See aitab ettevõtte tooteid reklaamida ning toimuvast omapoolset versiooni esitada või teavitada avalikkust. Tasub korraldada meediaüritusi ja kutsuda sinna reporterid, kellele on võimalik tutvustada oma ettevõtte tegemisi ja töökorraldust. Ajakirjanikega heade suhete loomist näitab nende endi poolne huvi ettevõtte tegevuse vastu. Tihe kontakt ja pikaajalised suhted meediaga tagavad, et ettevõttest kirjutatakse rohkem. Oluline on välja selgitada, millised väljaanded ja saated võiksid sobida ettevõtte uudiste väljundiks. Vajalik on kinni pidada püstitatud tähtaegadest ning võita meedia poolehoid. 2.9. Tulemuse hindamine 9 Suhtekorralduse vajalikkus organisatsioonis Tulemuse hindamine on strateegilise suhtekorralduse oluline osa. Selle abil on võimalik
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt
J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara. Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15
usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 11. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. 1. teaduslikud väljaanded · Kõikide tekstide väljaanded · Teaduslikud antoloogiad 8 2. Rahvaväljaanded · Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud · Eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarvis koostatud väljaannetena. Korraldati: Tüpoloogilisel põhimõttel Kihelkondlikul Temaatilise-regionaalsel Rahvaväljaannetele on iseloomulik tekstide töötlus, arhiiviviiteid ei ole. Eesmärk loetavus
vabadus,pikad tööpäevad, risk kaotada investeeritud kapital. 2. 3 Ettevõtja - on füüsiline isik, kes pakub ome nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3. Kasumivalem Kasum=TULUD-KULUD Ettevõtte piirkasum-püsikulud=kasum 4. Ettevõtja omadused ja oskused 1) Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendusmisvõime jne. 2) Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
Viimane väljaanne ilmus aastal 1862. [http://www.mostlymaps.com/reference/Map-Makers/john-carey.php] (10.10.2008) 7 19. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Stielers Handatlas ,,Stielers Handatlas" oli Saksamaal juhtivaim maailmaatlas. Atlase andis välja Justus Perthes. Atlast anti välja kümme korda alates aastast 1816-1944. Nagu paljud 19. sajandi väljaanded oli ka see välja antud osadena. Näiteks kaheksandat köidet anti välja iga kuu 32 osana. Esimene köide anti välja Stieleri ja Christian Gottlieb Reichardi poolt, mille kirjastamine valgas aastal 1817 ja valmis 1823. aastal. See sisaldas endas 50 kaarti. Pärast Stieleri surma Friedrich von Stülpnagel (1786-1865) hakkas toimetama teist ja kolmandat köidet, mis sisaldasid mõlemad 83 kaarti. Neljas köide ilmus aastal 1862-1864, viies köide ilmus aastal
täpsemalt tehtud on: Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti? Kuidas informatsiooni koguti Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile? Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded, erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid, müügiaruanded jmt) Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt) Teiseste infoallikate usaldusväärsus? Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad? Milliseid esmase info allikaid kasutati?
Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke mis ilmus 1863. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Karl Robert Jakobson (1841 1882) Mõisnikud nimetasid teada kõige ohtlikumaks mässajaks
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsus...
Kikas (juhatas raamatukogu 1961. aastast alates) · 1995 o 17. jaanuaril valiti raamatukogu uueks direktoriks Meelis Ideon; o EV Kultuuri- ja Haridusministri määruse nr. 5 (19.01.1995) alusel on TTÜR teaduslik keskraamatukogu, kelle ülesandeks on võimalikult ammendavalt koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks tehnikateaduste alased originaal- ja vahendusinformatsiooni väljaanded ning töödelda, analüüsida ja levitada informatsiooni teavikute ja andmebaaside kohta tehnikavaldkonnas; o raamatukogus avati arvutituba CD-ROM-ide kasutamiseks ja alustas tööd raamatukogu arvutivõrk pearaamatukogus; o ülikooli arvutivõrgu kaudu hakati levitama raamatukokku saabuva uudiskirjanduse nimestikku; o loodi TTÜ õppejõudude ja teadlaste publikatsioonide bibliograafia andmebaas PUBL;
Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Kasutati kirillitsat. Karjala keel ei juurdunud trükisõnas, kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. Nõukogude Venemaa koosseisu kuuluvas Karjalas kasutati 1920.-1930. aastail kirjakeeltena soome ja vene keelt. Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala
resümee. Selge on igatahes see, et meieni jõudnud "Poeetika" on nii sisuliselt kui ka keeleliselt lõplikult redigeerimata, temas võib leida mõningat järjekindlusetust ja vasturääkivusi. Käesoleva tõlke aluseks on I. Bywateri väljaanne: "Aristotle on the Art of Poetry, a revised text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat
Kultuuripärandi säilitamine. Sundeksemplari seadus. Kultuuripärand Kultuuripärandi säilitamine Kultuuripärand on rahva ajalooline mälu, põlvest põlve pärandatav informatsioon, mille sisukus ja terviklikkus on üheks rahva identiteedi ja kestmise aluseks. Rahvuslik kultuuripärand piiritleb rahvuse kultuuriruumi, selle seisundi ja arengu iseärasused. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamine on eesti rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tas...
Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 8 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks. Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu , ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 19961999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena
lootusi ei venelastele ega sakslastele. Ärkamisaja keskne ühiskondlik idee oli rahvuslus, millel on natsiooni loov ja ülesehitav funktsioon. Ärkamisajal leidsid aset mitmed muutused, mis panid aluse tänapäevasele eesti kultuurile selles tähenduses, milles me seda täna tunneme. Ajakirjandus hakkas õitsema, ilmusid ,,Sakala" (1878.a; Jakobson), ,,Postimees" (1886, Hermann), ,,Perno Postimees" (1857, Jannsen) jt perioodilised väljaanded. Väga populaarseks muutusid ka kõiksugu seltsid, mis koondlasid endas sarnaste huvidega inimesi ning arendasid suuresti eesti kultuuri. 1865. aastal loodi Jannseni initsiatiivil laulu- ja mänguselts Vanemuine. Selle seltsi tegevusest kasvas välja näiteks laulupidude traditsioon (esimene laulupidu toimus 1869.aastal). 1870. aastal loodi rahvuslik teater. Kirjanduselu elavdas aga 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis loodus
kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja -teenustest. Digitaalseteks infomaterjalideks loetakse väljaanded, mis on talletatud digitaalsete (binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega
Raamatukogus ja üks Riias erakogus. Vanim Eestis säilinud aabits on trükitud aastal 1777 Tallinnas. 6. Vana kirjaviisi e Forseliuse kirjaviisi põhijooned (õp lk 84, osata lugeda gooti kirjas tekste ja leida neis vana kirjaviisi tunnuseid). Harjuta klassis loetud töölehe põhjal! http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Kiri/kiri.htm 7. Piibli tõlkimine eesti keelde ● Esimesed väljaanded 1686 – lõunaeestikeelne WT – Wastne testament, Adrian Virginius 1715 – põhjaeestikeelne UT - Eberhard ja Heinrich Gutsleff 1739 – piibel – A. Thor Helle ● A. Thor Helle piiblitõlke eestvedajana ja grammatikuna - Anton Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele
keskkonnas dia, hüpertekst, arvamuse formuleerimine oskab võrrelda veebikeskkonna hajusus, võrgu- Suuline suhtlus traditsioonilisi meediakanaleid in- LÕIMING väljaanded, kodanikuajakirjanduse tekkepõhjuste, ternetipõhiste uute meedia- Kodanikualgatus ja ette- inter- eeliste ja puuduste sõnastamine kanalitega võtlikkus: kodanikuajakirjandus netipõhised Tekstiloome mõistab, millist mõju võib uus kesk-
kuidas seda täpsemalt tehtud on: Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti? Kuidas informatsiooni koguti Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile? Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded, erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid, müügiaruanded jmt) Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt) Teiseste infoallikate usaldusväärsus? Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud?
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks. Kirjandus Tänu sellele, et Eestisse oli jõudnud kirjastamisvõimalus muutusid eestikeelsed raamatud ka igaühele kättesaadavaks. Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine. Eesti ilukirjanduses eelistati proosat, ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik, Betti Alaver ja paljud teised. (A.H.Tammsaare) Muusika ja kunst
(8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik
rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) Sõbralik (friendly) Ajakirjanike ootused Usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud Kiirus, avatus, ausus Suhtekorraldaja kättesaadavus Ligipääs tippjuhtidele Partnerlus, teadlikkus Põhilised probleemid
2.6. Võõrkeelne resümee Resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid koond töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. 2.7. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelus antakse ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud väljaanded. Kirjandus esitatakse alfabeedilises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust, paigutatakse ette ladinatähestikuline kirjandus. Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv
Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983) Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri- kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi esimesel poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Karjala keel ei juurdunud kirjakeeleks ning kirjakeelena kasutati peamiselt vene keelt, Viena Karjalas ja mujal Soomega piirnevatel aladel ka soome keelt. (Fenno-Ugria, 2015) 1991. aastal väljakuulutatud Karjala Vabariigi (endine ANSV) ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena
kuid Kevade ühel peategelasel Georg Aadniel Kiirel pole Palamusel olnud kindlat algkuju. See on koondtüüp omaaegsest kodanlikust antvärgist." (J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) NB: siinkohal oht nn. biomütograafia tekkeks! faktide väljavalimine biograafi poolt faktide tõlgendamine tõlgenduse muutumine faktiks (faction) uute tõlgenduste loomine Tulemused: teoste tekstikriitilised väljaanded (teksti genees): Georg Büchner: Leonce ja Lena (1838) (1850) 164 Er läuft fast nackt im Zimmer Er läuft im Zimmer PETER. Nun? KÖNIG. Nun? Ha, He, Tulemused: teoste kommenteeritud väljaanded: Lev Tolstoi: Anna Karenina. Tln, 1984; 2.kd.lk. 111. Te vist sõidate Pattit kuulama? -
omadussõnu 1,7%. See artikkel on väiksele lugejaskonnale, minu arvates rohkem noortele mõeldud. Selles artiklis oli palju võõrsõnu ning ka kõige rohkem tsitaatsõnu, mis näitab kaasaegsust. Vaadeldud filmi- ja kinovaldkonna artiklite iseärasused on suhteliselt erinevad. Väljaanded Teater.Muusika.Kino ja Areen on oma võõrsõnade rohkuselt teistest erinevad ning need artiklid on kitsale lugejaskonnale. Väljaanded Nädal ja Sirp on aga omavahel suhteliselt sarnased ja laiem lugejaskond saaks nendest artiklitest hästi aru. Uurimistöö tegemise käigus ilmnes, et kinematograafiaalaste artiklite sõnavara ei ole kaasaegne kultuurisituatsioon väga palju mõjutanud. Põhiosa laenudest on juba vanad ja tuttavad, kusjuures tähelepanuväärne on sõna ,,film" ja sellega moodustatud liitsõnade jm nii sage esinemine. Võõrkeelte mõju näitavad kõige paremini tsitaatsõnad, aga ka neid ei olnud eriti palju
Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3
Tallinna Keskraamatukogu esimene direktor (oli ligi 30 a), tema juhtimisel kujunes Tln KRK tõeliseks avalikuks raamatukoguks ja avalike RKde võrgu keskuseks. ERÜ üks loojatest, juhataja. Ajakirja Raamatukogu toimetaja Richard Antiku osa eesti raamatukogunduses Aastatel 19271942 ERMi arhiivraamatukogu juhataja. Koostas rahvusbibliograafia väljaanded "Eesti raamatute üldnimestik 1918 1923" ja "Eesti ajakirjandus 1766 1930", samuti avaldas olulisi erialaseid raamatuid ja artikleid. KaljoOlev Veskimägi eesti raamatukogunduse uurijana Raamatukogunduse õppejõud, osalenud Raamatukoguhoidja käsiraamatu koostamisel. Veskimäe uurimisteemaks on Eesti raamatukogude ajalugu ja tsensuur, tema olulisemad uurimused on ilmunud
sündmusi. Nad olid kirja pandud 12.-13. sajandil. Tuntuimad on Islandi saagad, millest nii mõnigi kasvas üle eeposeks. Kõige kuulsam on "Vanem Edda" Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal
