KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad. 12 4. Kultuur 4.1 Saksamaa muusika ja Heliloojad Saksamaal on olnud palju kuulsaid heliloojaid kuulsamad on nt: Joseph Haydn, Ludwig Wan Beethoven, Johan Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Georg Friedrich Händel, Johannes Brahms (oli ka pianist). Ainuüksi Saksamaal korraldatakse igal aastal palju rahvuslikule muusikapärandile pühendatud festivale. Varasel keskajal kuulis muusikat ainult ülikute klooostrites ja paleedes. Kirikumuusika aluseks olid gregooriuse laulud, mida hakati 6.sajandil viljelema paavst Gregorius I korraldusel. Olulist osa keskaja lossimuusikas mängisid rändmuusikud ehk minnesingerid, kes esitasid lauto saatel armastuslaule. 14.
Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss; Wolfgang Iser. 3. Kunsti kogemine filosoofias: Eelkõige kunstikriitika (sh kunsti hindamise) metodoloogilised ja normatiivsed eeldused. Kunstikogemuse roll kunstikriitikas. Millised on "õiged" kogemustingimused? Millised on "õiged" tõlgendus ja hindamistingimused? Kunstiteose vahetu kogemise tees. 2. Selgitage vahetu kogemise teesi (VKT) puristlikku ja personalistlikku tõlgendust! VAHETU KOGEMISE TEES: Mida tuleks kunstiteosega teha, et teda õigesti (asjakohaselt) hinnata
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
1923 Michelson mõõdab interferomeetri abil valguse kiiruseks 299 798 000 m/s. 1923 Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega. 1924 Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega. 1924 Edward Appleton avastab ionosfääri. 1924 Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat. 1925 Millikan nimetab avakosmosest tuleva kirguse "kosmiliseks kiirguseks". 1925 Wolfgang Pauli sõnastab printsiibi, mis käsitleb orbitaalide täitumist aatomis. 1925 Unlenbeck ja Gousmit postuleerivad elektroni spinni. 1925 John Logie Baird kannab esimesena üle televisioonipilti. 1926 Robert Goddard laseb üles esimese raketi. 1926 Erwin Schrödinger arvutab välja ja avaldab vesiniku aatomi lainefunktsiooni. 1926 Paul Dirac tutvustab Fermi-Diraci statistikat. 1927 Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide
Koma eraldab veel: 1. dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 2001; NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a. 2. aadressi osi, kui need pole kirjutatud üksteise alla: Meie aadress on Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; 3. esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest: Kessel, Mari; Goethe, Johann Wolfgang von; 46 4. kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut). Koma ei panda kirja lõppu sõnade lugupidamisega, austusega, tervitades, tänades, vastust oodates jms ning nime vahele. Koolon Koolon pannakse: 1. koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvõttev sõna (SÜ 89): Eile jõudis
Martin Heidegger ja Hans-Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist. Kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas. Käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (19211997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum). Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone
Juri Lotman (1922-1993) - Arvamus: kultuur on kõik see, mis ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Gordon Gallup Loomapsühholoog - Leiutas lihtsa ja teravmeelse viisi, kuidas kontrollida, kas katsealused on eneseteadvused või mitte - peeglitest (orangutan ja šimpans). Wolfgang Köhler (1887-1967) - «Ahvride mõistus» (1917) 3 Psühholoogia ajaloost - Sisevaatlus - introspektsioon - väärtuslikku informatsiooni saamine, iseenda mõtete ja seisundite jälgimine ning kirjeldamine. Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus.
