35) Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiiskades. Happevihmade tagajärjel on Euroopas mägedes hävinud ulatuslikul alal okaspuumetsi. 36) Vulkaanipurse - selle tagajärjel kandub atmosfääri kõige enam tahket materjali. Eriti palju paiskub õhku väävli ühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Katastroofilise vulkaanipurske korral lendab terve
lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
vee happeliseks. Nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgel arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades. Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri suurte vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon Lisaks õhku paisatud saaste hulgale mõjutab õhukvaliteeti ka ilmastik. Kui õhk on väheliikuv ja õhu vertikaalne segunemine takistatud, hakkavad saasteained ohtlikes
Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast • Kujutletavas kunstis olid lossid kaetud seinamaalidega, lahinguid ei kujutatud • kujutati heledamalt, mehi tumedamalt • Kreeta kultuur hävis 1 ainsa hetkega, kui Thera saarel toimus Santorini vulkaanipurse. Tõi kaasa endaga 30m hiidlaine. Kõik kultuur hävis. Mükeene kultuur Uueks kultuurikeskuseks kujunes Lõuna-Kreeka ehk Penoponneus ja Hegeose saare. Mükeene ja Tirynsi lossides saab tundma õppida tolleaja kunsti 16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee.
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri- kliima muutused ja kliimavõõnite nihkumine, ilmastiku muutumine, looduskatastroofid, inimtegevus. Põhjustavad sekundaarsuktessioone. Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus. Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele?
Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Veel suuremaid vulkaane: Katla, Eyjafjallajökull, Surtsey, Askja, Eldfell. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift aktiivne. 1963-1965 aastal kerkis Islandil lausa inimeste silme all meresügavusest väike saar. Kõigepealt hakkas siledal maapinnal vesi keema ja siis kerkisid selle kohale gaasi-ja tuhapilved ning seejärel ilmus
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a
laienev laik. Veenuse laik on ultravioletses spektriosas hele, mis näitab, et kokkupõrge meteoroidiga pole selle laigu põhjuseks. Kivistel taevakehadel peaksid kokkupõrkekohad ultravioletsetel lainepikkustel tumedamaks muutuma, sest kokkupõrkekoht täitub rusuga, mis valgust neelab. Erandiks on vee või jäärikkad taevakehad. Veenuse atmosfääris nähtava laigu seletuseks on välja pakutud erinevaid teooriaid. Esiteks vulkaanipurse, mida peetakse ebatõenäoliseks, sest Veenuse paks atmosfäär takistab üldiselt sealse vulkaanilise aktiivsuse jälgimist. Teiseks teooriaks on Päikese ja Veenuse atmosfääri koosmõjul tekkivad laetud osakesed. Kolmandaks variandiks on atmosfääri turbulents, mille tulemusena hele materjal koondatakse väikesele alale ja see muutub nähtavaks. Tulevik 2010 aasta suvel stardib ja on Veenusel vähemalt 2 aastat.
maailmas vähenes ööbimistega välisreiside arv 4% võrra. Näiteks Inglismaal lisaks majanduslangusele mõjutas turismi ka naela/euro ebasoodne kurss, mille tõttu inimeste ostujõud langes. Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3. Sõjakolded (üle maailma) 4. Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine. Turismi kasv:
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus
24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega.Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale.Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast eriti graniitsest magmast.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse. 25.Vulkaanid purskavad,sest sagely tardub magma juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,tüha ja laavatilkade segu. 26.Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam
andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kihid. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)km läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera.
Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kus kõigile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule. U 1700 eKr purustas maavärin lossid. Need taastati, kuid paarisaja aasta pärast muutis vulkaanipurse nad uuesti varemeteks. Seejärel hävitasid kreeklaste esivanemad saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides. Kreeta kuninga Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile – Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole. Sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sisse tungivate madalama kultuuriga suguharudega muutsid elulaadi karmimaks
HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi Peamisteks õhku saastavateks aineteks on (need on need kasvuhoonegaasid, mida ei tohi olla ülemäära): 1) kasvuhoonegaasid: väävliühendid, eriti S02, lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; 2) aerosool ehk tahked osakesed. 3) Kõige rohkem saastab õhku väävliühenditega üks suur vulkaanipurse. Tugeva vulkaanipurske tagajärjel langeb maakera temperatuur (päikesekiired ei pääse läbi tolmu ja tuha, mis õhku paiskub) 4) Maapinna lähedale jäävad kahjulikud ained ka kõrgrõhkkonna puhul. Laskuvad õhuvoolud takistavadõhu liikumist üles ja segunemist. Kasvuhooneefekti suurenemise põhjused 1) CO2 ja aerosoolide konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris - tekib olukord, kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur.
tuleb nende geneetilisest ja elutingimuste iseärasusest. 4 33) Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? - liigikaaslased (konkurents) -teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) -eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) ,,Olelusvõitluseks nimetatakse Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest" 34) Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? Stabiliseeriv valik keskonnatingimused on suhteliselt püsivad. Kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik elutingimuste kindlasuunaline muutumine- Asumine uude keskkonda.
- valgub rahulikult puuduvad üldse. -magma tardumine maapinnal - kiire, sageli juba lõõris, ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise laiali ja tekib lame korral toimub plahvatuslik vulkaanikoonus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning -paiknemine purustatud kivimitükkide, tuha, ja laavatilkade segu. -mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades -kõik ookeanide
päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29. Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31
o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega Kujutav kunst: Seinamaalid kujutasid mingeid tseene (tantsud, noormehed ja neiud midagi tegemas). Naisi kujutati heledamalt, mehi tumedamalt. Kreeta kultuuri kutsutakse sübariitiliseks kultuuriks. Kreeta kujutised olid hästi elavad. Kasutati ka maastikumotiive. Kogu Kreeta kultuur hävis ainsa hetkega aastal u. 1500 eKr kui Thera saarel oli Santorini vulkaanipurse. Mükeene kultuur: uueks kultuurikeskuseks kujunes Mükeene, mis asub Penoponnesuse. Teine kuulsaim loss on Tirynsi loss. Need lossid olid tugevalt kindlustatud võimsate ringmüüridega. Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal.
1300.a keskel eKr · Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna · Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt · Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos (põgenesid Kreeta saarelt). Kreeta kultuur hävis kiiremini kui 100 aastaga, kuna u 200 km kaugusel oli Therea e Santoriini saar, kus toimus ülivõimas vulkaanipurse, pärast mida kandus 300 km radiusesse tuhka ning Kreeta ujutati kivirahega üle. Mükeene kultuur. Mükeene linn oli Lõuna-Kreeka üks suuremaid linnu ja tolle perioodi suurim keskus. Oli võimsalt kindlustatud, ümber linna oli mitme meetri kõrgune graniidiblokkidest müür, kivid olid pandud üksteise otsa ilma sideaineta. Linnast välja viisid kivist väravad, peavärav on väljakaevamistel ka leitud. Mükeene on väiksema
ornamentidega. Härjakultus kreetalaste pühaloom. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kujutav kunst püüti jäädvustada ümbritsevad maailma; keraamika oli värvirõõmus erksate värvidega. Kreeta kunst on elurõõmus, muretus, kiidetakse elu, loodust. ''kõik kes kunstiga tegelesid olid õnnelikud''. ~ 1700 a.eKr. purustas maavärin enamus lossid, need taastati, kuid ~1500 a.eKr. tabas neid vulkaanipurse, millega hävitati ja lõppes Kreeta kultuur. TARBEKUNST- kullassepatöö, keraamika. Keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane mereloomad kaheksajalad, kalad, meritähed jne. · Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr
vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud on Mauna Loa. kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;
anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. Millised kaks suunda valitsesid Rooma portreeskulptuuris? Portree ja ajaloo-teemaline reljeef Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? Pompejis Kirjelda Rooma aatriumiga elamut! Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Nimeta Vana-Kreeka või Vana-Rooma kunstist üks skulptuur ja üks ehitis, mis Sulle kõige rohkem meeldisid! Põhjenda, miks just need valisid! Skulptuur ,,Caracalla portree". Meeldib sellepärast, et kunstnik on halastamatu täpsusega avanud julma, ara ja kättemaksuhimulise inimese iseloomu. See on äraandja ja despoodi kuju, kellel on piiramatu võim, kuid kes ei usu selle võimu püsivusse.
Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Maavärin - Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune
basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani?
on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse
Abeli tapmine. · George Morland(1763-1804)- Temale olid eeskujuks Hollandi ja Flaami meistrid. Talupoegade elu, eriti loomade maalija. Lõunapaus. Koerte pildid. · John Constable(1776-1837)- Maastikumaalija. Hakkas kasutama heledamaid toone. Mandrieuroopast käidi temaga tööga tutvumas ja mõjutas paljusi. Üks ja sama motiiv erinevates triskurssides?. Heinavanker. Mingil määral võib aimata impressionismi. · J.M.W Turner(1775-1851)- Romantilise maastikumaali kulminatsioon. Vesuuvi vulkaanipurse. Parlamendi põlemine. · 19. sajandi teisel poolel omandas inglise kultuurielus olulise koha Reraffaeliitide koolkond. Kunstis igatsesid taga Raffaeli eelset vararenessansi ja keskaega, naiivne ja siiras käsitluslaad, meeleolult romantiline kunstlaad, kattub osaliselt juugentiga. · Dante Gabriel Rossetti- Neitsi Maarja lapsega. Bocca Baciata. · Edward Burne-Jones(1833-1898)- Tema tegutses rakenduskunsti alal. Esitas ka arhailist laadi. Sidonia von Borh. The golden stairs.
Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised. Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Mis on liikide väljasuremise põhjused? Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. Nt. George C. McGavin-i raamatus ,,Ohustatud Liigid" on välja toodud fakt, et 95% väljasuremise põhjustest hõlmavad just need kolm eelmainitud faktorit. 29. Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt
Et maalida on lihtsam kui kraapida iseloomustab nende vaaside dekoori figuuride nõtkus ja detailirikkus ning meisterlik kompositsioon. KRONOLOOGIA Egeuse ehk Kreeta- U 2000 eKr Kreeta saarel kujunes lossikultuur. Minoilise kultuuri algus. Mükeene ajajärk 19.-18.sajand eKr Lineaarkiri A (u 2000-1100 eKr) U 1600 eKr Mükeene kultuuri algus U 1500 eKr Thera saarel toimus vulkaanipurse, mis tõi arvatavasti kaasa purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetat valitsema 15.-13.sajand eKr Mükeene kultuuri kõrgaeg U 1200 eKr ,,Trooja sõda" U 1200 eKr Rahvaste sissetungist põhjustatud purustused Kreekas ja Egeuse mere saartel
Euroopa vanim kunst. Eristatakse kolme piirkonda. Küklaadiline kunst. Küklaat saarestik Kreeta ja mandriKreeka vahel. Sealt pärinevad peamiselt stiliseeritud väikefiguurid. Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus
· Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist Seal asus tirynsi linnus, arhitektuuris olidki tähtsalt kohal linnakindlustused ja lossid. Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür.
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus. Lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodilised häiringud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka. Häirimine tihti kahjustab rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike. 20.04.09 Liigifondi teooria uudsus seisneb selles, et tõstatati küsimus kuivõrd on diversiteeti võimalik seletada pikaajaliste ja suureskaalaliste protsessidega. Liigifond(species pool) nende taksonite hulk, kes on kohastunud eluks vaadeldavas koosluses ja võimelised sinna ka immigreeruma. Potentsiaalsete asukate hulk. Joonis. Liigifondi suuruse ja liigirikkuse suhe
12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21.Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22
saj hispaania pärilussõda näiteks. Oluline oli ka see, et euroopa pääses näljahädadest 19. saj jooksul. Esimesena pääses SB 17 saj, mille oluliseks tõukeks, et põllumajandus kasvatas oma tootlikkust. Samuti oli inglismaal juba 16. saj lõpus hakatud reguleerima vaeste hoolekannet. Võiks öelda, et inimesed olid saanud reservi inglismaal. Teistes riikides hakati reserve koguma alles 18. saj II poolel. Viimane üleeuroopaline näljahäda oli 1816-1817. Tambora vulkaanipurse 1815 lääneeuroopas ja ameerikas oli suvi ilma päikeseta. 17 tuh ohvrit. 19. saj lõpuks olid inimesed saavutanud immuunususe nälja vastu kindlus, riik aitas hädalisi. Looduskatastroofe 19. saj polnud. Suurimad katastroofid 1883 a Krakatao vulkaanipurse Indonieesias. Ohvrite arv u 120 tuh inimest. Kui inimesi tuleb koguaeg juurde, siis ressursid vähenevad. See teooria Thomas Robert Malthus: Rahvastiku printsiip 1798 ning täiendas 1803. a. Selle traktaadi esmane
3. Kindlustussüsteemide rakendamine sõltub iga riigi siseoludest. 95. Vulkaanipurske mehhanism. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 96. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. 98. Vulkanismi produktid
Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini "pokaalid", kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) pärit ese on Kavastu pronkslamp · Antiikarheoloogia pärliks on Pompei, kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel lihtsalt katkenud ja sellesse hetke pidama jäänud, mil toimus vulkaanipurse elanikkond sai enamjaolt evakueeritud, 26 inimest said surma. Praegu arvatakse, et seal võib veel üks võimas purse toimuda aga praegusel hetkel elab seal 700 000 inimest · Tarandkalme üks põhjalikumalt uuritud kalmevorme, kust me ka oma põhilise informatsiooni saame. Eseme- ja luukillud on puistatud tarandkalme kivide vahele (~10 in). Esmalt tundus, et Rooma rauaajal oli sotsiaalne võrdsustumine, sest mitu inimest on maetud
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 2. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. · Uute põldude rajamine · Looduslike ökosüsteemide hävimine · Maade niisutamine · Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
koosluste konkurentsi mõjutavad ka perioodilised häiringud. häiringud on väga tähtsad evolutsioonifaktorid, neid on süstemaatiliselt alahinnatud. häiring - mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne ; on väline faktor. nt parasiidi(massiline) rünnak; herbivooria ja karnivooria, mitmesugused füüsilised katastroofid- tulekahjud, üleujutused, tuule möllamine, vulkaanipurse inimtegevus häirimine reeglina kahjustab tugevamini või rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike 51. Häirimise ja stressi tähtsus diversiteedi tekkimisel ja säilimisel mittetasakaalulises käsitluses (kisklus ja herbivooria kui häirimine, Paine'i eksperiment meritähega Pisaster, antropogeenset päritolu häirimine) Unikaalsed liikid päiskivi-liigid(keystone species) reeglina ökosüsteemil kõige kõrgemal tasemel
Koos homo sapiensiga on elanud maailmas ka paralleelselt teisi hominiide. 2003 leiti Kagu-Aasiast Florese saarelt 800 tuh a vanuseid tööriistu, hakati uurima , ning ühest koopast leiti kääbuskasvu inimeste skelettide jäänuseid. Sellele anti nimetus Homo floresiensis. Pikkus alla meetri , ajumaht 380 cm3 , mida võib võrrelda tänapäeva simpansi ajumahuga. Kõige nooremad florensisised surid välja 12tuh a tagasi. Seal läheduses toimus vulkaanipurse ning see hävitas elu sellel saarel. Altai mäestikus on koobas, mida nim Denisova koopaks ja sealt leiti 2009a ühed huvitavad luud ja sealt ühe sõrme luulülist ürit DNA d kätte saada , mis ka õnnestus ning selgus , et sealt saadud DNA kuulub ühele hominiidide liigile , millel on teatud sugulus tp inimesega , kuid tal ei ole otsest seost neandertallase või homo erectusega. Vana u 30 tuh a ja nüüd tegeleb Svalte praegu selle inim. Kirjanduses nim teda Denisova või Siberi inimeseks.
maismaal. Pärast seda sai ta kogu impeeriumi ainuvalitsejaks. Keisririik · Varajane (30 eKr - 284) - printsipaat. Olid senaatorid ja konsulid, reaalset otsustamisõigust neil polnud. Augustus=Octavianus, ka Caesar (30 eKr - 40 pKr). Tekkisid esimesed kodanukid, preestrid. Antonius ehitas palju Roomas. Tema surma järel 1. sajandil, erinevad keisrid olid omapärasemad Nero, kelle ajal oli Roomas suur tulekahju, põles maha peaaegu kogu Rooma. · 79. aastal toimus Vesuuvi vulkaanipurse, mis hävitas Pompei ja Herkulanumi. Keiser Trajanuse ajal 78-117 saavutas Rooma oma suurima ulatuse. Markus Aureliuse ajal 161-180 ähvardasid esimest korda Roomat germaanlased, ta oli keiser-filosoof. Sõjavägede roll suurenes ja algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284- 305) · Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini. Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113
domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. · Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi, aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. · Kreeta kunsti põhiline sisu elurõõm, muretu kergus, kiideti loodust. Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaar:
basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid. Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater
Aastatuhande keskpaiku kandus see ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. · u 2000 eKr tungisid põhjast Kreekasse indoeuroopa hõimud, tänapäeva kreeklaste esivanemad. Seda just Kreeta kultuuri kiire arengu algusaegadel. Suur osa Egeuse mere saartest, sh Kreeta, jäi uustulnukatel esialgu hõivamata. Ühiskonna ja kultuuri arengutase oli neil madalam kreetalaste omast. · u 1500 eKr toimus Egeuse meres tugev vulkaanipurse, mis tekitas purustusi ka Kreetal. Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetal ise valitsema. Uued valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ja kombed. Ka kreetalaste kiri kohandati kreeka keelele. Tänapäeval kannab see varasem kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B. Kuigi teadlased on lahendanud selle lugemise saladuse, ei anna selles kirjutatud tekstid meile mingit teavet ei toonaste valitsejate ega ajaloosündmuste kohta. Kirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
