riigivanem, kõik seadused võib rahvahääletusele panna ○ parlament väga killustunud - hiljem tekkis 5% valimiskünnis ○ 1919-23 21 erinevat valitsust ○ tekkis eeldus 1930 autoritaarsele valitsusele 1925 kultuuriautonoomia seadus ● vähemusrahvused said õigused seltside loomiseks ● peamiselt sakslased ja juudid eesti riigi piirid ● idapiir 1920, lõunapiir 1927 eesti vabariik 1920 kuni 1930 alguseni ● 1 detsember 1924 kommunistide riigipöördekatse ○ majandusraskused ○ rahulolematus valitsusega ○ moskva kommunistid ○ põrandaalune eestimaa kommunistlik partei, juht vkingissepp ○ mõne tunniga organiseerisid eestlased vastupanu ja mässukatse suruti maha ○ tihenes üksmeel ja erakondade koostöö ○ elustus kaitseliidu tegevus
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Ees
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat;
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tek
Venemaa territooriumil hakkab kehtima vene NFSV presidendi võim · Eesti Komiteega sõlmitud kokkuleppel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 vastu ,,Otsuse Eesti Riiklikust Iseseisvusest" · 1992.september toimusid presidendi- ja parlamendivalimised · Esimeseks valitsusjuhiks saab Mart Laar · 1992 võetakse vastu põhiseadus, mis sätestab, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas · 1993 kevadel alustas tööd riigikohus · Kõrgeim võimuorgan- Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt 1995 vastuvõetud seadusele · 1992. Juunis toimus rahareform · 31.august 1994 lahkuvad viimased vene väed Eestist
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
enesemääramisõigust. ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus). Rahvaasemike koosolek asemikud jagunesid kaheks: parempoolsed radikaalid ja parempoolsed mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine, Bürgermusse Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE,
Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.
Kõik kommentaarid