Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskendutakse küsimustele "miks?
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal , paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti.
Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 4–6 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees , Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas).
Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress .
Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele.
Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806.
Tänapäevaks on palju uusi ajalehti juurde tekkinud, kuid samas ka neid kadunund ning mõningad hoopis kokku liitunund ja teinud uue ajalehe. Ajalehed on muutund ka veebiversioonideks, kust saab sama infot, kuid kiiremini ja tasuta.
Nimi: Postimees
Keel: eesti
Hind: 12.00 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev
Kodulehekülg: www.postimees.ee
Lühiülevaade: Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886 . aastal Karl August Hermann . Ta on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust.
Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TV-kava, ilu- ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu- ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused.
Ajaloost: Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht.
Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson.
Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey.
1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis leht nime Edasi.
Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal.
Tänapäeval: Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre.
Postimehe väljandja AS Postimees ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra kontsern Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 63 000 kuni 64 000 eksemplari. Septembris 2009 oli keskmine tiraaž 58 400.
Nimi: SL Õhtuleht
Keel: eesti
Hind: 9.00 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev
Kodulehekülg: www.sloleht.ee
Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest.
Ajaloost: Ajaleht Õhtuleht alustas ilmumist 1944. aasta oktoobris , mil sõjast purustatud Tallinna elanikele oli pärast Saksa vägede lahkumist hädavajalik anda igapäevast tarbeinfot. Tallinna linnalehena ilmus Õhtuleht 1997. aasta märtsini ja tegi siis pöörde tabloidi suunas, hakates pakkuma sensatsioonilisemaid ja rohkem üksikostjale suunatud uudiseid, meelelahutust ja tarbijainfot.
Sõnumilehe esimene number nägi ilmavalgust 1995. aasta oktoobris. Lehe sünd sai võimalikuks, kui 1995. aastal liideti tollal ilmunud Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht.
Eesti ajakirjandusturul oli 1999. aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte – Postimees ja Eesti Päevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga üleriikliku levikuga tabloidpäevalehte – Sõnumileht ja Õhtuleht.
Pidev konkurents hinnaturul viisid Õhtulehe ja Sõnumilehe kahjumisse (Õhtuleht kuulus Ekspress Grupile, Sõnumileht aga Eesti Meediale). Seepärast otsustasidki kahe ajalehtede väljaandmisega tegeleva kontserni Ekspress Grupp ja Eesti Meedia nõukogud luua kaks ühist ettevõtet ajalehtede Õhtuleht ja Sõnumileht ning ajakirjade kirjastamiseks ja alustada koostööd mõlema kontserni trükitoodete paremaks levitamiseks.
Ühinemise eesmärk oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat väljaannet nii sisus kui vormis, omanikele aga võimalust kokku hoida juhtimis-, trüki-, levi- ja finantskulusid, et välja tulla üha suurenevast kahjumist. SL Õhtulehe jaoks algabki ajalugu 3. juulil 2000, mil lõpetasid ilmumise kaks konkureerivat väljaannet – Õhtuleht ja Sõnumileht ja hakkas ilmuma ühine väljaanne SL Õhtuleht.
Õhtuleht ja tema mission : SL Õhtulehe paberlehe esimene number, mille tiraaž oli 60 510 eksemplari, ilmus 3. juulil 2000. aastal.
SL Õhtuleht AS kuulub võrdsetes osades meediakontsernidele Ekspress Grupp ja Eesti Meedia. Ettevõtte toimetuse tööd juhib peatoimetaja Väino Koorberg, ettevõtte juhatuse esimees oli kuni 2005. aasta 20. novembrini Priit Leito, praegu on antud ametikohal Kristjan Mauer.
Kuna ajalehtede Sõnumileht ja Õhtuleht ühinemisena sündinud paberväljaanne nimega SL Õhtuleht ei saanud lugejale omaks - lugejad nimetasid väljaannet jätkuvalt kas Sõnumileheks või Õhtuleheks, siis alates 6. oktoobrist 2008 on paberväljaande nimetus jälle Õhtuleht.
Õhtulehe missiooniks on vahendada ausalt , otsekoheselt ja julgelt kõige värskemaid uudiseid ja meelelahutust viisil, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks, vaid ärataks temas valmisoleku pakkuda inimestele hoolt ja tuge ning innustaks selle nimel tegutsema.
Leht on Eesti suuruselt teine trükiväljaanne. 2010. aasta augustis oli tiraaž üle 55 000. TNS EMOR -i andmetel oli ajalehel 2010. aasta kolmandas kvartalis 167 300 lugejat.
Nimi: Äripäev
Keel: eesti
Hind: 22.00 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede
Kodulehekülg: www.aripaev.ee
Lühiülevaade: Äripäev on Eesti ajaleht, mis asutati 1989. aastal. Äripäev on spetsialiseerunud majandusteemalise sisu tootmisele, pakkudes samas oma lugejatele informatsiooni ka poliitika, kultuuri ja meelelahutuse kohta.
Iseloomustus: majandusleht, peamiseks eesmärgiks on informeerida oma lugejat kõigest olulisest, mis majanduses sünnib. Ajaleht pakub majanduslikult ettevõtlikule inimesele tööks vajalikku informatsiooni ning on samas firmade vaheliseks reklaamikanaliks.
Ajaloost: Äripäeva asutasid Tallinnas 1989. aastal Rootsi meediakontsern Bonnier ja Eesti ettevõtja Ülo Pärnits. Esimene Äripäev ilmus 9. oktoobril 1989. Kuni maini 1992 ilmus Äripäev ühe korra nädalas, veebruarini 1996 kolm korda nädalas ning alates sellest ajast viis korda nädalas (esmaspäevast reedeni ). Alates 1997. aasta maikuust on Bonnier Äripäeva ainuomanik. Alates septembrist 2007 on ajalehe peatoimetaja Meelis Mandel .
