et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka vastupidine väide(magnet tekitab elektrit) ning leiutas 2. Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3. Bioloogia - Baer · Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus ·
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,KARL ERNST VON BAER" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876)................................................................................... 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus.............................................................................................. 5 Baeri Muuseum..
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal v
Teistpidi olid usuteenrid kõige rohkem haritud inimesed ühiskonnas ning muuhulgas suutsid nad inimesi meditsiiniliselt aidata. Antiik- ja keskajal oli bioloogiliste teadmiste tase väga madal. Uskliku inimese jaoks lahendatakse elu tekkimise küsimus lihtsalt: see on jumala looming, s.t. ime. Keskajal olid kasutusel samad taimsed tuimastusvahendid kas jookidena või taimeekstraktidega immutatud nn. narkoosikäsnadena, mille läbi hingates või neid imedes tundsid haiged kergendust. Seega jäi valutustamine keskajal vanade kultuurrahvaste tasemele. Šveitsi looduseuurija ja arst Paracelsus (1493-1541), kodanikunimega Theophrast Bombast von Hohenheim, oli keskaja väljapaistvamaid teadlasi. Ta kasutas arenevat keemiat meditsiiniliste küsimuste selgitamiseks. Kogenud sõjakirurgina töötas ta välja haavaravi meetodid. Tema
4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustusaja levik algas Saksamaal ja Prantsusmaal, kust levis hiljem edasi üle terve euroopa. Suurt rõhku pandi ka haridustaseme tõstmisele ja koolide ning haridussüsteemide tekitamisele. Tehti ka materjale, 18 saj keskel hakkasid Entsüklopedistid tegema entsüklopeediaid mis pidid seletama lahti paljud nähtused ja esemed, ning seda uue maailmapildi läbi, mitte vanade ja iganenud religioossete vaadete kaudu. Mis ei meeldinud alguses kirikule ja iganenud maailmavaadetega ametivõimudele. Mistõttu toodeti entsüklopeediaid alguses illegaalselt ja nö. "põranda all". 3 Saksa valgustusmõtlejad ei olnud nõnda kirikuvaenulikud, ning võeti ka kiriku ja valitsuse poolt kergemini vastu. Saksa valgustatud filosoofid ja mõtlejad soosisid ka
Referaadi algusosas antakse ülevaade Charles Darwinist, tema lapsepõlvest, auavaldustest ning tema merereisist purjelaeval Beagle’il. Referaadi teises osas antakse ülevaade Darwini evolutsiooniteooriast. Selles peatükist kirjeldatakse, kuidas Charles Darwin analüüsis oma näidiseid, mida tema kogus oma merereisil Beagle’il. Lisaks kirjeldatakse, Darwini loodusliku valiku teooria loomist. Referaadi lõpuosas kirjeldatakse lühidalt, kuidas kogu maailma inimesed reageerisid Charles Darwini avastustele ja tema uuele teooriale evolutsiooni ja loodusliku valiku kohta. 3 1. CHARLES DARWIN 1.1. Üldiselt Charles Darwinist Charles Robert Darwin oli inglise loodusuurija ja geoloog. Ta pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Ta sündis 12. veebruaril 1809 ja suri 19. aprillil 1882. Tal oli tolle aja kohta väga pikk elu. Ta elas 73-aastaseni
Ta astus vastu Aristotelese loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane ühiskond pidi aga kujunema mõistuspäraseks . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud ,et ideed võivad muuta maailma. Sellest tulenes arusaam , et on vaja levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi . Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust .
Darwin abiellus emapoolse nõoga Emma Wedgwoodiga. George Richmondi akvarell 1840. aastast. Darwini perekonnas oli kümme last, kellest kolm suri varases eas Darwini evolutsiooni teooriad Darwin arvas, et elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. 1859. a. Vapustas Inglise loodusteadlane Charles Darwin maailma, kirjutades raamatu, milles avaldas seisukoha, et inimesed on suguluses ahvidega. Tüüpiline satiirne karikatuur Darwinist, kus teda esitati ahvina. Darwin ei väitnud, et inimene on arenenud ahvist, vaid et neil on sama esi-isa. Sõna "evolutsioon" tähendab lahtirumilist ning evolutsiooniteooria kirjeldab, kuidas kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse
Kõik kommentaarid