Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded. (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla sukeldub vahevöösse?
  • Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist?
  • Kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas?
  • Mitmesuguseid kahjustusi kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked?
  • Millised on järgmises loetelus kivimid millised setted?
  • Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid?
  • Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud?
  • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani milline kilpvulkaani?
  • Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom?
  • Mida mõõdetakse?
  • Millega mõõdetakse?
  • Mida mõõdab Richteri skaala?
  • Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala?
  • Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?
  • Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt?
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2
LITOSFÄÄR
  • teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor , litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
    Maa siseehitus
    Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat -oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.
    Joon. Maa siseehitus
    Maakoor.
    Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas.
    Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse , et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
    Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.
    Maakoore kivimiline koostis on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu produkt. See on praegu 5–80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga ookeaniliseks ja mandriliseks osaks
    . Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest , millel lasuvad süvamere setted . Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist .
    Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
    näitaja
    Mandriline maakoor
    Ookeaniline maakoor
    Maakoore paksus
    Kuni 70km
    Kuni 20km
    Maakoore vanus
    Kuni 4 miljardit aastat
    Kuni 180 miljonit aastat
    Maakoore tihedus
    2,7 (kergem)
    3,0 (raskem)
    kivimikihid
    Settekivimid , graniit , basalt
    Settekivimid, basalt
    Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid
    Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na.
    Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
    Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana.
    TV. Ül. 5-9 lk. 18.
    • Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse?
    • Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks
    või ümberlükkamiseks.
    Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ……………………
    Fossiil on moondekivim………………
  • oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;
    Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid – kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
    Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel ( Himaalaja , Andid, Kaukasus , Alpid jt,)
    Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.)
    Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.)
    loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html
    • Näita nooltega laamade liikumise suunad?

    • Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemidel kujutatud piirkonnas

    • Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas:
    ……laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
    …….laamade lahknemine , millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
    …….laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
    …….laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke.
    • Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte.
    • Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked , maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist ? (2 punkti)
    • Laamtektoonika teooria kohaselt esineb vulkaaniline tegevus peamiselt laamade servaaladel . Siiski leidub ookeanides vulkaanilise tekkega saarestikke, nt Hawaii ja Kanaarid , mis asuvad laamade servaaladest kaugel. Selgita, kuidas võivad vulkaanid tekkida ka laamade keskosas? (3 punkti)
    • Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked? (5 punkti)……………………………………
    TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21.
  • teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet;
    Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard (magma)-, moonde - ja settekivimid.
    Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
    Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi , merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
    Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks.
    • Nimetage üks moondekivim
    • Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted?
    Liiv, graniit, moreen , lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi
    • Mille poolest erinevad kivimid ja mineraalid?
    • Tardkivimeid leidub väga harva maapinnal, sest ……….
    Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest
    Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ………….
    Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad …… ja neist saavad …………….kivimid.


    TV. Ül 16. lk. 19, ül. 14. lk 21.
  • oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine;

    • Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. 
    Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed. 
     
       
     
     
     
     
     
     
    Põhjendus: ………………………………………………………………
    • Miks võivad Islandil vulkaanipursetega kaasneda võimsad üleujutused, mudavoolud ja pinnase erosioon (maalihked). (2 punkti)
    • Otsustage, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esitage üks argument selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks.
    tõene/väär Laamtektoonika seisukohalt on maailmamere põhi litosfääri kõige vastupidavam osa.
    tõene/väär Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, sest ta on õhem
    tõene/väär Moondekivimid tekivad ainult tardkivimite moondumisel
    • Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)

  • Lõuna-Ameerika läänerannikul
  • Põhja-Ameerika idarannikul
  • Vaikse ookeani rannikualadel
  • Aafrika lõunaosas
    E. Islandil
    • Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik:

  • vulkaaniliste saarte teke
  • tugevad maavärinad
  • kurdmäestike teke
  • uue maakoore teke
    • Joonisel on kujutatud laamade kokkupõrkeala.

    Vali loetelust õiged vastused
  • Taoline olukord on iseloomulik ookeanide keskosale
  • Sellises piirkonnas tekivad kurdmäestikud
  • Ookeanilaama sukeldumispiirkonda tähistab ookeanis süvik
  • Mandrilam sukeldub ja hävib
    • Tähistage joonisel X-ga piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine.

    Nimetage kaks tegurit, mis põhjustavad kivimite moondumist.
    A)
    B)
    • Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad.
    1) …………………………………………………………………………………………….
    2) …………………………………………………………………………………………….
    3) …………………………………………………………………………………………….
    4) …………………………………………………………………………………………….
    • Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud
    A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud
    piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis?
    Joonis iseloomustab piirkonda ………………………..
    • Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised protsessid joonisel kujutatud piirkonnas tõenäoliselt toimuvad?

    TV.Ül. 4, 6, 7, 9- 13, 15. lk. 20-21.
  • teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid);
    Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    • laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    • mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).


    Kilpvulkaanid
    Kihtvulkaanid
    Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa)
    Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
    • Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)

  • Lõuna-Ameerika läänerannikul
  • Põhja-Ameerika idarannikul
  • Vaikse ookeani rannikualadel
  • Aafrika lõunaosas
  • Islandil
    • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani?

    A.Tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Iseloomulikud on plahvatuslikud vulkaanipursked, mille käigus vulkaanikoonused purunevad. Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
    B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari .
    • Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega.
    • Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom?

    TV, Ül. 2, lk. 22, 1-3 lk. 23.
  • teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;

    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle ( fookus ). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.

    Maavärinate esinemispiirkonnad:
    Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Näitaja
    Richteri skaala
    Mercalli skaala
    Mida mõõdetakse?
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõdetakse purustusi
    Mõõtühik
    magnituud
    pallides
    Skaala ulatus
    0-8,9 magnituudi
    0-12 palli
    Millega mõõdetakse?
    seismograafiga
    Vaatlustega, antakse hinnang
    • Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged)
    a. Lõuna-Ameerika läänerannikul
  • Põhja-Ameerika idarannikul
  • Jaapanis
  • Aafrika keskosas
  • Euroopa põhjaosas
    • Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala?
    • Tee kokkuvõte maavärinate leviku ja laamtektoonika vahelistest seostest.

    TV. Ül. 2, 5-9 lk. 24
  • teab maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:
    Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved )
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
    Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid
    Kuum vesi on kasutatav energiaallikana
    Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks
    • Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades?

    • Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel

    • Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni , ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva : muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks?

    TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25.
  • oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
    keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine , teiste loodusvarade hävitamine jne.
    sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
    • Nimetage kaks konkreetset keskkonnaprobleemi Kirde-Eestis, mis kaasnevad
    põlevkivi kasutamisega. 1) ……………………. 2) …………………..
    • Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt?

    • Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest.

    Karjääriviisiline kaevandamine
    allmaakaevandamine
    mullad
    põhjavesi
    taimkate
    • Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim , pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine.
    • Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme:

  • rahvastiku sooline koosseis - ………….
  • Struktuurne tööpuudus - ……….
  • Tervishoid - ………………..
  • teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
    Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
    Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine . Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid – varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
    Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine . Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
    Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine , mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
    • Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe .
    • Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe.

    10
  • Vasakule Paremale
    Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #1 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #2 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #3 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #4 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #5 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #6 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #7 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #8 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #9 Litosfäär-Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt- ülesanded #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 244 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hunter Õppematerjali autor
    Ettevalmistumine riigieksamiks.
    Konspekt+ülesanded

    Sarnased õppematerjalid

    Litosfäär kordamine
    8
    docx

    Litosfäär kordamine

    LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri

    Geograafia
    LITOSFÄÄR - kordamine
    15
    docx

    LITOSFÄÄR - kordamine

    LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär

    Litosfäär
    Litosfäär
    6
    doc

    Litosfäär

    Riigieksami materjalid 2007 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur

    Geograafia
    Litosfäär
    8
    doc

    Litosfäär

    Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

    Geograafia
    Litosfäär
    6
    doc

    Litosfäär

    Litosfäär. Litosfäär ­ maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär ­ vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind ­ maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor ­ · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem

    Geograafia
    Litosfäär
    8
    doc

    Litosfäär

    paksust 40km, ookeanide all aga 5 km. Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti

    Geograafia
    Litosfäär
    7
    doc

    Litosfäär

    Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

    Geograafia
    Geograafia-litosfääri konspekt
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

    Litosfäär




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    liis166 profiilipilt
    liis166: Hea materjal..:D
    23:11 20-01-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun