Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfäär (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ATMOSFÄÄR
5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist,
süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest.
Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär
jagatud neljaks sfääriks.
Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav
osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri
järkjärguline langemine . Troposfääri kohal on tropopaus - õhukiht,
millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad
aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed,
õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20%
atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse
kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht .
Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende
suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär
läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri
ülemist piiri on võimatu määrata.
Päikesekiirguse spektraalne koostis
Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust.
Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks.
Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida
Atmosfäär #1 Atmosfäär #2 Atmosfäär #3 Atmosfäär #4 Atmosfäär #5 Atmosfäär #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerli1 Õppematerjali autor
atmosfäär

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 ­ 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ­ ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus ­ õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange

Geograafia
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik ­ 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega ­ on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik ­ 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel ­ on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon ­ 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas ­ 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur ­ satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ­ ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus ­ õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär ­ troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär ­ 50-85 km kõrgusel paiknev

Geograafia
thumbnail
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

Geograafia
thumbnail
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1

Geograafia
thumbnail
3
odt

Atmosfääri kohta geograafia mõisted

Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus Sudu- tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus) Happevihm- Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon- Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonna ilmale. Siis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad õhu segunemist .Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale . Kõige ohtlikum olukord kujuneb kõrgrõhkkonnas talvisel ajal. Maapinna lähedal toimub

Geograafia
thumbnail
11
pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

Ühiskonnageograafia
thumbnail
2
doc

Mõisted atmosfääri kohta

atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt ­ lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine tsirkulatsioon ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja

Geograafia
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun