Maailma kuulsaimad bioloogid läbi aegade (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade
Referaat

Tallinn 2010-05-12
Sisukord
Lk3……………………………………………………… Sissejuhatus
4-5……………………………………………………..Charles Darwin
5-6……………………………………………………. Louis Pasteur
6-7……………………………………………………..Karl Ernst von Baer
7…………………………………………………….. Karl Linne
8……………………………………………………… Francis Crick
Gregory Pincus
9……………………………………………………….Pildid
10……………………………………………………...Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Referaat räägib kuulsate maailma bioloogidest läbi aegade. Minu töös on kõige kuulsamad ja maailma ajalugu mõjutavamad bioloogid. Kõige kuulsam neist on kindlasti Charles Darwin, kes lõi evolutsiooniteooria , milles kõik loomad peavad olelusvõitlust, konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust. Teine väga kuulus ja oluline bioloog on Louis Pasteur. Tema avastas, et käärimine tekib organismide tegevuse tulemusena, tegi algust piima pastöriseerimisega, lõi eeldused Listeri revolutsioonile antiseptilises kirurgias ja alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust . Karl Ernst von Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Baer avastas ka imetajate( ka inimese) munaraku. Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna , perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused. Karl Linne teos „Systema Naturae“ pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks. Francis Crick aastas DNA molekulaarse struktuuri ja DNA-s peituva geneetilise koodi, mis muutis väga palju. Gregory Pincus leiutas aga rasestumisvastase tableti, mis tõi kaasa muutused naiste ühiskondlikus positsioonis ning hoidis ära rahvastiku plahvatusliku suurenemise. Kõik need bioloogid on inimkonna arengus olulist rolli mänginud.
Charles Robert Darwin
Charles Darwin(vaata foto 1) oli inglise loodusteadlane. Tema ideed ja püstitatud evolutsiooniteooria ( darwinism ) on inimkonda tugevalt mõjutanud.
Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Shrewsburys. Tema ema suri, kui ta oli 8-aastane. Sama vanalt läks ta ka Shrewsbury kooli, kuhu jäi ta aastaks. Selleks ajaks oli tal juba välja kujunenud huvi loodusloo vastu. Seejärel siirdus ta dr. Butleri suurde kooli, kuhu jäi 7 aastaks. 1825 oktoobris läks ta koos vennaga Edingburh ülikooli meditsiiniteadust õppima. Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia , Tartu 2006)
Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831 . liitus ta ekspeditsiooniga purjeka Beagle pardal, mille eesmärgiks oli kaardistada Lõuna-Ameerika ja muude Vaikse ookeani piirkondade rannajooned. Ekspeditsioonile kaasa sai ta tänu Henslowle , kes määras ta reisile palgata looduseuurijaks. Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab „elupõletaja“. Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud. Lõpuks oli isa nõus teda ikkagi viieaastasele ekspeditsioonile kaasa lubama. Nii jäi ka usuteaduse ülikooliõpingud sedapuhku pooleli.
Jõudes ekspeditsiooniga Galapagose saarestikule, mis koosnes kümnest saarest , hakkas Darwin neid võrdlema. Ta märkas, et saartel esinesid mitmed ühised taime- ja loomaliigid , kuid igal saarel oli sageli samade organismigruppide vahel variatsioone. Ta leidis saartelt 14 erinevat tüüpi vinti , kes erinesid üksteisest nokkade kuju poolest. Konkreetne nokk sobis selle linnu peamise toidu hankimiseks.
See avastus pani teda mõtisklema taimede ja loomade erinevuste põhjuste üle. Peagi jõudis ta järeldusele, et linnud pärinevad ühest liigist, mitte ei ole tekkinud eraldi. Sellega jõudis ta evolutsiooni idee juurde. See oli juba mõnda aega eksisteerinud, kuid seda ei tunnustatud. Nüüd hakkas ta evolutsioonile ka seletust otsima .
