Looduskatastroofid maailmas. (0)

Kutsekool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Uurimuslik töö geograafiast
Looduskatastroofid maailmas
Sisukord

Sissejuhatus

Vulkanism

Maavärinad

Tsunamid, taifuunid, tornaadod

Maalihked

Laviinid

Kokkuvõte

Sissejuhatus
Looduskatastroof on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani , vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine , maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.
Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus.
Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked . Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga, päikesepursked ja röntgenikiirguse pursked.
Rahvusvaheline õigus, sealhulgas Genfi konventsioonid , näeb ette riikide kohustuse anda üksteisele vajalikul määral humanitaarabi , et tagada loodusõnnetustes kannatanud või ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs).

Vulkanism
Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Vulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne – soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks , mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt, ehkki liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist kuni mõne sentimeetrini aastas. Seega sõltub see, kas vahevööd pidada tahkeks või vedelaks ajavahemikust, mil me teda vaatleme. Vahevöö ülaosas on veelgi vedelam astenosfäär (vedel osa ei ületa tõenäoliselt paari protsenti), mille kohal on tahke litosfäär. Astenosfäär on vedelam, sest väiksema sügavuse tõttu vähenenud rõhk alandab kivimite sulamistemperatuuri.
Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist ( mandriline või ookeaniline ) on laamade põrkumise tulemuseks kas subduktsioonivööndite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam ) või mäestike (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Moonde käigus kristalliseeruvad kivimid ümber, kusjuures kristallstruktuuris olnud vesi tõrjutakse välja. Just kristallstruktuurist pooriruumi eraldunud vesi ongi subduktsioonivööndite vulkanismi põhjustajaks, sest ta alandab kivimite sulamistemperatuuri. Sulanud kivimmassi ehk magma tihedus on lähtekivimist väiksem, mistõttu hakkab magma tõusma ülespoole. Maapinna lähedal moodustuvad suured magmakehad, mida nimetatakse magmakambriteks. Nende kohale tekivadki vulkaanid .
Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane , mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vũlkaani nõlvadel olevad fumaroolid . Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada
Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis „tegid ajalugu“:

79 Vesuuv , Itaalia
1815 Tambora, Indoneesia
1883 Krakatau, Indoneesia
1902 Pelée, Martinique
1980 St Helens , USA
1991 Pinatubo, Filipiinid
2010 Eyafjallajökull, Island

Maavärinad
Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel.
Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda).
Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid.
Tugevuse mõõtmine

Maavärinad põhjustavad maakoore seismilisi võnkeid. Võnked levivad maapinnas edasi justkui ringlained kivi vetteviskamisel.

Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter .

Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid.

Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-palline maavärin 10 korda võimsam kui 5-palline ning 100 korda võimsam kui 4-palline maavärin. Eralduv energiahulk on vastavalt 32 korda suurem ja ca 1000 korda suurem (32×32=1024).
1 pall - väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega
2 palli - kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel)
3 palli - kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma
4 palli - kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad
5 palli - rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad
6 palli - hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb
7 palli - krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod
8 palli - seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad
9 palli - kivihoonete seinad ja laed purunevad
10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed
11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked
Suurimad maavärinad:

1755 Lissabon, Portugal
1923 Kanto , Jaapan
1985 Mexico City, Mehhiko
1989 Loma Prieta, Kalifornia
1995 Kobe, Jaapan
2009 Haiti

Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt.

Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Viimane suurem tsunami laastas Jaapanit märtsis 2011.

Taifuun ehk orkaan ehk troopiline tüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. See reegel ei kehti üksnes maapinnal, kus õhutemperatuuri määrab veetemperatuur . Kondenseerunud aur tekitab pilved ja sellepärast on peaaegu kogu tsükloni ala pilvedega kaetud. Iseloomuliku ümmarguse või spiraalgalaktikat meenutava pilvestruktuuri järgi on orkaanid kosmosefotodelt ja lennukitelt selgesti eristatavad. Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves , aga silmas on taevas selge. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged. Silma vähim täheldatud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on harilikult ringikujuline, aga suuremad silmad mõnikord loperdavad ja vajuvad piklikuks (staadioniefekt). Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb. Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Ehkki Kesk-Ameerika maakitsus pole kuigi lai, on teada vaid üksikud juhtumid, kus orkaan on jõudnud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile: enamik maakitsusele jõudnud orkaanidest laguneb ja kaob enne. Külma mere kohal ta nõrgeneb samuti. Eestisse pole teadaolevalt veel ükski orkaan jõudnud, sest soojad , orkaanidele sobivad mered on Eestist liiga kaugel. Viimaste aastate suurim orkaan oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon Katrina, mis paisus orkaaniks 23.-31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus. Orkaanis ja selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest.

Tornaado ehk tromb on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.

Maalihked
Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda.

Lumelaviinid
Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest , näiteks valdavast tuule suunast ) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad ).

Kokkuvõte
Looduskatastroof on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju. Loodusõnnetus on "õnnetus" seetõttu, et ta toob endaga kaasa mingid konkreetsed ja otsesed tagajärjed, milleks võivad olla inimvigastused või varalised kahjud. Kui toimub näiteks kõva keeristorm inimtühjas kõrbes, siis pakub see teatavat huvi vaid mingile grupile antud valdkonda uurivatele inimestele, kuid tegemist ei ole loodusõnnetustega. Kui aga sarnane situatsioon juhtub mingis asustatud piirkonnas, kus on ohustatud inimesed, siis on tegemist loodusõnnetusega ja vajadusel alustatakse riiklike kriisireguleerimisplaanide elluviimist. Kui maailma mastaapides võib toimuda mitmeid suuri loodusõnnetusi, mis põhjustavad väga ränki tagajärgi (üleujutused, maavärinad, rusuvoolud jne), siis Eesti tingimustes on nende õnnetuste toimumise tõenäosus väga väike. Eesti asub eemal maakera seismiliselt aktiivsetest piirkondadest (piirkonnad, kus maakoores toimuvad aktiivsed protsessid), kus toimuvad pidevalt maalihked, maavärinad, vulkaanipursked, kuid sellegipoolest ohustavad meid mitmed loodusõnnetused, mis meie oludes võivad omada katastroofi mõõtmed. Kõige raskemaid tagajärgi võivad Eesti oludes endaga kaasa tuua tormid , tugevad lumesajud , üleujutused jne.
Kasutatud allikad:

„Mis on mis. Looduskatastroofid“ R.Crummenerl 2007
„Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma“ G.Ilves 1999
Wikipedia.org
internet

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 51 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vernon Õppematerjali autor

Looduskatastroof on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi.

maavärinad vulkanism tornaadod tsunamid taifuunid maalihked laviinid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Looduskatastroofide referaat

............................................................................... Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Valisime selle teema, sest see pakub meile huvi. Kõik looduskatastroofid on huvitavad. Siin on juttu üheksast enamlevinud looduskatasroofist. Kogusime infot internetist ja raamatutest. Tegime seda paaristööna, mis nõudis koostööoskust ja aja planeerimist. Eesmärk on koguda infot üheksast looduskatastroofist ja laiendada enda ja kaasõpilaste silmaringi sel teemal. Lumelaviin 3

Geograafia

odt

Looduskatastroofid

Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat

Geograafia

docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline.

Geograafia

ppt

Litosfäär, slaidid

LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel

Geograafia

docx

LITOSFÄÄR - kordamine

LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dü

Litosfäär

doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900

Geograafia

docx

Litosfäär kordamine

LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle

Geograafia

rtf

Geograafia - Litosfäär

Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllum

Geograafia

Rohkem sarnaseid