61. Tsiviilõiguse valdkonna seadused on küllaltki abstraktsed ega sisalda sageli üksikjuhtumite regulatsioone. Viimased tuleb tuletada seaduse tõlgendamise teel. Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65
Nõukogu, Pressinõukogu o Lepitavad institutsioonid – õiguskantsler, kollektiivse töötüli lepitaja 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7
hagiavalduse esitamine jms). Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õiguspärane tegu on tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele. Selliste tegude hulka kuuluvad: juriidiline akt - selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, subjekt käitub antud viisil spetsiaalselt selleks, et soovitav õigussuhe tekiks, muutuks või lõpeks (tsiviilõigusliku tehingu tegemine, töölepingu sõlmimine, ametistvabastamise käskkirja andmine, abielu sõlmimine); juriidiline toiming - toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest (teise inimese vara rikkumine, võõra kaotatud asja leidmine). Erinevalt juriidilisest aktist võibjuriidilise toimingu sooritaja olla ka teovõimetu isik; juriidilise resultaadiga tegu - käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse
Kanooniline õigus- on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va islamimaad.kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks.
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest;
lõpeb leping vastava lepingupoole surma puhul. Võlgnik peab ise kohustuse tagama. Võlgnik peab just sellele võlausaldajale täitma. Juriidilise isiku likvideerimisel tema kohustused lõppevad, kui on õigusjärglane olemas, siis lähevad talle üle. Tähtaja saabumine Kui kohustus on seotud kindla tähtajaga, siis lõppeb kohustus tähtaja saabumisega. Leppetoiming Leping millega vaieldav või muidu kohustusi tekitav õigussuhe uuendatakse osaliste vastastikuse järelandmise tulemusena vastuvaidlematuks ja kahtlusetuks. 27.Tagatised ja kõrvalkohustused Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. Tagatis on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine 28.Käendus, käendussuhtes osalevad isikud
Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine. Ettevõtja tegutsemine ehitusalal (1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on: 1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja 2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina. Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise, väljastada hoonete energiamärgiseid või tegeleda ehitusjuhtimisega (edaspidi ettevõtja), esitab registrile registreerimistaotluse.
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Deklaratiivsel võlasaajal. Saab vaielda aluseks oleva suhte järgi, aga saab tuua ainult uued vastuväited võlasuhtest. Niipea kui kirjalik + vastuväideteta+sõltumatu kohustus/võlatunnistus = §30, ei saa tugineda alussuhtele, aga saab öelda, et põhjus, miks loodi, on ära langenud. Võimalus minna § 4 juurde-meie omavaheline suhe, ma andsin sellise lubaduse § 4 alusel. Peame küsima, mis on selle mittetäieliku kohustuse eesmärk- selle eesmärk on mingisugune suhe, mis ei ole õigussuhe. See kohustus tuleneb isiklikest suhetest. Nt vanemad lubavad, et maksavad kinni lapse õpingud. Tsiviilõiguses ei pea midagi lõpuni tõendama. Järka kord teha kodutööd nii, et mahuksid ära ühe slaidi peale? Leping - praegusel juhul ei ole välistatud, et poolte vahel on kokkulepitud võlatunnistuses VÕS § 30 lg 1 mõttes (konstitutiivne võlatunnistus), millega on võetud iseseisev kohustus (hinnavahe hüvitamine). Antud juhul võidi võlatunnistus sõlmida mingi
HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad
selliselt, et nende alla lähevad ka kehtivas põhikirjas toodud nõuded). Uute juhatuse liikmete valimine on puudusega, seda ei saa registrisse kanda kuna esineb vastuolu põhikirjaga. Kuidas hakata lahendama ja õigussuhteid vaadata? on erinevaid variante: 1) Tagasikutsumine ja uute valimine on kaks eraldi tehingut. Esimest kolme juhatuse liiget pole seni tagasi kutsutud, kuni pole valitud uusi juhatuse liikmeid. 2) Iga juhatuse liikme ja AS vahel on eraldi õigussuhe. 3) Kõiki ühiselt vaadata. Õige on variant 2: Tegu on olukorraga, kus iga juhtorgani liikme ja äriühingu vahel on eraldi õigussuhe. Ei kohtle juhatust ametisuhete tekkimisel või lõppemisel ühiselt, vaid kõik õigussuhted tekivad ERALDI. Seega tagasikutsumine toimus ühekaupa. Kas see konkreetne tehing mis tehti (tagasikutsumine) oli kehtiv konkreetse isiku suhtes. Kõik 5 õigussuhet on kehtivad. Registrikanne on deklaratiivne
Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi; lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole:Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi).