Lugedes Malthuse raamatut, kus arvati , et ülerahvastatuse tagajärjel tekib näljahäda ning võitlus toidu pärast, taipas Darwin , et see võib kehtida ka loomariigi puhul, kus elama jäävad ainult need , kes on kõige paremini kohandunud nende keskkonnas toidu hankimiseks. Konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) .
Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema.
Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection ). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks.
Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu . Seda eriti kirikus. (Eesti nõukogude entsüklopeedia 2 )
Selline hüpotees lükkas ümber levinud arvamuse, et inimene on maailma valitseja, kelle jumal spetsiaalselt enda näo järgi lõi ning maa peale elama pani , nagu väidab Piibel . Darwin väitis, et inimene oli arenenud juhuslikult tuhandete aastate jooksul . See leidis pahameelt ja vastuseisu, eriti usuringkondadelt. Sellepärast ootaski ta enne 20 aastat et tõendeid koguda. (100 teadlast…)
Tema peateose tõttu korraldati kiriku poolt Oxfordis koosolek kus Oxfordi piiskop Samuel Wilberforce, paljud vaimulikud ja laeva Beagle kapten Robert Fitzroy ründasid Darwinit, Thomas Henry Huxleyt ja teisi evolutsiooni pooldajaid . Wilberforce küsis Huxleylt mõnitavalt kas too põlvneb ahvist vanaema või vanaisa poolt. Ta vastas selle peale, et pigem põlvneb ta ahvist, kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin )
Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (1868). 1871 Inimese põlvnemine ja suguline valik. Darwini uurimused. Mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut, vääneljajalalisi vähke, orhideede kohastumist , inimese ja loomade emotsioonide avaldumist jpm seostuvad ka evolutsiooniideedega. (Ene 2)
1839 võeti Darwin Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks, 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks.
C.R. Darwin suri Kentis 19 aprillil 1882 nakkushaiguse tõttu. Talle korraldati riiklikud matused ja ta maeti Westminster Abbeysse. Alates 2000dast aastast paigutati ta 20naelastele rahatähtedele Charles Dickensi asemel. Väidetavasti oli selle põhjuseks tema muljetavaldav habe( Vaata foto 2) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin )
Louis Pasteur
Louis Pasteur(vt foto 3 ) sündis Dole’is Juura mäestikus Pariisi lähistel 1882. 27 detsember parkali pojana. Nende perekond oli katoliiklik . Nad kolisid Arbois’sse kus Pasteur käis alg- ja keskkoolis . 1838. aasta sügisel läks ta Pariisi õppima, kus ta lahkus peagu Arbois’sse koduigatsuse tõttu. Sealt läks ta Besanconi kuninglikku kolledžisse. Peale seda sai temast matemaatika abiõpetaja. 1842 sai ta bakalaureusekraadi. Tema karjääris domineerisid raske töö , kangekaelne otsustavus ja edu.
Pariisis tegeles ta keemiaga ja uuris peamiselt tartraate. Ta avastas paratartraadi, mis sisaldas kahte tüüpi kristalle. Dijoni kolides sai ta Auleegioni ordeni ratseemilise happe saamise meetodi avastamise eest. Ta avastas et käärimine on orgaismide tegevus tulemus. Ta näitas ka, et piima võib muuta hapuks, lisades sinna õllest pärit organisme , või hoida värskena neid mitte lisades. See avastus võmaldas leiutada pastöriseerimise.
Pasteur avastas elus ensüümi ning et nii piima, äädikhappe kui ka või käärimine toimub tänu organismide tegevusele. Tänu sellele, et Pasteur avastas mikroorganismid ja asjaolu , et just need põhjustavad käärimist ja roiskumist, oli lord Listeril võimalik teha revolutsiooni kirurgias. Pasteuri töö aitas avastada antiseptikuid ja vähendada operatsioonijärgset suremust.
