Andrus Saareste (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

REFERAAT-Andrus Saareste

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Andrus Saareste Koostaja: Sandra Velling Klass: G1 RE-LO Juhendaja: Katre Lambot Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Andrus Saarestest. Valisin selle teema, sest ta on Eesti keeleteadlane, kellest ma varem ei olnud kuulnud. Töö eesmärgiks on uurida Andrus Saareste elu ja saavutusi, milega ta ajalukku on läinud. Referaat koosneb neljast põhipeatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate Andrus Saareste eluloost, teises tema saavutustes keeleteadlasena, kolmandas keskendun lähemalt „Eesti keele mõistelisele sõnaraamatule“

10.Klass Kirjandus

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

(5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud. 1919 eesti keele ja sugulaskeelte uurimiseks loodi kolm professuuri koos lektoraatidega, nende juures elustus vana Õpetatud Eesti Selts ning tekkis Akadeemiline Emakeele Selts. Andrus Saareste, Mihkel Toome, Paul Ariste ­ murdeuurimine Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles" (1924) 1920. -1930 õigekeelsussõnaraamatu koostamine Kaasaegse keele uurimine vähene, korraldavat laadi. ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926)

Eesti keel

16

doc

Nimetu

Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. 11.Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika, Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks. 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts. Saareste, Mägiste, Ariste, Raun, Toomse. Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sõnasedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama Wiedemanni sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis

Kategoriseerimata

10

doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" ­ Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused

22

odt

Eesti murded Referaat

lähitulevikuks............................................................................................... 5.Kokkuvõtte................................................................................................ 6.Kirjandus................................................................................................... Sissejuhatus Murdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920.­ 30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseks uurimisalaks eesti murded. Saareste juhendamisel tegid ka paljud selleaegsed eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930

Eesti keel

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

· Sõnamoodustus reeglipäraseks · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" · 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsus sõnaraamat" · 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. · Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks · 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts · Saareste: murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis. · Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama W sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa.

Kategoriseerimata

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

1919 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- õpetus- ja teaduskeeleks eesti keel. Tekkis mitmeid teaduslikke ühinguid, nt Akadeemiline Emakeele Selts, foneetikalaboratoorium, Eesti Keele Arhiiv, Õpetatud Eesti Selts hakkas ka taas tööle. Ajakirjad nt Eesti Kirjandus, hakkasid ilmuma korrapärasemalt ja suurema mahuga. Tuli juurde ka uusi sarju nt Eesti Keel. Lauri Kettunen õpetas TÜ-s lähemaid sugulaskeeli. Ta oskas eesti keelt ja oli palju uurinud eesti murdeid. Andrus Saareste valiti 1925 eesti keele professoriks. sel ajal peeti oluliseks koguda võimalikult täielik murdekogu. Koostati palju sõnaraamatuid. P. Ariste uuris rootsi ja alamsaksa laensõnu eesti keeles. Uuriti ka läti laene eesti keeles ja muuretes. Kettunen püüdis anda väga selget ülevaadet lauseehitusest eesti keeles. Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930 õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli.

Eesti keel

7

pdf

Eesti keeleteadlane Julius Mägiste

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus…………………………………………�

Eesti keele ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)