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida! Töövõtulepinguga peab tasu maksma kui tööõnnetus juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: töövõtuleping VÕS §-d 635-657; käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; maaklerileping VÕS §-d 658-669; agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel, ja esindajal on esindusõigus. Seadusjärgse esindaja õigust esindada tõendab dokument, millest nähtub esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe, näiteks sünnitunnistus, registriväljavõte juhatuse liikmeks oleku kohta. Lepingulise esindaja esindusõigust tõendab volikiri või kohtuistungil protokollitud suuline volitus. Esindusõiguse ulatus on seadusega sätestatud. Volituses võib määratleda ära esindaja täpsemad õigused või neid selgesõnaliselt piirata. Kui esindusõigust ei ole volituses sisustatud, eeldatakse, et see hõlmab kõiki § 222 sätestatud õigusi ja kohustusi. Esindusõiguse
Kellele kohustus pannakse? · Subordinatsiooni teooria alluvussuhted: kui isikute vahel on võrdsed suhted, on tegemist eraõigusliku suhtega, kui suhted on ebavõrdsed, kus üks isik on kohustatud midagi tegema ja teine on õigustatud, siis on tegemist avaliku õigusega. · Modifitseeritud subordinatsiooni teooria e liigi e lõppastme teooria määratleb selle järgi, kellele täitmiseks on see antud (kes on lõplik kasusaaja) 9. Juriidiline fakt ja õigussuhe Juriidilisteks faktideks nim selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Kõik tegelikkuses aset leidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega, on seega juriidilised fakstid. Kui vôtta juriidiliste faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega, siis jagunevad nad sündmusteks ja tegudeks
olid vaesed ja oli lootus et äkki mõni hea inimene korjab üles ja lapsendab. On juhuseid kus naine kohe loobub lapsest aga ta loobub vormiliselt (teab inimest kes seda lapsendab) ja naine finantseerib lapse kasvatust. Hüljatul lapsel puudus staatus. Tema staatus olenes sellest mida teda üles korjanud inimene otsustab. Võis taotleda vabaks saamist. 5) Vabaabielu e. konkubinaat Algul oli mitteabielulise kooselu käsitlus ka Rooma õiguses, kus samuti ei olnud abielu mitte formaalne õigussuhe, vaid sotsiaalne tõsiasi ja otsustavaks oli partnerite teadlik soov kestvalt abikaasadena koos elada, miska tekkisid õiguslikud tagajärjed. Abielu tekkis, kui naine läks oma perekonnapea võimu (ld k manus) alt mehe võimu alla. Samas ei olnud kõigil võimalik abielluda ja seetõttu eksisteerisi ka kooselud, mida nimetati concubinatus (konkubinaat) sõna, mida kasutatakse abieluvälise kooselu tähistamiseks, vahetevahel tänapäevalgi
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust
MARI 3-3-1-77-07 p-d 9 ja 10: selleks, et kahju hüvitamise nõuet loovutada riigi vastu ühelt isikult teisele, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus üks isik loovutab teisele isikule kahju hüvitamise nõude riigi vastu. HKMS § 152 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebuse esitaja või üksikisiku, kelle vastu kaebus on esitatud, surma korral, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust (VÕS § 134 lg 3), samuti jur isiku lõppemisel. Selle normi kohaselt saab nõue minna jur isiku lõppemisel üle tema õigusjärglasele. RVastS-e normid kahju hüvitamise nõude loovutamist ei reguleeri. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus, kes ei pidanud kahju hüvitamist riigivastutusõiguses võimalikuks, rõhutasid ka seda, et RVastS § 7 lg 1 võimaldab kahju hüvitamist nõuda üksnes isikul, kelle õigusi on rikutud. Ringkk leidis, et avalik-
HALDUSÕIGUS ______________________________________________________________ §1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum (õigusharu), mis kuulub avaliku õiguse hulka. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisteooriad on vastandlikud ning palju kritiseeritud. Eraõigus Avalik õigus Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad
piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees. 115. Mõistlikkuse põhimõte-võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks 5. Tsiviilõiguse õigussuhe 116. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused · Isikud e subjektid (kelle vahel on tsiviilõigussuhe); · Ese e objekt (millele on suhe suunatud); · Sisu (millised on need õigused ja kohustused). 117. Absoluutsed tsiviilõigussuhted kohustatud pool pole konkreetsete isikute näol kindlaks määratud. 118
sundvõõrandatakse. Seaduse alusel omandatud ostueesõigust eelistatakse tehinguga seotud ostueesõigusele. Ostueesõigus ei ole üleantav, kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle ostueesõigust omava isiku pärijatele. 10 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud ning nende subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on suunatud mingile konkreetsele
üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja lapse, pärandaja ja pärija (kuigi: pärija õigus pärandile on absoluutne), halduse adressaadi ja halduse teostaja vahel (aga näiteks õigus põhivabaduste respekteerimist nõuda on absoluutne). Definitsioon Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse. Intellektuaalomandi esemeks on info, mitte materiaalsed esemed (asjad); info, mis
Need piiravad võrdtasemelisust. Neid tuleb tõlgendada kitsendavalt. 3. märts 2006. a. 2. peatükk: rahvas § 22 Kodakondusus Riigikogu valimise ja rahvahääletusega teostab rahvas kõrgeimat võimu. I Sätestus -§8 - Kodakondsuse seadus II Mõiste a. õigussuhte teooria – kodakondusus on riigi ja isiku vastastikused õigused ja kohustused, algupära kodakondsus kui õigussuhe monarhi ja alama vahel b. faktilise suhte teooria – kodakondsus on isiku ja riigi vaheline faktiline suhe, millel on õiguslik tähendus c. staatuse teooria – kodakondsus kui territoriaal- korporatsiooni, riik, liikmelisus III Eesti kodanik ja eestlane Iga Eesti kodakondsust omav inimene on eestlane. Kodakondsuse integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamise viisid
Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud 21 4.3 Haldusõigussuhe: mõiste ja subjektid. (vaata õpikust juurde LK 55!!!!) Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv konkreetne ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Kui õigussuhe tekib haldusõigusnormi alusel, on tegemist haldusõigussuhtega. Põhimõtteliselt võivad subjektideks olla kõik õigussubjektid niivõrd, kuivõrd nad on haldusõiguse poolt determineeritud õiguste ja kohustuste kandjateks. Haldusõigussuhtesse astumise eeldusteks on haldusõigusvõime ja haldusteovõime. See on eelduseks, et haldusõigussubjekt muutus haldusõigussuhte subjektiks. Haldusõigusvõime – võime omada haldusõigusnormiga determineeritud õigusi ja
Pooled võivad istungil taotleda täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist. Sisulisel arutamisel toimub tõenditega tutvumine. Menetluse lõpetamine: TVK juhataja lõpetab menetluse, kui: 1. avaldust ei võeta menetlusse 2. avaldaja võtab avalduse tagasi 3. avaldaja ei ilmu põhjuseta istungile 4. TVK kinnitab poolte sõlmitud kompromissi 5. pooled soovivad lepitusmenetlust 6. asjas pooleks olev isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluse 7. pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga 8. pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna TVK-le või avaldavad kompromissi TVK-le protokolli kandmiseks; kompromiss võib olla tingimuslik 9. TVK juhataja kinnitab kompromissi määrusega, kus märgitakse kompromissi tingimused; määrus jõustub allkirjastamisel
14. Millele kohaldatakse Võlaõigusseaduse üldosa sätteid? (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. 15. Võlasuhte mõiste: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 16. Võlasuhte tekkimise alused: Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 17
Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks. Väärtegu-rahatrahv või arest. Kuritegu-rahaline karistus või vangistus SÜÜTEGU-A A VÄÄRTEGU-B B C KURITEGU-C Vara-esemete kogum. Asi-on kehaline ese. Ese-asjad õigused ja kohustused, mis võivad olla objektiks. Objekt-see millele õigussuhe suunatud on. Objekt ja ese on sünonüümid. A A-VARA B-ESE B D C C-ASI D-OBJEKT A- Mustad malenupud B- Valged malenupud A B A-mustad malenupud B-pikaliolevad malenupud
§ 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe, mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja) Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja, valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed) VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus (vt § 33)
Võlgniku kohustused ja tema vastu esitatavad nõuded Võlgnik peab täitma enda kohustusi lepingu või seadusega määratud tingimustel. Kohustuste rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) Nõuda kahju hüvitamist 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles 5) Alandada hinda 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Võlasuhte ja kohustuse mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõiguslik kohustus võib olla täielik või mittetäielik. 35 Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele.
actio directa´´t.-otsene hagi Glossaatorid tegid kaks paralleelset omandiõigust: Dominium directum-otsene omand Dominium utile-kaudne omand Otsene ja kaudne omand kokku kandis nimetust jagatud omand- dorminium divisum Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga
omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. Valdus kui õiguspositsioon Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud suhe asjasse ehk õigussuhe. Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole asja- ega võlaõiguslik suhe. Valdus on neist mõlemast sõltumatu ega ole see ka asja koormatis. Valduse ülekandmine ei ole õiguse käsutamine. See, et valdus sõltub reeglina täielikust võimust ning püsib ja lõpeb koos sellega, om tõendiks valduse õigusliku iseloomu vastu, sest muude õiguste eksisteerimine ei ole sel määral sõltuv tegelikest muudatustest. Seadus reguleerib näiteks valduse pärandamist
Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekb ja lõpeb? Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine? Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? // Kohtulik hüpoteek Hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks. Mida reguleerib võlaõigusseadus? Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid? Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. // Võlasuhe võib tekkida: 1) Lepingust. 2) Kahju õigusvastasest tekitamisest. 3) Alusetust rikastumisest. 4) Käsundita asjaajamisest. 5) Avalikust lubamisest. 6) Muust seadusest tulenevast alusest. Mis on tsiviilõiguse allikad?
kokkulepet pandi seadmise kohta. Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekb ja lõpeb? Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine? Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? // Kohtulik hüpoteek – Hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks. Mida reguleerib võlaõigusseadus? Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid? Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. // Võlasuhe võib tekkida: 1) Lepingust. 2) Kahju õigusvastasest tekitamisest. 3) Alusetust rikastumisest. 4) Käsundita asjaajamisest. 5) Avalikust lubamisest. 6) Muust seadusest tulenevast alusest. Mis on tsiviilõiguse allikad? Mis on tehing
kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Võlasuhe (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust;
ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Müüja müügilepingu alusel on kohustatud ostjale üle andma asja ( võlgnik) ja ostja võtab asja vastu (võlausaldaja)
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
polnud võim kindlaks teha, kus 1 alus kadus. 0,5 Mio krooni kahjum, Ergo Kindlustus maksis kahjumi välja. Ergol probleem- tahab süüdlase kaela asja veeretada, aga Transporto OÜ-lt pole midagi võtta, Shippo suur firma, Eesti tütarfirma, sellelt võtta. Ergo võttis oma teenistusse Paul Varuli advokaadibüroo. Varul ka Riigikohtus eraõiguse nõunik, huvide konflikt- ääremärkus. Eesti kohtunik ei saanud aru, et õigussuhe on konossemendi alusel, vastutuse piirmäärad ka. Kehtisid veel kauband meresõidu koodeksi normid, vastutus piiratud 2000 krooniga. Kohtunik ütles, et tegu 2 eesti firmaga, lahendame EV õiguse järgi. Kuna vedu toimus autotranspordiga, tuleb vastutuse piirmäära otsida rv autovedude konventsioonist, seal sai vastutus määratud 176 000 krooni, Ergo sai selle kätte. Küsimus, kuidas Transporto vastutab, kui raha pole, öeldi, et tegu solidaarse vastutusega, Ergo sai 172 või 176 000 krooni
õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole, kes raha kasiinos maha mängis. K ei tagastanud laenu tähtajaks ja H esitas hagi kohtusse. Määratle protsessiosalised. H hageja, K kostja, O ja S puhul puudub õigussuhe. 88. H esitas hagi kohtusse abikaasa K vastu elatise nõudmiseks kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. K-lt oli varem kohtuotsusega välja mõistetud elatis ühe lapse ülalpidamiseks endise abikaasa kasuks. Määratle protsessiosalised. H on hageja (tegelikult laste, st hageja seaduslik esindaja); K on kostja; endine abikaasa on iseseisva nõudeta kolmas isik? ilmselt mitte, liiga kauge huvi; rangelt võttes lapsed on tegelikult hagejad ja H nende esindaja. 89
Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus
61. Tsiviilõiguse valdkonna seadused on küllaltki abstraktsed ega sisalda sageli üksikjuhtumite regulatsioone. Viimased tuleb tuletada seaduse tõlgendamise teel. Seaduse tõlgendamise all mõistetakse tegevust, mille abil tõlgendaja teeb endale selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65
pädevuse üleandmise keeld TsÜS §31 lg3 ja lg6 Kõrgeima organi liikmete üldine kohustus omavahelists suhetes hea usu põhimõtte järgimise kohustus (TsÜS §32): a) informatsiooni andmise kohustus b) kohustus liikmeid võrdselt kohelda c) hääleõiguse piirangud (TsÜS §38 lg1) d) kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega JUHTORGANI LIIKME AMETISUHE JURIIDILISE ISIKUGA: Nõuded juhtorgani liikmele: teovõimeline füüsiline isik. Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe Ametisuhte alused: seadus, põhikiri, juhtorgani liikme leping. Ametisuhte tekkimine: kahepoolsed tahteavaldused või kohtulahend. Kanne registris on deklaratiivne. Ametisuhe lõpeb reeglina tagasikutsumise või tagasiastumisega. AMETISUHTE SISU/KOHUSTUSED: Üldised kohustused 1) üldine hoolsuskohustus: kohustus olla hoolas, otsuste tegemiseks piisavalt informeeritud, c) mitte võtta põhjendamatuid riske)
1. Esinduse mõiste ja liigid Vt. TsÜS alates §115 Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. See kelle nimel tehing tehakse on esindatav. Tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad esindatavale, ta küll ise vahetult tehingut ei tee, kuid õiguslikud tagajärjed tekivad tema jaoks. Õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku vahel. Eristame suhteid: · Esinduse sisesuhe - esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe · Esinduse välissuhe - esindatava ja kolmanda isiku vaheline suhe Esindaja ja kolmanda isku vahel õigussuhet pole. See on korralduslik suhe. Millal esindust kasutatakse? - Füüsiliste isikute puhul, siis kui seadus seda ette näeb. Mis on põhjused kui füüsiline isik ei saagi muudmoodi õiguslikes suhetest osa võtta kui esindaja kaudu? Piiratud teovõime puhul. Ka omavahelisel kokkuleppel (nt. inimene on kusagil ära; esindaja oskab asja paremini
Kuna nõukogu võib igal ajal ja põhjust nimetamata juhatuse liikme tagasi kutsuda, on õiguslikult juhatuse liikme seisund küllaltki ebakindel, mida peaksid tasakaalustama lepinguga kokkulepitud tagatised. Juhatuse liikme leping Juhatuse liikme valimisel sõlmitakse temaga reeglina juhatuse liikme leping (praktikas nimetatakse ka nt teenistuslepinguks, ametilepinguks jne). Juhatuse liikmega sõlmitava lepingu olemus Aktsiaseltsi ja tema juhatuse liikme vahel on käsundile iseloomulik õigussuhe, mida reguleeritakse eelkõige äriseadustikuga. ÄS sätestab juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutuse alused, pooltevahelise lepinguga lepitakse praktikas kokku nendes küsimustes, mida ÄS ei reguleeri. Võlaõigusseaduse käsundi sätted tulevad kohaldamisele juhtudel, kui ÄS ei näe ette normi vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks ning ka aktsiaseltsi siseselt ja pooltevahelise lepinguga ei ole seda küsimust reguleeritud.
1. Esinduse mõiste ja liigid Vt. TsÜS alates §115 Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. See kelle nimel tehing tehakse on esindatav. Tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad esindatavale, ta küll ise vahetult tehingut ei tee, kuid õiguslikud tagajärjed tekivad tema jaoks. Õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku vahel. Eristame suhteid: ∙ Esinduse sisesuhe - esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe ∙ Esinduse välissuhe - esindatava ja kolmanda isiku vaheline suhe Esindaja ja kolmanda isku vahel õigussuhet pole. See on korralduslik suhe. Millal esindust kasutatakse? - Füüsiliste isikute puhul, siis kui seadus seda ette näeb. Mis on põhjused kui füüsiline isik ei saagi muudmoodi õiguslikes suhetest osa võtta kui esindaja kaudu? Piiratud teovõime puhul. Ka omavahelisel kokkuleppel (nt. inimene on kusagil ära; esindaja oskab asja paremini – advokaat
EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida! Töövõtulepinguga peab tasu maksma kui tööõnnetus juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest: ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657; ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669; ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