esseega. Nii juhtuski, et 1 juulil 1858 loetigi ette mõlema mehe esseed, kuid paraku jäid need toona ilma erilise tähelepanuta. Sõprade soovitusel koostas Darwin aga nende esseede najal lühikese raamatu, mis nägi esmakordselt päevavalgust 1859 aastal. Siiski parandas ja täiendas ta oma emast raamatut kokku veel viis korda. 1872 a. ilmus kuues trükk, mis on esimeset tükist isegi 31% mahukam kui esimene ja sinna lisadus juurde ka täiesti uus peatükk. Tema teoste eri väljaanded trükiti üksteise järel teistesse keeletesse, nii sai see ka laiema üldsuse arutluse teemaks. Erinevate trükkide ja paranduste vahepeal, jõudis ta kirjutada veel mitmeid erinevaid raamatuid erinevatest, sama õpetusega seondusvatest teooriatest, mis siis kõik üksteist ka toetavad ning näitavad, et tegemist on süsteemse teooria, mitte kitsa probleemi lahendiga. Darvinismi õpetuse olemus tekkis, kui Darwin andis oma teoorias vettpidavad ja usutavad
Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV. Mõne riigi puhul on pressinõukogu eneseregulatsiooni süsteemis tõsiselt võetav alternatiiv kohtule. Probleemid: Pressinõukogu on meedial üpriski lihtne ignoreerida (mitte vastata tema palvetele ja selle otsuseid oma väljaandes mitte avaldada), sest nõukogul pole mitte mingisugust võimu neid kuidagi kohustada ja neid vastasel juhul karistada. Austria pessinõukogu autoriteet on väike, sest mõjukamad väljaanded on keeldunud koostööst ja selle otsuseid avaldamast) 3 Ei pruugi olla avalikkusele väga nähtav ja teadaolev. Eestil on kaks paralleelset pressinõukogu ja kummalgi pole piisavalt autoriteeti meediaorganisatsioonide seas. Massimeedia teeb koostööd Ajalehtede Liidu pressinõukoguga, kuid ei tunnista Eesti Pressinõukogu. Samas kui Ajakirjanike liit tunnistab Eesti Pressinõukogu kui eneseregulatsiooni tagavat organisatsiooni.
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3
peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku. 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". Antud teos on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud
erifondi osakonna TRÜ raamatukogu allluvusest. See ei muutnud küll palju asja,sest erifondi osakond eesotsas Sõstsikoviga oli niikuinii juba kogu ülikoolis muutunud riigiks riigis. Kateedrite raamatukogude puhastamine Kateedriraamatukogude puhastamist alustati 1949.a.väliskirjandusest. Toome maja hoidlasse kogunesid kateedrist toodud raamatute virnad. Kateedrid ei jõudnud veel sellest rüüstamisest toibuda, kui tuli käsk pearaamatukogule üle anda kõik perioodilised väljaanded, mis on ilmunud NSVL territooriumil aastatel 1917- 1938. Glavlitilt tuli järjest uusi käskkirju. 1950.a. vormistati ulatuslik kirjanduse kõrvaldamise juhend, millega kohustati dekaane ja kateedrite juhatajetaid teostama raamatute kontrolli, et eraldada ideoloogiliselt mittekõlbulik kirjandus. Teostatud kontrollist tuli ette kanda isiklikult Sõstsikovile. Juhiste 15 keelupunktist üle poole on lauskeelud. Perioodika täieliku kõrvaldamisega püütakse surnuks vaikida nii Eesti
Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud on need, mis on ammustest aegadest alates levinud ühelt inimeselt võu rahvalt teisele. Need on põlvest põlve edasi kandunud, kuid siiski on neil ka omad tunnused
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja v...
Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I (3 annet, 187586; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 188486; Kolga-Jaani laulud). "Setukeste laulud" IIII (190407, Helsingi; setu, Vastseliina ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H.
miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel. Kui ajalehtede hulgas on domineerivad üldsuunitluse ja piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti
miks ajakirjad saavad reklaamile kulutatud rahamahust endale 46 korda vähem kui ajalehed: · pikk ilmumistsükkel -- nädalast kuni paari kuuni ulatuv ilmumispaus muudab ajakirjad mitteoperatiivseks suhtluskanaliks; · territoriaalselt hajutatud auditoorium -- ajakirjade sihtsuunaline ülesehitus on rajatud hoopis teistele printsiipidele kui ajalehtedel. Kui ajalehtede hulgas on domineerivad üldsuunitluse ja piiratud territoriaalse levialaga väljaanded, siis ajakirjadest on enamik erisuunitlusega (naised, spordihuvilised, tehnikahuvilised, aiapidajad jne.) ja laia, hajutatud levialaga väljaanded. 18 Ajakirjad on heaks kanaliks mainereklaamile ning samuti kaubagrupi üldnõudlust ergutavate ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti
d. 400-1100, Thames and Hudson Ltd, London -13- 6.Lisad Lisa 1 Vanem Edda On kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille
tide hulgas märgata elavnemist ja seda just linnaliku noortekultuuri vallas. Noortele suunatud udmurdi- keelne interenetiväljaanne Yumshan Promo meenu- tab paljuski sarnaseid väljaanded Ungaris, Soomes ja Eestis. Kasvanud eneseteadlikkusest räägivad ka udmurdikeelsed plakatid (paremal), mis kutsuvad inimesi üles kirjutama ennast udmurdiks Venemaa Karjala 13
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ...