1865 tavas teda osaline halvatus , kuid 1868 aastal avastas ta sellegipoolest mikroorganismid mis olid vastutavad kahte tõvesse nakatumise eest, ning leidis meetodi kuidas nende haiguste levikut ära hoida. Ta näitas , et mikroorganismidest tulenevaid ohte on võimalik vähendada mitmesuguste protseduuride abil: haava õhutamine ja nakkuse ühelt loomalt teisele ülekandumise tõkestamine. See andis olulise tulemuse.
Tegemist oli suure läbimurdega haiguste ravis kuna hiljem leiti sellele avastusele palju rakendamisvõimalusi. Tänu Pasteurile on nüüd võimalik inimesi vaktsineerida difteeria , tuberkuloosi, koolera , kollapalaviku , katku ja kollatõve vastu ning keskmise eluea pikkus on tänu sellele kõvasti muutunud.
1885 aastal avastas ta vaktsiini hüdrofoobia (loomadel marutaud ) vastu, tehes esimese süsti 9-aastase poisi Joseph Meisteri peal, päästes sellega poisi elu. 1888. asutati Pasteuri instituut, eesmärgiga ravida hüdrofoobiat pookimise abil. Sellest ajast alates on marutaudi kätte suremine vähenenud. (Inimesed , kes muutsid maailma, Rodney Castleden)
Lisaks otsesele kasule ja kuulsusele, mida Pasteuri töö talle tõi, hakkasid tema eeskujul ka teised teadlased muude haiguste vastu vaktsiine otsima. Selle sajandi lõpuks oli mitmeid ka leitud. Pasteur leidis, et baktereid, mis tekitavad tüüfust ja tuberkuloosi , saab hävitada kui vedelikku u 30 minutit 63C juures kuumutada. Tänapäeval tuntakse seda pastöörimisena, mida piima puhul kasutatakse endiselt.
Pasteur lükkas ka ümber lõplikult „isetekkimise“ teooriad , mis olid püsinud sajandeid . Ta näitas, et steriilne vedelik, mis õhus olevate mikroobidega kokku ei puutu , ei rikne. See juhtub hetkel, mil vedelik nendega kokku puutub.
Ta aitas oluliselt edendada 1865. aastal Prantsuse siiditööstust , kuna analüüsis haigust, mis tappis siidiusse ning andis efektiivseid soovitusi nende ennetamiseks. Ta kasutas ka pastöörimise sarnast protsessi, et parandada käärimisprotsessi veini- ja õlletööstuses.
1892 valmistas ta ka efektiivse Siberi katku vaktsiini.
Pasteur suri 1895 aastal 28 septembril Pariisis. Tema nimi oli selleks ajaks maailmakuulus ning kaastundeavaldusi saabus tohutult. Meisterist, kelle Pasteur oli marutõvest päästnud, sai hiljem majahoidja Pasteuri Instituudis , kuhu teadlane maeti. 1940 aastal jõudsid natsid Pariisi ja käskisid Meisteril Pasteuri hauakamber avada, et seda uurida. Haua rüvetamise asemel otsustas Meister aga hoopis enesetapu teha. ( 100 teadlast, kes muutsid maailma)
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer (vt foto 4) sündis 28. veebruaril 1792 Järvamaal Piibe mõisas. Ta oli Eestimaa rüütelkonna Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri poeg. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.
1807-1810 õppis Baer Tallinna Toomkoolis. Peale selle kooli lõpetamist läks ta 1810 Tartu Ülikooli, õppis seal neli aastat arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Aastast 1817 töötas ta Königsbergis, kus sai zooloogia - ja anatoomiaprofessoriks.
1826 . aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, millest Baer aga keeldus. 1834. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta asutas Vene Geograafia Seltsi ning oli selle esimene president . Samuti oli ta ka Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer )
1867 aastal kolis ta elama Tartu. 1869-1876 oli ta ka Tartus Loodusuurijate Seltsi esimees. Ta uuris kalade, kahepaiksete, roomajate, imetajate ning eriti põhjalikult kana embrüonaalset arengut. Baer kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut.
