Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal (0)

EV SISEPOLIITIKA
15juuni 1920 vastu võetud põhiseadus:
Kõrgeima võimukandja oli rahvas.
Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule.
Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks.
Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud.
Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused.
Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega.
Kehtestati dem. Vabadused , mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke:
Parempoolsed : Põllumeestekogud- liidrid : Päts Laidonen, Teemant . Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus.
Kristlik Rahvaerakond , liidrid : Akel ja Lattik , usuliste ringkondade huvide kaitsjad .
Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis , eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad.
Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad.
Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud .
Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid: Martna , Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised.
Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde. Liidrid: Kruus.
Eestimaa Kommunistlik Partei, liidrid: Kingissepp , Anvelt, eraldus Venemaa Sotsiaaldem. Parteist.
Erakondade poliitiline võitlus jätkus, 20a. Olid ees parempoolsed-
23-24a. Majanduskriis tõi kaasa rahulolematuse suurenemise. Seda kasutas ära NSV liit, kus oli aktuaalne maailma revolutsiooniidee. Nov. Lõpuks oli Tallinnas ette valmistatud 400 relvastatud rünnakrühmlast. Juhiks riigipüürele oli Envelt. Rõhutud oli ootamatusele. Algas varahommikul 1 dets., saadi enda kätte Tallinnas raudteejaam, peapostkontor, politseijaoskonna, riigivanemamaja. Tahtsid endale ka Tondi sõjakooli, relvade pärast. Kiiresti moodustati kriisikomitee. Vastulöök oli kiire, keskpäevaks oli läbi. EKP keelustati , inimeste mõttemaailmas toimus murrang. Kommunistliku ideoologia maine langes. Kaitseliit muutus kiirelt popiks.
Erakondade vahelised tülid lõppesid, moodustati seinast -seina valitsus. Võeti vastu vähemusrahvaste kultuuromavalitsuse seadus. 1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased , rootslased , lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel.
Riigikaitseseadus
Kultuurkapitaliseadus
Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid.
29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud , riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine.
Vabadussõdalased, vapsid -uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega.
Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi ametikoha.
33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused , õigus parlament laiali saata, ise õigusseadusi välja kuulutada ja parlamendi seausi keelata. President valiti otsestel valimistel.
Põhiseadus hakkas kehtima 1.jaan. 1934 Oli teine põhiseadus.
Pidid toimuma kohalikud valimised kui presidendi valimised. Pidid toimuma presidendivalimised , 4 kandidaati: Päts-põllumeestekogude poolt, Laidoner-Asunike poolt, Rei-sotsiaaldem. Poolt, Larka-vapside poolt.
Sisepoliitika Vaikival Ajastul:
12.märts 1934 toimus riigipööre. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra 6. Kuuks. Laidoneri sõjavägede ülemjuhatajaks ja vabadussõdalaste liit määrati likvideerimisele. Aktiivsed vapsid pandi vangi, rahvateadvusse ei jõudnud midagi.
Vaikiv Ajastu:
Võim koondus triumbiraadi kätte. Päts riigivanemaks, Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, eenpalu -siseminister. Riigikogu saadeti laiali, Päts valitses dekreetidega, kaitsesisukorda pikendati. Omavalitsused allutati keskvõimule, keelati valitsuse kritiseerimine-kehtestati tsensuur , põhiseadus peatati.
35a. Keelustati erakondade tegevus, loodi asemel uus massiorga. Isamaaliit, mis pidi ühendama kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad .
Algas majandustõus.
Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised.
Nimede eestistamise kampaania.
36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga. Kõik poliitilised vangid lasti lahti, vapsid ja kommunistid . Unikaalne vabatahtlik dem. Taastamine. Erakondi ei vabastatud.
EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA KUNI 1939 - 20ndate a põhiprobleemid: 1) EV rahvusvahelise tunnustamise küsimus – 1918 mai Pr ja Ing tunnustasid Eestit de fakto , lõplik tunnustamine pidi sõltuma I MS tulemustest. 2. Veebr Tartu rahulepinguga tunnustas esimese riigina E-t NV. 1921 tunnustasid Pr, Ing, It, Jaapan, Belgia ja järgnevatel aastatel enamus riike. 1921 sügisel võeti Eesti rahvaste liitu. 2) suhted NV-ga, alates 22st a NL-ga – Versaille lepinguga E üks puhverriik . NL maailma rev ideed, seega E pidev sõjaoht. Kulminatsiooniks 1 dets riigipöördekatse. Suhted hakkasid paraneme 20ndate II poolel – vastastikkused läbirääkimised, kaubanduslepingud, konsultatsioonid. Kulminatsiooniks oli 1932 mittekallaletungi lepingu sõlmimine. 3) suhted Lätiga – piiriküsimus, mille kulminatsiooniks oli 20nda a märtsis peaaegu sõja puhkemine. Mõlemad tahtsid Heinsatet, Valgat ja Ruhnut . Lepiti kokku, et Heinaste ja 1/3 Valgast Lätile, ülejäänu Valgast Eestile. 4) Balti liidu loomise küsimus kuhu oleks pidanud kuuluma Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, aga ei tulnud midagi välja osapooolte omavah konfl tõttu. Soome orient rohkem Sksle, ülejäänud Ing, Poola püüdis haarata juhtpositisoone. Majandussidemed omavahel hästi nõrgad.
30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus – 20ndatel ja 30ndate alguses Ing orientatsioon . Kui kasvas Sks osatähtsus tugevnes saksa mõju, mida eriti soodustas 1935 a Saksamaa ja Inglismaa mereväe kokkulepe, millega Läänemeri Sksmaa mõjusfääri. 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaaga. 2) Uus Balti liidu idee – suur liit jäi sõlmimata, kuna nurjusid idapakti läbirääkimised. 1934 sõlmiti Eesti, Läti, Leedu omavah liiduleping, mis oli ebamäärane ja sidemed jäid nõrgaks.

• Suhted Rootsiga nii 20 kui 30ndatel head. 1938 pärast Austria Anslussi kui sõjaoht Austrias süvenes, kuulutas Eesti end erapooletuks, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.. 30ndate lõpul olid Euroopas suhted väga pinevad, Eesti pidi arvestama realiteetidega.
  

KULTUUR EV AJAL – 1925 kultuurkapitali seadus Kultuuri toetati tubaka, alkoholi, lõbumajade maksudest, sihtkapitalide kaudu. Lisaks mitmesugused erinevad stipendiumid , vaikivast ajastust alates riiklike audasude jagamine. Iga riigi kult kõige olulisem on haridusküsimus. 20ndal aastal viidi läbi I haridusref, mis kestis 34nda a-ni. Põhimõtted olid 1) ühtsuskooli printsiip. Kehtima hakkas kaheastmeline koolisüst – 6 klassiline tasuta kohustuslk algkool ja 5 klassiline tasuline gümn. Gümn olid hum, real , kaubandus ja majapidamiskallakuga. Õpetus algkoolis emakeelne. Õppemaksu suurus keskm a 60 kr, eragümn 90.-. 20ndate lõpuks oli tekkinud keskharidusega in üleprodukts. 2) 34 a uus haridusref, mis tõi kaasa kahe suunalise ja 3 astmelise haridussüst. I aste - 4 või 6 klassi algkooli, II aste – kui 4 alg, siis 5 progümn või kui 6 alg, siis 3 reaalkoolis. Järgnes 3 aastaga gümn. Suurendati kutset andvate õppeasutuste hulka. 3) 67 järgmine haridusref, keskkool sai kas gümn või reaalkooli nime, erinevus põhiliselt võõrkeelte osas. Gümn 2 kohust võõrkeelt, reaalk 1 kohust ja 1 vabatahtlik. Tervikuna haridust isel üsna kõrge tase ja väga hea motiveeritus. Kõrgharidus – tugevuseks see, et oli olemas ülikool Tartus, mille kõige olulisem reform oli et mindi üle emakeelsele haridusele. Põhiliseks puuduseks terminoloogia ja õppejõu puudumine.20ndate keskpaigani kasutati välisõppejõude Skandinaaviamaadest ja Sks-lt, kes koolitasid välja oma rahvusest õppejõud. Kõrghar tasuline, vaatamata sellele üliõpilaste arv kasvas plahvatuslikult. 24ndal a 4300 (tsaariajal suurim arv 2800) Vabariigi lõpus uuesti tagasi 200 piirimaile. 4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium , kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus
- eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased – Aavik, Veski, Saareste , Ariste Eeste ajaloolased – Moora (arheol), Kruus, Sepp . Anti välja mitmed koguteosed – Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia – Oskar Loorits . Maailmanimega teadlased. Arstid – Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste . Kirjandus – Gailit , Visnapuu, Under, Tuglas , Merilaas , Alver , Suits, Tammsaare , Metsanurk, Ristikivi , Mälk, Vilde , Luts . Muusika – Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias . Kunstnikud – Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film , eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm “kuldämblik”, anti välja Eesti ensüklopeedia.
EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS

Rahvad on omavahel kokku põimunud

Erinevused jõukate ja vaeste vahel pole kahanenud, pigem vastupidi

Inimesed huvituvad rohkem glamuurist ja rikkusest, kui vaestest ja nälgivatest inimestest

Meie mõistes oli eesti omal ajal sissepoole pööratud, aga tolle aja in mõistes küllaltki avatud

Eesti on globaliseerumisulatuselt kümnes riik maailmas

Nii tollal kui ka nüüd on meie välispoliitika ainsaks ja põhiliseks eesmärgiks oma julgeoleku kindlustamine

Tol ajal oli meie julgeolek nõrk

Tol ajal Eesti ja Läti vahel piiriprobleem, aga tihe majanduskoostöö

Soomega suhted halvenesid

Eestil polnud häid sõpru, praegu pealiskaudesd (ei tea kuidas käituvad, kui me hätta satume)

Iseseisvus sai püsida tasakaalul N. Liidu ja Saksamaa vahel (kumbki ei soovinud teise mõju laienemist Balti regiooni)

Praegu ka ei ole Soome ja Lätiga lähedasi suhteid (veel vähem lähedased kui tol ajal)

Riik rikkam kui tola ajal

Riigi osakaal ühiskonnas ja ka riigi poolt pakutavad sotsiaalsed garantiid olid endise vabariigi ajal väiksemad

Praegu töötab nt Keskkonnaministeeriumis rohkem ametnikke kui Eestis omal ajal kokku

Politseinikke üle kahe korra rohkem kui toona

1930ndatel majanduskriis tuli tühja koha pealt

iseseisvuse alguses kaheldi kas eesti majanduslikult toime tuleb, tänapäeval selles kahtlust ei ole

vare öeldi, et majandus läheb hästi, sest seda reguleeritakse tugevasti. Nüüd öeldakse, et majandus läheb hästi, sest seda on vähe reguleeritud

tolle aja kodanik degineeriks ka praeguse Eesti demokraatia kriisis olevaks

tänapäeval meediavabadus

tolleaegne inimene koges Euroopa suhtumis märksa vähem

välisabi pidas alandavaks

tol ajal pigem toonitada seda kuidas Eesti teistest erineb

poliitiline juhtimisvastutus oli oluliselt suurem kui tänapäeval

teotahe keskendus ühiskonnale, mitte ainult enese muutmisele

tänased kodanikud märksa individualiseerunumad

alkoholi tarvitamine inimese kohta pea viis korda kõrgem kui tol ajal

tol ajal väljaränd minimaalne, praegu tõenäoliselt suurimaid väljarände

sündimus on oluliselt tõusnud

tänapäeval olemas rahvastikuminister