Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded. (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla sukeldub vahevöösse?
  • Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist?
  • Kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas?
  • Mitmesuguseid kahjustusi kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked?
  • Millised on järgmises loetelus kivimid millised setted?
  • Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid?
  • Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud?
  • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani milline kilpvulkaani?
  • Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom?
  • Mida mõõdetakse?
  • Millega mõõdetakse?
  • Mida mõõdab Richteri skaala?
  • Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala?
  • Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?
  • Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt?

Lõik failist

Geograafia
riigieksam 2005 loodusgeograafia 2

LITOSFÄÄR
  • teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor , litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
    Maa siseehitus
    Maa on
    ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite
    baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha
    silikaatset koort, silikaat -oksiidset vahevööd ja ehedast rauast
    koosnevat tuuma.


    Joon. Maa
    siseehitus
    Maakoor.
    Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas.
    Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse , et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
    Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
    Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 5–80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osaks
    .
    Ookeaniline maakoor
    moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest , millel lasuvad süvamere setted .
    Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning
    nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .


    Mandrilise
    ja ookeanilise maakoore võrdlus:

    näitaja
    Mandriline maakoor
    Ookeaniline maakoor
    Maakoore paksus
    Kuni 70km
    Kuni 20km
    Maakoore vanus
    Kuni 4 miljardit aastat
    Kuni 180 miljonit aastat
    Maakoore tihedus
    2,7 (kergem)
    3,0 (raskem)
    kivimikihid
    Settekivimid , graniit , basalt
    Settekivimid, basalt
    Litosfääri
    elemendid, mineraalid ja kivimid

    Maa
    siseehituse käsitlusest selgus, et
    litosfääri
    all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse
    maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks
    koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.


    Mineraal
    on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb
  • Vasakule Paremale
    Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #1 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #2 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #3 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #4 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #5 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #6 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #7 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #8 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #9 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 233 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Ettevalmistumine riigieksamiks.
    Konspekt+ülesanded

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Litosfäär kordamine

    LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri

    Geograafia
    thumbnail
    15
    docx

    LITOSFÄÄR - kordamine

    LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär

    Litosfäär
    thumbnail
    6
    doc

    Litosfäär

    Riigieksami materjalid 2007 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur

    Geograafia
    thumbnail
    8
    doc

    Litosfäär

    Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Litosfäär

    Litosfäär. Litosfäär ­ maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär ­ vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind ­ maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor ­ · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem

    Geograafia
    thumbnail
    8
    doc

    Litosfäär

    paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti

    Geograafia
    thumbnail
    7
    doc

    Litosfäär

    Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

    Litosfäär




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    liis166 profiilipilt
    liis166: Hea materjal..:D
    23:11 20-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun