordis – 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema , tuues kuulsust Eestile
  

 
8. Väljapaistvad tegelased:

• Ernst Öpik- astronoom
  
• Paul Kogerman - põlevkivikeemik
  
• Ludvig Puusepp- neurokirurg
  
• Teodor Lippmaa- botaanik
  
• Edgar Kant- majandusgeograaf
  
• Johannes Aavik- eesti keele uuendaja
  
• Johannes- Voldemar Veski - õigekeelsuse korrastaja
  
• Andrus Saareste - eesti murrakute uurija
  
• Oskar Loorits- rahvaluule uurija
  
• Julius Mark ja Julius Mägiste – soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad
  
• Harri Moora - tuntuim eesti arheoloog
  
• Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased
  
• Fridebert Tuglas ja August Gailit - novellikirjanikud
  
• Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid)
  
• Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe - uue põlvkonna kunstnikud
  
• Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid
  
• Eduard Viiralt-graafik
  
• Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts –heliloojad
  
• Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad