Volatire referaat

Kuligina, Kelli

Volatire referaat (4)

4 HEA

XI klass
Voltaire
Referaat
Toila 2009
Sisukord
1 Sissejuhatus 3
Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof . Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid. 3
2. Elulugu 4
3. Vaated 6
4. Teosed eesti keeles 7
Voltaire on kirjutanud tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud 7
Houdon valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid . Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti. 8
Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline pühak, kes ütles, et see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada. Ta valetas, et tõde päevavalgele tuua, ta austas jumalat, kuid häbivääristas kiriku tegusid , kuid vaatamata sellele pälvis ta paavstilt auraha. Voltaire´i tollale ajale keelatud mõtted ja tema teod on muutnud meie ajaloo käiku vägagi sügavalt. 9
6. Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof . Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.

Elulugu

François Marie Arouet sündis 21. novembril 1694 ja suri 30. mail 1778 Pariisis. Voltaire oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.
Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire'i vanaisa oli edukas kaupmees.
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane . Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas , abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi.
Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711 . aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia.
Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks . Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju, olles valinud elukutseks kirjaniku ameti. Kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli .
Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama . Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus . Kogu elu oli tal kujutlus , et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured).
Ta oli 1717 -1718 vangis Bastille 's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726 . aastal, Bastille´sse. Pärast maalt väljasaatmist asus Voltaire Inglismaale, kus tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega . Naasnud kodumaale , avaldas ta 1734 aastal töö "Filosoofilised kirjad", mis osutus valitsevale korrale ja ideoloogiale nii vastuvõtmatuks, et see määrati avalikule põletamisele.
1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuseks. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Šveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: „kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat.“
Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.

Vaated

Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke 'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism . Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism – filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh , kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane. Demokraatiasse Voltaire ei uskunud. Ta väitis, et „kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukub kõik!“
Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. “Purustage koletis” – oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Voltaire´ile kuulub aga ka lause: “Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.” Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas , et too ei sekku igapäevaellu.
Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: „Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes , seda selgemini näete, et teate veel väga vähe“. Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida.

Teosed eesti keeles

Voltaire on kirjutanud tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud

" Candide ehk Optimism ". Tõlge ja eessõna: Albert Saareste ; EKS, Tartu 1927 - seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide’i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski “ harima oma aeda ”.

" Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", " Mikromegas ", " Kohtlane "). Tõlge ja eessõna: Aleksander Aspel; EKS, Tartu 1936 - sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
"Fanatism" – raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137–150
"Filosoofilised jutustused" ("Zadig", "Mikromegas", "Candide"). Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Järelsõna "Groteski ja filosoofia maailmas": Juri Lotman (tõlkinud Pärt Lias). "Eesti Raamat", Tallinn 1979
" Filosoofiline sõnaraamat". Eessõna: Victor Hugo. Tõlge ja järelsõna: Herbert Stillverk. "Eesti Raamat", Tallinn 1986
"Zadig; Candide". Tõlkinud Tatjana Hallap ja Merike Riives. Eessõna: Lauri Leesi . "Europeia, nr. 23, " Perioodika ", Tallinn 1994

"Kohtlane; Mikromegas". Tõlkinud Sirje Keevallik ja Merike Riives. Järelsõna: Juri Lotman, "Groteski ja filosoofia maailmas". "Europeia" nr. 38, "Perioodika", Tallinn 1996 - lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest. Kuid peagi mõistavad nad, et arukad vaimuinimesed moodustavad maakera elanikest tühiväikese osa.
Voltaire-Rousseau. Valik kirju. Tõlkinud Kristiina Ross , järelsõna Marek Tamm – "Vikerkaar" 1999, nr 11-12, lk 48-73

Voltaire →

Houdon valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti.

Kokkuvõte

Voltaire oli kaastundlik, kuid vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale. Selle eest kannatas ta jälitamiste all, teda koheldi korduvalt jõhkralt, ta heideti vanglasse ning saadeti maapakku. Koostöös ühtaegu nii sõbra kui vaenlase Rousseau'ga andis ta tõuke Prantsuse revolutsiooniks ning pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest. Samuti oli ta ebatavaline pühak, kes ütles, et see, kes ei suuda vihata, ei suuda ka armastada. Ta valetas, et tõde päevavalgele tuua, ta austas jumalat, kuid häbivääristas kiriku tegusid, kuid vaatamata sellele pälvis ta paavstilt auraha. Voltaire´i tollale ajale keelatud mõtted ja tema teod on muutnud meie ajaloo käiku vägagi sügavalt.

Kasutatud kirjandus

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kelli Kuligina Õppematerjali autor

Referaat Voltaire kohta.

referaat voltaire

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Voltaire referaat

Voltaire (21.11.1694 30.05.1778) Referaat Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED.......................................................................................................

Kirjandus

docx

Voltaire

Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli

Kirjandus

docx

Voltaire

VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletu

Filosoofia

ppt

Voltaire

Sündis 21. novembril 1694 Pariisis Suri 30. mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, van

Filosoofia

doc

Valgustaja Voltaire

Valgustaja Voltaire. Francois-Marie Voltaire oli kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. Nantes´i edikti tühistamisega 1685. aastal kaotati usuvabadus ja hugenottide ainsaks õiguseks jäi õigus maalt lahkuda. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli René Descartes (1596-1650), kes oli ratsionalismi rajaja.Voltaire. Suurima mõjuga kõigist valgustajatest oli mees, keda inimkond tunneb tema kirjandusliku varjunime Voltaire all. Ta õige nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltairele kuulub aga ka lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.?Valgustusideed said üldse alguse Inglismaalt ja levisid edasi Prantsusmaa kaudu. Voltaire sündis 21. novembril 1694. aastal Pariisis, kus ta ka suri 30. mail 1778. Voltaire sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tunt

Ajalugu

ppt

Voltaire ettekanne

Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud salvavaid märkusi Pr

Kirjandus

doc

Valgustusajastu

Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatuses

Ajalugu

doc

Voltaire ja tema elu

Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud solvavaid märkusi P

Kirjandus

Rohkem sarnaseid