Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Looduskatastroofid maailmas. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Uurimuslik töö geograafiast
Looduskatastroofid maailmas




Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Vulkanism
  • Maavärinad
  • Tsunamid, taifuunid, tornaadod
  • Maalihked
  • Laviinid
  • Kokkuvõte


  • Sissejuhatus
    Looduskatastroof on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani , vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine , maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.
    Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus.
    Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked . Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga, päikesepursked ja röntgenikiirguse pursked.
    Rahvusvaheline õigus, sealhulgas Genfi konventsioonid , näeb ette riikide kohustuse anda üksteisele vajalikul määral humanitaarabi , et tagada loodusõnnetustes kannatanud või ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs).
  • Vulkanism
    Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
    Vulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne – soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks , mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri.
    Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist ( mandriline või ookeaniline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Looduskatastroofid maailmas #1 Looduskatastroofid maailmas #2 Looduskatastroofid maailmas #3 Looduskatastroofid maailmas #4 Looduskatastroofid maailmas #5 Looduskatastroofid maailmas #6 Looduskatastroofid maailmas #7 Looduskatastroofid maailmas #8 Looduskatastroofid maailmas #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vernon Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Looduskatastroof on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.
    maavärinad , vulkanism , tornaadod , tsunamid , taifuunid , maalihked , laviinid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    rtf
    Looduskatastroofide referaat
    20
    odt
    Looduskatastroofid
    16
    doc
    Looduskatastroofid
    13
    doc
    Looduskatastroofid
    6
    doc
    Veega seotud looduskatastroofid
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    61
    doc
    Geograafia eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun