Hõbevalge kui raskesti seeditav maiuspala (0)

Hõbevalge kui raskesti seeditav maiuspala
Nii minu kui ka paljude teiste lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia , keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt . Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel .“ (lk. 66)
Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist . „Pytheaselt pärinevad antiikgeograafia esimesed ja mõnes osas ka ainsad teated kaugest Põhjalast. Ta avaldas need 325. aasta paiku teoses „Maailmameredest“. (lk . 45) Hiljemalt 1440. aasta kevadel jäi Lüübeki kaupmeeste laev Saaremaa vetes tormi kätte ja hukkus.“ (lk. 79)
Raamatu põhiideeks on Kaali meteoriidi langemise kohta info otsimine Läänemere (ja ka laiemalt kuni Vana-Kreekani välja) kaldal elanud rahvaste pärimusest. Tolle aja inimese jaoks kukkus sisuliselt päike taevast alla ja erakordselt midagi võrreldavat olla ei saanud. „Mõtlen praegu Andrus Saareste suurejoonelisele üldistusele: meteoriit , mis lähenes idast helendava lendtähena, plahvatas Saaremaal põlema hiidtulena. Idamurretes kutsutakse meteoriiti ülekaalukalt sädemeks, läänemurretes tuleks.“
Ketlyn