Tänapäeval: Ajalehe Äripäev kirjastaja on AS Äripäev . Lisaks Äripäevale ja selle lisadele annab AS Äripäev välja venekeelset majandusteemalist nädalalehte Delovõje Vedomosti, üle kahe nädala ilmuvat arstide ajalehte Meditsiiniuudised ning kuukirja RP ( raamatupidaja ). Peale ajalehtedele ja ajakirjadele kirjastab AS Äripäev käsiraamatuid ja infolehti, annab välja majandusteemalisi raamatuid, korraldab seminare , konverentse ja koolitusi ning hoiab käigus mitmeid veebisaite. Alatest 2010. aasta novembrist kirjastab AS Äripäev kuukirja Imeline Teadus. AS Äripäeva peadirektor on alates septembrist 2007 varasem Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov.
Nimi: Eesti Ekspress
Keel: eesti
Hind: 18.90 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Neljapäeviti
Kodulehekülg: www.ekspress.ee
Lühiülevaade: Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis ilmuv nädalaleht, mille omanik on Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Ajalehe esimene number ilmus 22. septembril 1989. aastal.
Iseloomustus: uuriv ajaleht, mis suudab pakkuda nii infot kui meelelahtust. A-osa lood räägivad tõsistest asjadest,kus keskendutakse küsimustele "miks?" ja "kuidas?". A- osa teisest poolest leiab lugeja alati uudisloo, äriinimese portree ja süvaanalüüsi. Uues, klammerdatud Areenis on ühendatud tuttav kultuuriosa trendilehega Magneet. Lisaks arusaadava üleshituse ja väga heade kommentaaridega telekava reedest reedeni.
Lugejaskond: Ajalehe põhisihtrühm on 25–49 aastased lugejad, kellest 52 protsenti on nooremad kui 39 aastat ja 70 protsenti pole veel saanud 50aastaseks. Ekspressi lugejaskond elab peamiselt Tallinnas ja Põhja-Eestis, vastavalt 18 protsenti ja 44 protsenti lugejaskonnast.
Ajalehe rubriigid:
Ajaleht koosneb kolmest osast: A-osa, Areen ja TV Ekspress.
* A-osa alla kuuluvad rubriigid: Magnet, Kuum, Persoon, Äri, Elu, Sport , Teadus, Ajalugu, Koolitus, Töö, Kranaat ( meelelahutus ) ja Crème (toidu-ja joogiteemaline rubriik )
* Areen pühendub laiemalt kultuurile ( popkultuur , arhitektuur ja disain, kultuurialade analüüsid, kriitika ja arvustused). Areeni tagakaanel on reisilisa "Kohver".
* "TV Ekspress" on kino -ja teleajakiri, milles leidub televisiooni- ja kinokava, filmitutvustused, teave vaba aja veetmise kohta ning lastenurk.
Nimi: Videvik
Keel: eesti
Hind: 7.00 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Neljapäeviti
Kodulehekülg: www.videvik.ee
Lühiülevaade: Videvik on eesti ajaleht. Ilmub alates 1990. aastast 1 kord nädalas. Ajalehe sihtrühmaks on eakamad inimesed.
Iseloomustus: räägib elust nii, nagu see praeguses Eestis on. Videvik kajastab sotsiaalprobleeme ja kultuurisündmusi ja poliitika hetkeseisu. Lugeja leiab Videvikust palju vajalikku, saab nõu juriidilistes küsimustes, meditsiini-, aiandus - ja kodundusalaseid soovitusi , annab teada magnettormi päevad ja hoiab lugejat kursis ka ilmuvate Eesti telekavadega.
Sisu: Lugeja leiab Videvikus kogu vajaliku teabe, saab nõu juriidilistes küsimustes, meditsiini-, aiandus- ja kodundusalaseid soovitusi.Annab teada magnettormi päevad. Ilmuvad Eesti telekavad. Videvik annab hingetuge neile, kel on raske, ning peab oma lugejaiks ka neid, kes on jäänud säravast elust kõrvale. Videvik on tasakaalukas, optimistlik, oma lugejat austav ajaleht. Trükiarv keskmiselt 8500. Tellijaile on tasuta õnnesoovid ja leinakuulutused ning muu reklaam soodushinnaga.
Nimi: Maaleht
Keel: eesti
Hind: 14.90 krooni
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Neljapäeviti
Kodulehekülg: www.maaleht.ee
Lühiülevaade: Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus neljapäeval, 1. oktoobril 1987. aastal.
Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna . Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte.
Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud:
* Ülo Russak (1987–1991)
* Olev Anton (1991–1992)
* Raul Kilgas (1992–1998)
* Sulev Valner (1998–2004)
* Peeter Ernits (2004–2007)
* Sulev Valner (2007–2009)
* Aivar Viidik (2009–...)
Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed.
Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm , kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot.
2007. aasta suve seisuga oli Maaleht Eesti suuruselt teine nädalaleht tiraažiga ligi 50 000 eksemplari.
Maalehe lisad on Targu talita ja TeRa. Ilmuvad ajakirjad Maamajandus ning Maakodu . Kirjastus Maalehe Raamat.
Lisaks on ka kaks võrguväljaannet Maaleht.ee ja Aialeht.ee
Nimi: Eesti Päevaleht
Keel: eesti
Hind: 18.00
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: 304 x aastas
Iseloomustus: Eesti Päevaleht on Tallinnas ja Põhja-Eestis suurima lugejaskonnaga kvaliteetpäevaleht. Elujaatava hoiakuga Päevalehe sisus on põhirõhk uudistel ja arvamustel, mis peaks meeldima positiivse mõttelaadiga ja vaimult ärksatele inimestele. Päevalehte on tehtud sooviga eristada seda v õimalikult palju teistest ajalehtedest, rohkem kirjutatakse majandusest ja vähem poliitikast , lisaks ilmuvad mitmekesised ja sisukad erilehed (näiteks praktilise iseloomuga EPL Aed, EPL Köök ja kaks korda kuus ilmuv EPL Tervis, kultuurihuviga lugejatele raamatulisa Arkaadia, ühisko nna ja poliitikahuvilistele ajakiri MÖTE ja lisaleht Riigi Kaitse, spordihuvilistele Jalgpallileht jne.).
Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid.
Lisainfo:
Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski.
Väljaandja on Eesti Päevalehe AS.
Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006).
Arvamustoimetaja on Külli- Riin Tigasson.
Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa .
Kujunduse toimetaja on Merike Pinn .
Nimi: WALK
Keel: vene
Hind: 5.00
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: 26 korda aastas
Iseloomustus: Walk on endine linna nimi. 1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga - eestipoolne. Meie eesmärgiks on oma ajalehe kaudu lähendada meie linnade elanikke, edastada teineteisele vajalikku infot. Ajaleht WALK on müügil mõlemal pool piiri.