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Georg Gadamer. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist, kirjanduses uurib fenomenoloogia seda, et uuritakse inimeste arusaamu ja käsitlusi kirjandusmaailmas, käsitleb lugeja ja teksti suhet, sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja); Roman Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (1921 1997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum) ning Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii
Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 5. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 6. Grundlagen der Elektronik. Halbleiter, Bauelemente und Schaltungen. Stefan Goßner. 7. ergänzte Auflage. Shaker Verlag 2008 [http://prof- gossner.eu/pdf/Gesamttext.pdf]. 7. Grundschaltungen (Elektronik 3). Klaus Beuth, Wolfgang Schmusch. 16., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2007. 8. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik. Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 9. Wikipedia Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 46
Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael, viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo. 20. sajandil keskendus põhivaidlus groteski üle Wolfgang Kayseri (1906 – 1960) ja Mihhail Bahtini (1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk: 1) võõrandunud maailm; 2) mäng absurdiga; 3) katse välja kutsuda ja allutada deemonlikke jõude. Oma monograafias „Grotesk ja selle kujutamine maalikunstis ja kirjanduses“ (1957) vaatles Kayser mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta „groteskivestjate koolkonda“ saksakeelses kirjanduses (Strobl, Ewers, Meyrink, Kafka)
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
18-nda sajandi alguseks olid kellamehhanismid piisavalt arenenud, et luua inimese kujuga liikuvaid roboteid, mis tundusid peaaegu elavatena. Publik oli vaimustuses ja illusionistid teenisid rikkalikult vaid oma mehhaaniliste saavutuste näitamisest. Kuna tollel ajal peeti inimese tähtsamaks omaduseks, mis teda elututest objektidest eristas, liikumist, tekitasid robotid tõelise sensatsiooni. Üheks suurimaks ja tuntuimaks mehhaaniliste kujude valmistajaks peetakse Wolfgang von Kempeleni, kes elas aastatel 1734-1804. 1770-ndal aastal avas ta koguni ,,Automaatide kabineti". Kõige tuntum sealsetest eksponaatidest kandis nime 14 ,,Maletaja" (või ,,Türklane") ning kujutas endast malelaua taga istuvat türklast. Seda publikule demonstreerides riietas Kempelen maletaja lahti ning avas laua all olevad luugid, et kõik saaksid veenduda tegu on tõesti automaadiga
Näiteks Soome 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi, 1-eurosel mündil kujutatakse Pertti Mäkineni loodud motiivi kahe lendava luigega. 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendisel kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Austria 2-eurosel mündil kujutatakse patsifisti Bertha von Suttner'i portreed, kelle isik sümboliseerib Austria jõupingutusi võitluses rahu eest paljude aastakümnete vältel, 1-eurosel mündil on Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti portree. 50-sendisel mündil kujutatakse Viini moodsa kunsti muuseumi (SecessionBuilding). 20-sendisel mündil kujutatakse Belvedere'i lossi. 10-sendisel mündil kujutatakse Püha Stefani katedraali. 5- sendisel mündil kujutatakse alpi nurmenukke. 2-sendisel mündil kujutatakse alpi jänesekäppa. 1-sendisel mündil kujutatakse emajuurt (Lisa 6). 24
tõttu lõksus olevat ja Penelopet kiindumuse tõttu. Odysseus kohtub inimsööjatega, Bloom näeb baaris mehi, kes õgivad nagu loomad. Odysseus peab ületama Hadese jõed, Bloom käib surnuaias. Odysseust ahvatlesid sireenid, Bloomi baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuste eest ta põgenes. Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr])
koorima." Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on, alatasa aga selele, mis meil puudub." A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida.Kes millegagi ei riski, eii ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima,
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Klassitsismi muusika oli homofoonne. Teoses oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge
Vabadusvôitlus kogub hoogu, Austria kuningas môrvatakse. Tell aitab môrvaril (Parricida) pôgeneda. Vahepeal on Berta vôôrdunud Rudensist,sest R. on mässu suhtes osavôtmatu. Lôpuks R. muudab oma meelt, liitub vabadusvôitlejatega nin B. lubab talle oma käe. Tunnikontroll Baroki tunnusjooned ja inglise luuletaja Donne Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Valgustusklassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Pôhjenda näidetega: 1. Goethe noorus oli eriline ja tegus/ kodus teaduslik ôhkkond, isa oli ôigusteaduste doktor, 16-aastaselt astus G. ülikooli ôigusteadust ôppima, eeskujuks Herder, koos juhtisid "Tormi ja tungi" 2. Lisa pealkiri Näidendite teemad türanniavastane idee kreeka mütoloogiast/ "Prometheus" talurahvasôda ja vürstiriikide tülid/Götz von
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast. · Friedrich von Klinger. Saksa Kuraator ( 1752 Frankfurt 1831 Tartu) näidendi "TORM JA TUNG" 1777 ("STURM UND DRANG") järgi sai nime kirjanduslik liikumine. Romantismi eelne liikumine, kus individuaalne subjektiivsus ja eelkõige äärmuslike emotsioonidele anti vabad väljendused. reaktsioon eeldatavate ratsionalismi kehtestatud valgustusajastu ja nendega seotud esteetilise liikumisne. · Johann Wolfgang von Goethe saksa kirjanik (1749 1832) "Noore Wertheri kannatused" 1774, intiimne kiriromaan, mis räägib Wertheri keelatud armastusest, mis on jutustatud kirjade teel. Lõppeb enesetapuga. Noorte enesetapp on traumaatiline sündmus ja sotsiaalne probleem. · Thomas Chatterton (1752 1770) ingl luuletaja. Tegi enesetapu 17a romantismiaja kangelane. · Suur Prantsuse Revolutsioon 1789 - inimeste ja õiguste deklaratsioon
Johann Gottfried von Herder (1744 1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja. Tema tähtsaimad teosed on ,,Terpsichore" (1795), ,,Kalligone" (1800), ,,Die Sonne und der Wind" Jonathan Swift (1667 1745) oli Iiri kirjanik ja filosoof. Tema tähtsaim teos on "Gulliveri reisid". 18) J. W. Goethe ,,Faust" kui valgustusaja teos. Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga Heraklestöötuppa tapabsiss. Ilmub Hüdra kurat,
Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. (Wikipedia) 1920-40ndad Saksamaal Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler (kolm gestaaltpsühholoogia asustajat) Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel
kirjandus 81): Saksamaal Martin Opitz proosavalmid, epigrammid, (värsiteooria!, ,,Saksa ,,Laokoon" luule isa!) Johann Gottfried von Herder (17441803): KLASSITSISM ,,Aion ja Aionis", ,,Vabastatud Kitsamalt: 18. saj 19. saj algus Prometheus" Prantsusmaal juba 17. saj Johann Wolfgang von Goethe Nicolas Boileau-Despréaux (1636 (17491832) 1711), Iphigenie aufTauris, ,,Faust" (II osa) L'art poétique (,,Luulekunst", 1674) jne Klassitsism Klassitsism Boileau' esteetilised põhimõtted: Vormiselgus kontrastide kaudu Mõistuspärasus Stiilipuhtuse ja maitse nõuded Antiikeeskujude järgimine (üleva ja
Kirjandus Annist, August; Roos, Jaan; Käis, Johannes 1940. Eesti populaarteaduslik kirjan- dus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu. Elav teadus 101/102. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. Armbruster, Karla; Wallace, Kathleen (eds.) 2001. Beyond Nature Writing. Expanding the Boundaries of Ecocriticism. Charlottesville: University Press of Virginia. Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika. Goethe, Johann Wolfgang von; Tobler, Georg Christoph 2004. Loodus. – Akadeemia, nr 12, lk 2590–2595. Haberman, Harald 1948. Eessõna. – Johannes Piiper. Pilte ja hääli eesti loodusest. Tallinn: Teaduslik Kirjastus, lk 3–6. Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
on eesti keeles hakatud nimetama tõrjutusprintsiibiks. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. • Mikromaailmas on asi veidi keerulisem, sest aatomid ning nende koostisosad käituvad makrokehadest üksjagu erinevalt. Sellegipoolest kehtib tõrjutusprintsiip ka nende kohta. Mikromaailma jaoks sõnastas tõrjutusprintsiibi 1925. aastal austria füüsik Wolfgang Pauli (1900–1958), mistõttu nimetatakse seda sageli ka Pauli printsiibiks. Oma lihtsaimal kujul väidab Pauli printsiip, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus. • Kaks elektroni ei saa aatomis käituda täpselt ühtemoodi, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi poolest erinema. Elektroni jaoks on aatomis lõplik arv „kortereid“ ja kus üks elektron juba on, sinna teist enam panna ei saa.
