basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu. Väga laastavad võivad olla vulkaanilised mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga.
Looduskatastroofid: tulekahju, üleujutus, reostus jms). Geenivool-erinevate populatsioonide isendite ristamine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jms). Ellujäämist ja paljunemist piiravad liigikaaslased (konkurents), teiste liikide isendid (konkurents, toitumine), eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms). PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -> hulkraksed). DIVERGENTS (mitmekesistumine)-erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (nt. päristuumsed -> seened, taimed, loomad). KONVERGENTS (sarnastumine)-erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (nt. vaalal ja kalal voolujoonelised kehad).
Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr
hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks. See jaguneb:
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete t...
1827) Maailma kuulus Viini klassik Tema klaveriloomingus on tähtsal kohal donaadid, klaverikontsertid ja väikepalad. Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul suri kurdina. 6 Ajaloosündmused Karl Ernst von Baer'i eluajal toimusid järgmised sündmused: 1796 sai Venemaa keisriks Paul I Napoleoni sõjad 17991814 1804 Napoleon krooniti Prantsusmaa keisriks 1815 toimus Tambora vulkaani purse, mis oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. 1816/1819 kaotati Eesti ja Liivimaal pärisorjus 1835 sündis Ameerika kirjanik Mark Twain 1867 müüs Venemaa oma koloonia Kanadas USAle 1869 peeti eestalste esimene laulupidu Tartus 7 Haigused Tuulerõuged Koolera Difteeria Poliomüeliid Tuberkuloos 8 Leiutised Elektrivoolu talletas 1807.a. Robert Fulton Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel ja bensiinimootori. 1800 leiutas itaallane Alessandro Volta esimese patarei
da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14
· freskodel puuduvad sõja- ja jahistseenid, mis annavad mõista, et ühiskond polnud sõjakas. · lineaarkiri A- siiamaani desifreerimata · puudusid templid · kombetalitusi saatsid läbi perekonna- ja riigipead · austati emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn · oliivipuid ja madusid peeti pühaks · hauda panti surnutele kaasa relvi, ehteid ja nõusid · ajavahemikus 1500-1480 toimus vulkaanipurse millest suur osa kreetast hävines ning ülejäänud kreetast hävines 1400 eKr kui tulid peloponnesuselt ahhailased ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja ...
arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Vesuuvi ümbruses on toimunud mitu sõjaajalooliselt olulist sündmust: pärimuse järgi hukkus Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid,
keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud. Tuunika peal raudrüü, sellel reljeefid
Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri. · Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Dzomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge. · Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas
· Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud
Kaks inimest said juhtunus vigastada. 2010. aasta 18. märtsis kell 10.18 tegi kullerfirma DHL kaupa vedanud Poola firma EXIN kaubalennuk AN26 hädamaandumise Tallinnas Ülemiste järvele. Õnnetuse hetkel viibis pardal kuus inimest, kes pääsesid eluga, üks inimene toimetati haiglasse. Lennuk saabus Helsingist ja tahtis maanduda kuid tekkis telikuprobleem ja piloot otsustas teha hädamaandumise. 14. aprillil toimus Islandil vulkaanipurse mis paiskas öhku suure tuhapilve ja see takistas kogu euroopa lennuliiklust. Tallinna lennujaam oli suletud 4 päeva. Kasutatud kirjandus: http://www.lennundusmuuseum.ee/page.php? action=show_page&page_id=7&lang=1 http://www.ecaa.ee/atp/index.php?id=613 http://www.tallinnapostimees.ee/?id=238539 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=371143 http://www.postimees.ee/?id=19837 .
leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed ning voolav laava on tekitanud 7000 km pikkusi voolusänge. Veenusel on ka suur hulk meteoriidikraatreid, Suurim meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenusel paiknevate basaltide vanus kuni 80 miljonit aastat, seega on nad vanemad kui Maa omad. (1) Joonis 3. Vulkaanipurse Veenusel Veenuse pilved Veenus on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, mis on kaks korda rohkem kui Maa. Pilvkate on mitmekihiline ning väga ühtlane, võrreldes Maa pilvedega palju väiksemate muutustega. Põhiline pilvekate on keskeltläbi paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrguseni ning kolmveerandi nende massist annavad kontsentreeritud väävelhappe piisad ja veerandi veeaur ning läbimõõduga kuni mikromeeter.