Sõltuvalt asukohalt Eestis kõikuvad peaaegu kõik kliimanäitajad: õhutemparatuur, sademete hulk, tuulekiirus, aastaaegade saabumise kuupäevad ja nende kestus. See ilmastiku ebaühtlus muudab Eestit omapäraseks ja meie, Eesti elanikute, elusid huvitavamateks. 21 Kasutatud allikad 1) Kirde, K. Andmeid Eesti kliimast. Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded. Tartu. 1933. 2) Arnfield, A. J. Köppen climate classification. [WWW] https://www.britannica.com/science/Koppen-climate-classification. 2016. 3) Ritter, M. E. The Physical Environment: an Introduction to Physical Geography. [WWW] http://www.earthonlinemedia.com/ebooks/tpe_3e/climate_systems/humid_continental.ht ml 4) Peel, M. C., Finlayson, B. L., McMahon, T. A. (University of Melbourne). Updated
Värskendamine Uudis kirjutatakse ümber, et seda värskendada. Värskendatakse neid lugusid, mis kirjutati eile ja mis lähevad homme lehte. Selleks on mõned põhitegevused: • Kontrollida üle aega väljendavad sõnad. Asendada sõna eile nt üleile’ga. • Lisada infot, mis polnud ennem kättesaadav. Uus info lisandub uudise algusesse ja muudab uudise uudisväärtuslikumaks. • Vahel teha uus juhtlõik ning kogu uudis ümber kirjutada. • Kui teised väljaanded on mingeid fakte kirjeldanud, tuleb need viia teema-arenduse osast taustaosasse. • Kontrollida üle kõik faktid ja parandada. Kohalikustamine Inimesele läheb korda see, mis toimub tema lähedal ning millega on emotsionaalselt seotud. Rahvusvahelistesse uudistesse otsitakse seoseid Eestia ja üleriigiliste uudiste suhtes kohalike inimeste- sündmustega seos. Kui on lähedus olemas, siis kogu uudisväärtus tõuseb ning uudise sees oleva info
Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse. Juhid * J. V. Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded. Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine erinevate seltside tekkimine nt: vanemuise selts. suur lõhe Suur lõhe tekkis siis, kui Jakobson asus baltisaksa kirikuõpetajate kõrvalt ründama kirikut ja usku kui sellist. Ta tegi seda varjatult, pilgete ja torgete kaudu, kuid Hurt tabad Jakobsoni suuna kiiresti. Hurdi ja Jakobsoni vastumeelsus põhjustaski suure lõhe. Teema 10 Eesti XIX sajandi II poolel Manasseini revisjon 1. 1882
folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/ - 1897 Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/ - 1909 Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/ - 1914 Eesti vanasõnad Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan: - Eestirahva ajaraamat (1876) o 1. Vana Kannel o 2. Vana Tarkus o 3. Vana Usk o 4. Vana Jutt o 5. Vana Kombe 1. Teaduslikud väljaanded: 1) Kõikide tekstide väljaanded - Monumenta Estoniae Antiquae 2) teaduslikud antoloogiad 2. Rahvaväljaanded: 1) Esteetiliseks lugemiseks, tekstid võivad olla töödeldud 2) eriti soositud 1920.-30. aastatel koolide tarbeks koostatud väljaannetena ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused: - Kogumisvõistlused ja töö korrespondentidega o ERA loomine töö jätkamine Hurda ja Eiseni korrespondentidega o W
.............13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid.............................................................................................................23
kampaaniatega. Ettevõtte välja reklaamimisel on väga suur roll disaineril , kes kujundab reklaamidele väljanägemise ja loom ettevõttele imago. Müügi ja turustamise kanalid Juhataja Müügijuht Disainer Kohalikud lehed Piirkondlikud päevalehed Reklaam väljaanded Rubriigikuulutused erinevate väljaannetes Ettevõtete andmebaas Olemasolevad koostööpartnerid Potentsiaalsed teenuste tarbijad Projektimüük Märkimisväärselt suur osa ettevõttes on kindlate kliendisuhete olemasolu. Senise tegutsemise aja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