Nimi: Kesknädal
Keel: eesti
Hind: 5.00
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Kolmapäeviti
Kodulehekülg: www.kesknadal.ee
Iseloomustus: on rahva poliitikaleht, mis pakub nii infot, analüüsi kui meelelahutust. Meie poliitika, välismaa, meedia ja lugejakirjade leheküljed on avatud tribüün ka vaadetele ja käsitlustele, mille esitamine mujal ajakirjanduses on blokeeritud. Lisaks nädala telekavale on lehes ristsõna, naljanurk ning vanameister Hugo Hiibuse terava sotsiaalse närviga karikatuurid .
Nimi: Vesti Dnja
Keel: vene
Hind: 3.90
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Laupäev
Kodulehekülg: www.vesti.ee
Iseloomustus: on majandus-poliitilise sisuga uudiste leht, lisaks kultuuri- ja muusikaülevaated, reklaam , kuulutused ning suur ristsõna.
Nimi: The Baltic Times
Keel: inglise
Hind: 20.00
Väljaandja riik: Eesti
Ilmumissagedus: Reedeti
Kodulehekülg: www.baltictimes.com
Iseloomustus: Äri- ja majandusuudised ning sündmuste ülevaated kõigist Balti riikidest.
12
Vasakule Paremale
Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #1 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #2 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #3 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #4 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #5 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #6 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #7 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #8 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #9 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #10 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #11 Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor minastennu Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest
3
doc