1826 aastal avastas Baer imetajate( ka inimese) munaraku. Tõestas, et loomade looteil avalduvad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused.
1828 aastal avaldas ta oma tähtsaima teose: „Über Entwicklungsgeschicte der Tiere ).
Peterburis elades töötas Baer geograafia, antropoloogia , etnograafia ja ihtüoloogia alal. Ta rajas ökoloogilise uurimistöö Venemaal ning algatas ka liivlaste uurimise. Ta juhtis paljusid uurimisreise Lapimaale, Peipsi ja Pihkva järvele jm. 1856 avastas ta jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse( Baeri seadus) .
Baer on ulatuslikult käsitlenud ka bioloogia filosoofilisi probleeme.
1976 asutati ENSV MN määrusega Baeri-nimeline preemia, millega tõsteti esile parimaid loodusteaduste valdkonna uurimusi. (Ene 1,1985)
Karl Ernst von Baer oli üks ökoloogia rajajaid . Eestis tegeles ta bioloogia teoreetiliste küsimustega. Ta uuris Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid.
Baer oli küll evolutsionist, kuid suhtus kriitiliselt Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sellel teemal töö „ Über Darwins Lehre“. Ta on ka Eesti kahekrooniste rahatähtede peal.
Baer suri 28. novembril 1876 Tartus ja on maetud seal olevale Raadi kalmistule. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer )
Karl Linne
Karl Linne(vt foto 5) sündis 23 mail 1707 Linnaeus, Rootsis. Tal on palju nimesi: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus (seda nime kasutas ta oma töödes) , Carl Von Linne jne.
Londonis asub tema nimeline Londoni Linne Ühing, mis annab välja ajakirja The Linnean.
1735 ilmus Hollandis tema teos „Systema Naturae“. See teos pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Algselt oli esimesel trükil raamatus vaid 11 lehekülge.
1758 ilmus 10. trükk, milles oli kirjeldatud juba u 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Varasemad nimetused olid asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema poolt kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L.
1741 aastal lõpetas ta Uppsala Ülikooli ja sai doktorikraadi meditsiinis. Ta pööras ümber Anders Celsiuse poolt kasutusele võetud termomeetri skaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_von_Linn%C3%A9 )
Aastast 1747 oli ta kuninga ihuarst. Ta oli ka Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president. Maailmakuulsuse pälvis Linne veel sellega , et täpsustas liigi mõistet morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Loomariigis eristas ta imetajate klassi ja ühendas inimese ja ahvid selle klassi primaatide seltsiks.
Linne süsteem on kunstlik, sest see põhineb vähestel morfoloogilistel tunnustel ega väljenda organismide tegelikke sugulussuhteid. Liigikirjelduse üksikasjalikkuse ja rohkete esmaskirjelduste pärast on see oluline tänapäevalgi. Tema tähtsamad väljaanded on : „Looduse Süsteem“, „Taimeperekonnad“, „Botaaniline filosoofia“, „ Taimeliigid “ (sellel põhineb taimsesüstemaatika), „Rootsi floora“, „Rootsi fauna“.
Karl Linne suri 10. jaanuar 1778 Uppsalas. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_von_Linn%C3%A9 )
Francis Harry Compton Crick
Francis Crick (vt foto 6) sündis 8. juunil 1916 Inglismaal. Juba väga noorelt oli Crick huvitatud teadusest ja luges teaduslikke raamatuid. Esimesi teaduslikke katseid tegi ta juba 10-aastaselt oma kodus.
Oma hariduse sai ta Mill Hill’i koolis. Hiljem Londoni ülikoolis õppis ta füüsikat, mille lõpetas 21.-aastaselt. 1937. aastal jäi tema doktoritöö Teise maailmasõja tõttu pooleli. Sõja ajal töötas ta magnet- ja akustiliste miinide väljatöötamisega Briti mereväele.
1947. aastal asus ta õppima bioloogiat Cambridge’i Strangeways’i laboratooriumisse. Alates 1949. aastast tegeles Crick molekulaarbioloogiaalase uurimistööga Cavendish’i laboratooriumis. Seal uuris ta koos teiste teadlastega röntgenkiirte murdumist. 1953. aastal konstrueeris ta koostöös noore Ameerika bioloogi James D. Watsoniga , keso li liitunud laboriga kaks aastat varem , molekulimudel äärmiselt keeruka geneetilist materjali sisaldava aine kohta, mida tunti nimetuse all DNA e desoksüribonukleiinhape. Selle molekulimudel oli kaksikspiraali kujuga.
Hiljem uuris Cricknukleiinhappeid. Ta tegi ka kaugeleulatuvaid avastusi geneetilise koodi kohta, mida need sisaldavad.
1962. aastal andi Crickile koos Watsoni ja Wilkinsiga Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia. Kui Watson Ameerikasse naaseis , sai temast Cold Spring Harbor Laboratory direktor . Crick on kirjutanud ka 4 raamatut.
20. sajandi teisel poolel oli DNA tähtsuse ja struktuuri avastamine üheks suureks teaduslikuks läbimurdeks. Kui selgus, et igaühel on erinev DNA, kerkis esile võimalus kasutada seda identifitseerimisel mis on muutnud DNA-analüüsi oluliseks vahendiks kohtumeditsiinis. Kuna ühe perekonna liikmetel on sarnane DNA, siis saab DNA-analüüsi põhjal paika panna ka sugulussidemeid. DNA on avanud palju uksi .
Crick suri 28. juulil 2004. aastal. (Inimesed , kes muutsid maailm, Castleden) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Francis_Crick )
Gregory Goodwin Pincus
Gregory Goodwin(vt foto 7) sündis 1903. aastal, 9 aprillil New Jerseys Woodbine’is. Cornelli Ülikoolis õppis ta põllumajandust. 1924 sai ta sealt bakalaureusekraadi. Seejärel läks ta Harvardisse, Cambridge’i ja Berliini. Pärast seda seadis ta sisse eksperimentaalbioloogiaalase nõuandla Massachusettsis Shrewsbury’s.
1951 keskendus Pincus oma töös paljunemisbioloogiale. Ta töötas koos Changi ja Rockiga. Nad uurisid steroidhormoonide negatiivset mõju imetajate viljakusele. 1956 viidi Puerto Ricos läbi katsed sünteetiliste hormoonide mõju kohta inimese viljakusele. Need katsed olid edukad ning sellest ajast saadik on olemas suu kaudu manustatavad rasestumisvastased vahendid, küll aga kõrvalnähtudega. Ühiskondlikud mõjud olid fenomenaalsed , sest nüüd said naised juurde vabadust töötada ja arendada tööalast karjääri. Perekonnad muutusid väiksemaks. See omakorda võimaldas vanematel pühendada rohkem tähelepanud ja hoolt igale lapsele. Selle ühiskondlikku, majandusliku ja demograafilise revolutsiooni mõjud on nüüd levinud ka vaesematesse riikidesse. Nii on paranenud naiste ja laste elukvaliteet.
Pincus muutis maailma väga suuremastaabiliselt, hoides ära rahvastiku plahvatusliku kasvu, mida ennustati 1960ndatel. (Inimesed, kes muutsid maailma, Castleden)
Pildid
Charles Darwin Foto 1 Darwin Foto 2 Louis Pasteur Foto 3
Karl Ernst von Baer 4 Karl Linne foto 5 Francis Crick foto 6
Gregory Pincus foto 7
Kasutatud kirjandus
Jon Balchin „100 teadlast , kes muutsid maailma“
Rodney Castleden „Inimesed , kes muutsid maailma“
Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu 2006, „Charles Darwin , autobiograafia“
Tallinn, Kirjastus „Valgus“1987 „ Ene 2“
Tallinn, kirjastus „Valgus“ 1985 „Ene 1“
Vikipeedia
10