9.Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: 1859. 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtuvaks teguriks: looduslik valik. 11.Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 3 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: sõnajalgtaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed. 14.Linnud põlvnevad: dinosaurustest. 15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid. 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase iseenese täiustumisega. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest kohanemiseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide bioloogilist evolutsiooni (arengut) Maa ajaloos. 21.Elu tekkele eelnes füüsikaline evolutsioon. 22.Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüüniks. 23
päikesekiirguse hulka, mis omakorda võis põhjustada kliima jahenemise. Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised.Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. 29. Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt. kui bakterid ei saa keskkonnas, kuhu ta sattus kohanetud, pole teda enam varsti. 30. Tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, hai ja kalasisalik on kohastunud vees elamiseks. 31
Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambriumi plahvatus seisnes komeedi kokkupõrkes Maaga. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: c) looduslik valik. 10.Makroevolutsioon tähendab: d) liigist kõrgema taksoni teket. 11.Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist. 12.Linnu tiib ja inimese käsi on: a) homoloogilised. 13.Evolutsioonilise progressi eeldusi loovad peamiselt: a) struktuurgeenide mutatsioonid. 14.M...
EVOLUTSIOON 1. Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2.Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? 1)säde süütas elu Maal 2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV k...
11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? - Kilpvulkaan Kihtvulkaan · Laava on vedel · Laava on paks · Gaase ja räni vähem · Gaaside ja ränirohke · Tardub aeglaselt · Tardub kiiresti
Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg
El-Salvador on väga huvitav piirkond geoloogilistest riskidest huvitatule, sest see riik on seismoloogiliselt üks aktiivsemaid piirkondi maailmas. Maavärinad on riigis tavalised. Viimased tõsiste tagajärgedega maavärinad olid 1982. ja 1986.a. EL Salvadoris on üle 20 vulkaani, kuid ainult 2 neist on aktiivsed. Izalco vulkaan on Kesk-Ameerika aktiivseim – ta on alates 1770. aastast pursanud vähemalt 51-l korral. Viimane tõsisem vulkaanipurse oli El Salvadoris 2005.a. Eesti kodanikud võivad El Salvadoris viibida viisavabalt 90 päeva korraga. Külastamist väärt linnad: Alegría, La Libertad, Perquín, San Salvador, Suchitoto, San Vicente vulkaan, Playa El Tunco. Sellel kaartil on näidatud El Salvadoris asuvad linnad: Vaatamisväärsused. Looduskaitsele pööratakse suurt tähelepanu: Monte Cristo RP,Cerro Verde RP, Nancuchiname RP, El Imposible RP. Linnu on vähe
mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006). Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset. Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas
· portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest · olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära · oluline oli Kreeka antiigi mõju · kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad · nt keiser Augustuse marmorkuju MAALIKUNST · maalikunsti allikaks 2 linna: Pompeji ja Herculaneum · kaevati välja 19. saj · on säilinud tänu tuhale vulkaanipurse · pemiselt 4 erinevat stiili · kasutati ruumide kaunistamiseks · omane illusionism, looduse jäljendamine · valguse, varju kasutamine ruumilisuse saavutamiseks · inimkehad keerukates poosides · teemad: 1) mütoloogia 2) ajalugu 3) elurõõmsad, värvikad sündmused · vahel ka pikantsed stseenid · mosaiigid värvilistest kividest (nt põrandamosaiigid) · Tahvelmaal: *peamisteks teemadeks portreed, maalitud enkaustika tehnikas e vahavärvidega
Vulkaaniline tegevus peaks selgitama ka iriidiumi suurt hulka maapõues. Vulkaanilise tegevuse aktiviseerumise tingisid nähtavasti kontinentaalsed nihkumised. Välimistest põhjustest tingitud katastrofaalne väljasuremine. Selle hüpoteesi järgi põhjused võisid olla samad, kuid protsess ise toimus kiiresti. Dinosauruste väljasuremine oli mikroevolutsiooniline protsess. 28. Mis on liikide väljasuremise põhjused? Vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. Nt. George C. McGavin-i raamatus ,,Ohustatud Liigid" on välja toodud fakt, et 95% väljasuremise põhjustest hõlmavad just need kolm eelmainitud faktorit. 29. Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Evolutsiooniline regress on seotud kohastumisega just seetõttu, et need algelised loomad, kes hakkavad elukeskkonda sulanduma, peavad sellega kohanema, sest muidu olend hukub. Nt
Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nim...
voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused
Nt juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides. Looduslik valik. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse
Seejärel võrreldi nendes piirkondades leitud mitmekesisust genoomi üleüldise mitmekesisusega. Nii saadi hinnata tänapäevaste ja mineviku inimeste geneetilist mitmekesisust ning seega ka populatsioonide suurust. Selle põhjal järeldati, et meie varaste eellaste geneetiline mitmekesisus oli oluliselt suurem kui tänapäeva inimestel. Samuti järeldati, et umbes miljon aastat tagasi pidi toimuma mingisugune katastroof, mis oli vähemalt sama hävitav kui Toba vulkaanipurse ning mis äärepealt oleks võinud põhjustada inimese kui liigi huku. Jorde sõnul on meie esivanemate populatsiooni suurus tsükliliselt muutunud. Vahepeal on meid väga palju, ajuti aga on inimesed olnud tõsises hävimisohus Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens ilmus maale umbes 300 000 kuni 400 000 aastat tagasi. 5 Inimlaadsete sugupuu Pilt 1: inimlaadsete sugupuu 6
Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u...
ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://209.85.129.132/search? q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j %C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html http://www.austraalia.info/austraalia/ilm ´´Illustreeritud Faktivaramu´´ Dorling Kindersley
sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest Ellujäämist ja paljunemist piiravad: Liigikaaslased (konkurents) Teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) Eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms Darwin nim organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud
viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi- tuffi kihid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel.
karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid.
Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast
ristumiskohas. Fuji (Fuji-san) Fuji on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Viimane ase vulkaanipurse toimus aastal 1708. Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asama Asama on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 2568 meetrit. Purskas e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks viimati 2. veebruaril 2009. Asama on Honsh
Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste
2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond
1) Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist k...
graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade
See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a
a jaanuari esimesel nädalal Ida-Kanadas ja selle naabruses USA-s. 6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus-Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886. a läheduses asuva Tarawera vulkaani purske aegu. Ohvrid olid seisnud 27 m geisrist eemal, kuid nende laibad leiti hiljem 800 m kauguselt. Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks
Tähelepanuväärseim oli maakoorelaamade vulkaanilisusteooria: maa sisemuses piirialadel. tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat Vulkaanid: Pompeji ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel häving 79 p. Kr., St. tekkivat maavärinat. Helensi purse 1980, Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist 7
linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Pompei See Rooma riigi linn asus mitte kaugel Napolist, Vesuuni vulkaani lähedal. Asukoht sai linnale saatuslikkuks 79. aastal pKr toimunud tugev vulkaanipurse kattis Pompei ja naaberlinna Herculaneumi meetritekõrguselt tuha ning poriga. Tuhanded elanikud hukkusid, vähestel õnnestus põgeneda. Kunagi õitsenud linn vajus unustusse. Alles 400aastat tagasi leiti linnad juhuslikult üles ja 1860. aastast alustati nende süstemaatilist väljakaevamist.
basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid
Ka suur merikotkas ja hahk on looduskaitse all, kuigi hahki sulgi kogutakse rõivatööstuse jaoks. 5.3 VULKAANID JA GEISRID Island on tekkinud vulkaanipursete tagajärjel kahe mandrilava vahel 14-16 miljonit aastat tagasi ja asetseb mandrivahelises liitekohas. Liitekoha vulkaanid tegutsevad endiselt aktiivselt. Kõige ohtlikum vulkaan on Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Viimane suur vulkaanipurse toimus Islandil 2004. Aasta sügisel Vatnajökulli jääliustikul. Mitmes kohas islandil on näha maapealseid kuumaveeallikad. Kokku on seal 800 kuumaveeallikat ja nende keskmine veetemperatuur on 70°C. Suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem, kui 150 l keevat vett sekundis. Maa Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Haukadaluris Lõuna-Islandil asetsev Geysir, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele.
Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis mudalaviin. Vulkaanist 6.5 km kaugusel asuva Windy Ridge`i elanikud hukkusid kõik.Teadlased arvutasid välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Selle kõrval tundub tormituule kiirus 117 km/h süütu kohinana. Isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Vulkaanipurse nõudis ühtekokku 57 ohvrit. Tänu geoloogide õigeaegsetele hoiatustele ähvardava ohu eest ning ametivõimude rajatud keelutsoonidele suudeti ära hoida halvimat. Kohalikud elanikud evakueeriti ning uudishimulikud, kes olid karjadena kogunenud, aeti ohtlikust piirkonnast minema. -8- Tornaadod Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