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest

postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest. Nimi: Äripäev Keel: eesti Hind: 22.00 Väljaandja riik: Eesti

Meedia
Eesti ajakirjanduse ajalugu
5
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 ­ vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 ­ Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika

Eesti kultuuriajalugu
Ekspress Grupp - referaat
9
doc

Ekspress Grupp - referaat

.............7 6.Kokkuvõte................................................................................................................................8 7.Viidatud allikad........................................................................................................................9 1.Tutvustus Ekspress Grupp sai alguse 1989. aastal nädalalehega Eesti Ekspress, alates 1992. aastast kirjastatakse ka ajakirju ning nüüdseks on Ekspress Grupist saanud suurim trükimeedia kontsern Eestis - üle 60% Eesti elanikkonnast ja ligi 80% eestlastest on Ekspress Grupi toodete tarbijad. Ekspress Grupi põhiline tegevusala on ajakirjade kirjastamine.Ekspress Grupp kuulub Eesti suurimate meediaettevõtete hulka. Ettevõtte esmane registreerimine ettevõtteregistris toimus 27. septembril 1995 AS Avolemb nime all. Pärast ettevõtteregistri tegevuse lõpetamist registreeriti Ettevõte äriregistris 13. detsembril 1995 AS Meediakorp nime all. Ettevõte nimetati 29

Majandus
Eesti ajakirjanduse ajalugu
14
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883. Järjejutt oli Eesti väljaannetes üks paremini ülesehitatum ja loetum žanr – põnevad lugemismaterjalid eesti enda algupärase kirjanduse näol, ajakirjandus aitas kaasa kirjanduse tõusule. (Vilde, Liivi luule jne) **************** Valgus tõstis oma tiraaži avaldades kohtuistungite ülevaatusi, kohtuistungite tulemeid

Ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista ­ suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal

Sotsiaalteadused
Seminari küsimuste vastused
11
doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?

Massikommunikatsiooni ajalugu
Ülenurme Gümnaasiumi 10-ja12-klasside õpilaste lugemisharjumused
38
docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1

Kirjandus ja ühiskond
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on:

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun