Muusika alased mõisted (1)

1. Baroki ajastu kuulsamad heliloojad : 1)Johann Sebastian Bach (1685-1750) 2) Georg Fiedrich Händel (1685-1759)2. Viini klassikud: 1)Joseph Hyden 2) Wolfgang Amadeus Mozart 3) Ludwig van Beethoven .3. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul- klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett.4. Klassikaline sümfooniaorkester: aluseks oli suur neljahäälne keelpilli rühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tšellod ja kontrabassid). Keelpillidele liideti neljahäälne puupillide rühm (flööt, oboe , klarnet , fagott). Vaskpillidest on trompetid ja metsasarved .5. Klassikalised sonaaditsüklid- on kahesuguseid: 1)kolmeosaline sonaaditsükkel, tempodega kiire-aeglane-kiire; seda kas kammersonaatides, instrumentaalkontsertides. 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: osadega kiire- aeglane- menuett / skertso -kiire; kas peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides6. Gregoriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist, peamised on tekst ja sõnum. Tavaliselt ladina keeles.7. Missa - katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4-5.saj. lauludega saatma . laulud jagunevad : Missa ordinatooriumi laulud ( laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel ) ja Missa prooprium (laulud mis vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele)8. Neuma - keskaegse noodikirja märk9. Vagant e Goljaar - sisult kiriku laulu pilkavad, ladina keeles10. Menestrel e. žonglöör- keskaegne alamast seisusest rändmuusik, esitasid enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule, kuid täiendasid neid omalt poolt.11. Rataslüüra-teatud tüüpi mehaaniline viiul , mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote .12. Rüütlilaul ja rüütli laulikute nimetused- Kõrgest seisusest ning lõid ja esitasid oma laule ise. Rüütli laulikuid nim. trubaduurideks (lõuna Pranstusmaal) ja truväär (Põhja- Prantsusmaal) ning Minnesingerid (saksamaa)13. Organum -Gregoriuse laulule lisati algul üks hiljem mitu saate häält (ühes keeles)14. Motett - mitmes keeles korraga, kujunes 13. saj. mitmehäälse kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl laenatud Gregoriuse laulus , selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled.15. Fiidel - on viiuli eelkäija. Fiidleid hoiti vertikaalselt, sest nad olid peaaegu sama pikad kui neid seistes mängivad mehed. Neil oli 3 keelt (kuni 13. saj.-ni) ja ümar tigu . Nad valmistati põhiliselt ühest puupakust, mis õõnestati ja kaeti puust kõlalauaga. Fiidel on Lääne-Euroopast pärit viiuli esivanem, millest hiljem arenes viola da camba.16. Rebekk - Näpitavate keeltega lauto . Tavaliselt oli rebekk’il 3 keelt. 15. sajandil oli rebekk kutseliste menestrelide (rändlaulikud) tunnustatud muusikariist.17. Ars Nova- muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal(1320- 1380 ). Sel ajastul olid 3-ja 4 häälsed motetid. 18. Madalmaade koolkond- Väga populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul. Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja pehme kooskõla. Heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin Desprez , Orlandus Lassus .19. Spinett e. Virginaal (klahvpill) – klavessiini erinevad tüübid20. Tšembalo- klavessiini erinevad tüübid21. Viola da gamba – Keelpill - poogenpill ; mängiti põlvedel või põlvede vahelviola da braccio- poogenpill; pill toetus õlavarrele22. Pommer – oboe eelkäija23. Dulcion- fagoti eelkäija24. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrde tähtsusega häältest ( kaanon )25. Monoodia - ühehäälne meloodia , millega käib tavaliselt kaasas harmoonia saade. 26. Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. 27. Basso bontinuo e. generaalbass - barokk muusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest28. Da capo aaria - vokaalne soolo etteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga , kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa (A-B-A) 29. retsitatiiv - kõne laul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine30. Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine , instrumentaalmuusika, näite-, tantsu-, kujutav kunst . opera buffa - itaalia koomiline ooper opera seria - itaalia tõsine ooper31. Oratoorium –ulatuslik kontsertteos, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega32. Passioon - oratooriumizanri alaliik , mille teemaks on Kristuse kanatuse lugu.33. Kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel34. Concero grosso - Baroki ajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosesisus on väikseim iseseisev ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikooseis.35. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö36. Sonaadivorm - aluseks on kahe põhihelistiku ja neid esindavate eri karakteritega teemade vastandamine . Koosneb: Ekspositsioon , Töötlus, repriismannemanne22010-01-18T17:58:00Z2010-01-20T19:18:00Z2010-01-20T19:18:00ZNormal027334257Microsoft Office Word0359falseTitle1false4981falsefalse12.0000