kirjutanud ka raamatu "Moll Flanders". Johann Gottfried von Herder (1744 1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja. Tema tähtsaimad teosed on ,,Terpsichore" (1795), ,,Kalligone" (1800), ,,Die Sonne und der Wind" Jonathan Swift (1667 1745) oli Iiri kirjanik ja filosoof. Tema tähtsaim teos on "Gulliveri reisid". 19. J. W. Goethe ,,Faust" kui valgustusaja teos. Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
impulssmomendiga ja võib omada positiivseid täisarvulisi väärtusi 0, 1, 2, 3, ... kuni n-1. Näiteks n=2 puhul võib l omada kahte väärtust: 0 ja 1. m muudab elektroni energiat vaid siis, kui aatom asetada välisesse magnetvälja. Sellest siis ka tema nimi. m-st elektroni kaugus tuumast ei sõltu, mis on ka arusaadav. n kasvades raadius suureneb ja l kasvades, vastupidi raadius väheneb. Pauli printsiip (Saksa teadlase Wolfgang Pauli järgi): Täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik neli kvantarvu langeksid kokku, saab aatomis olla ainult üks. Elementide füüsikalised ja keemilised omadused sõltuvad elektronide arvust suurima n-ga orbitaali väliskihis. Selles kihis on tuumast kõige kaugemal asuvad ja seega kõige nõrgemini seotud elektronid, ehk valentselektronid. See arv ühtib perioodsussüsteemi rühma numbriga. Kiht (n) määrab perioodi
Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele 8 teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Teadvust eitab,pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn „mustaks kastiks“,mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Geštaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
Sündmuste loomulik järgnevus lõhuti, palju tagasivaateid, lugu pole enam oluline. Oluline postmodernismi tunnusjoon on sürrealism. Kõik on lubatud, stiilid lauali jaotatud. Keel on see, mis loeb, kirjandus ongi keele mäng. Modernismi võib siduda meediakeskusega, kõik on ostetav, kõik on müüdav. Pilet 12 23. J.W. VON GOETHE ELU JA LOOMING, ,,FAUST" I OSA (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks
· Aleksander Lovjagin huvitub trükkimiseset ja tootmisest; oluline on raamatu sisuline mõju; raamatuteaduse boleemika. Raamatuteadus Saksamaal H. Grundman 1966.a kogumik; kirjutus ja trükivahendid, teadus kirjast, teadus käsikirjadest, teadus raamatutest (füüsiline vorm), autor, raamatukaubandus, raamatukogud, lugemine). Saksa raamatuteadlased: · Gustav Sichelscmidt raamatu ajalugu, raamatukaubandus, teoste tüpoloogia, raamatu sotsioloogia · Wolfgang Langenbucher, Peter Glotz · Hans Lülfing Prantsusmaa raamatuteadlased · Paul Otlet mõiste kasutuselevõtja inglise- ja prantsuskeelses keskkonnas · Robert Estivals · Robert Escarpit Poola raamatuteadlased: · K. Piekarski trükitoodang, paber ja köide, väljaanded, kasutamine, lugemine ja vahendamine · Jan Muszkowski · Karol Glombiowski (60. - 70ndad) · Krzystof Migon kirjutas teoreetilisi artikleid Melvil Dewey :
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa
vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on 9 American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974. 18 Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (variation), leiutis (invention) ja katsetamine (tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi toimunud kultuurilaen. Neid probleeme on käsitlenud ka saksa etnomusikoloog Wolfgang Laade. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “Die Probleme der musikalischen Akulturation” suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele. Laade järgi võib akulturatsiooni vaadel- da viie osana: 1) valik (Selection); 2) omaksvõtt ja integreerimine (Adaption und Integration); 3) tasakaalustamine (Kompensation); 4) tõrjumine (Elimination); 5) ühtumine (Addition).
Saksamaal koguti väga palju kokku (ka nt Goethe ja Brentano kogusid). Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga. ,,Faust" on Weimari klassitsismi suurteos, mis võtab kokku valgustuse saavutused. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) suur saksa poeet ja mõtleja, temalt pärineb palju juhtmõtteid, mida on aus peetud. Ühtlasi nii saksa valgustuse, romantismi kui ka tormi ja tungi esindajaks. Uusima aja saksa ja euroopa kirjanduse alusepanijaks. Kirjanduse suurkuju, tüvitekstide autor (,,Faust", ,,Noore Wertheri kannatused"). Mitmekülgne õpetlane, kõrgintellektuaal, mitmed huvivaldkonnad, kunst, kunstiajalugu, värvid, loodusteadused. Ülikooliõpingud jättis pooleli, otsustas õppida elust enesest
· Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. · Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. · Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo( ,,Jumala ema kirik Pariisis") , inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism · sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. · Tööstuse kasv toi kaasa linnastumise: üha rohkem inimesi asus linnadesse, nende side
) või asetatakse lihtsalt maha. Kunstnik kasutab materjale nende looduslikes värvitoonides. MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases
) või asetatakse lihtsalt maha. Kunstnik kasutab materjale nende looduslikes värvitoonides. MARIO MERZ (s. 1925) Kasutas oma installatsioonides vitsakimpe, fooliumi pakitud mulda, õllepudeleid koos neoontorudega jne. Tema teostest on välja loetud ebamäärase suunaga, kuid ägedat mässumeelsust. MARIO CEROLI (s. 1938) Kordas C. Oldenburgi ideed jäljendada standartseid tarbeesemeid, kuid kasutas materjalina hööveldamata saelauda. WOLFGANG NESTLER (S. 1943) Moodustas installatsioone teraseribadest ja roostetanud raudtraadist. MAAKUNST e. land art Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s. 1935) laskis oma näituse puhuks kogu galeriiruumi täita mullaga maast laeni seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Varsti hakkas ta väljaspool galeriisid tegutsema. Tasases
Heinemann, 2003, 295 p. 64. McKee, Lesley. (PhD Researcher / Associate Lecturer, University of Dundee, Scotland, UK). Regional planning and policy development. Interview, Service Design Research, 2010. [http://www.servicedesignresearch.com/interdisciplinarity- and-change/]. 13.02.2011 65. Meuser, Michael, Nagel, Ulrike. ExpertInneninterviews vielfach erprobt, wenig bedacht. Ein Beitrag zur qualitativen Methodendiskussion, in: Bogner, Alexander / Littig, Beate / Menz, Wolfgang (Hg.), Das Experteninterview. Theorie, Methode, Anwendung. Opladen: Leske und Budrich 2002, 71-93. (saksa keeles) 67 66. Mok, Clement. Time for Change. [http://www.aiga.org/content.cfm/timefor change]. 26.01.2006. 67. Morgan, Nigel, Pritchard, Annette. Destination Branding: Creating the Unique Destination Proposition. Oxford: Butterworth-Heinemann, 2004, 117 p. 68. Müristaja, Heli. Kohalike elanike turismiuuring, 2005. [http://www.klaster
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
