Looduskaitse eksamiks kordamine (0)

Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine.
Looduskaitsebioloogia- teadusharu , mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne
Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg. inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine)
Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks
Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu
Elurikkus - ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit : liigiline , geneetiline ja koosluste mitmekesisus.
Geen – kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus
Populatsioon - ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis
Elupaik – ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast.
Ökosüsteem- organismid koos ümbritseva keskkonnaga, on isereguleeruv ja arenev tervik
Elupaikade killustumine -ehk fragmenteerumine tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks, sj väheneb elupaiga kogupindala, suureneb seraeffekt ja laikude isoleeritus
Kooslus - mingil kindlal alal ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum, suhteliselt stabiilne. Nt Laelatu puisniidul on 1 m2 peal 76 liiki
Liigirikkuse tulipunkt - kohad maailma kaardil, kus liigirikkus on eriliselt ohus, globaalse liigirikkuse koondumisalad. Nt ameerika läänekallas, indoneesia , amazonase ala, uus- meremaa . 39 tk.
Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele , seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a.
Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus.
Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea ( ilutaim , metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell , vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink , kährik
Bioinvasioon - ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab
Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline , kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits , rakvere raibe, hiid -ja sosnnovski karuputk , signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra
Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel . Tahtmatu või tahtlik .
punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis , ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot
Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja loomaliikidest , kes ohustavad tasakaalus loodulikke ökosüsteeme ning tõrjuvad välja pärismaised liike, nt mink, signaalvähk, ümarmudil jt
Elurikkuse avaldumise tasemed – bioloogiline mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus
Geneetiline mitmekesisus- on evolutsiooni materjal ,mis on tähtis muutuvate kktingimustega kohanemiseks, tugevdab paljunemisedukust. Seda mõjutavad: võõrliigid, elutingimused, geenisiire , mutatsioonid , geenitriiv , sugulusristamine, looduslik valik
Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni teimede, seente, loomadeni, mis on elupuu eri harudes.
Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus- hõlmab kooslusi ja nende seoseid omavahel ja ökosüsteemiga. Koosluste puhul liigikogumite ühist reaktsiooni keskkonnatingimustele
Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik
Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära
invasiooni etapid:

• Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks , kuid osad hakkavad paljunema ja levima
  
• Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk tulnukliik kes suudab uues kohas ellu jääda ja paljuneda
  
• Kohastumine- naturaliseerinud liik jääb haruldaseks kui ta ei suuda kohaneda, invasiivsedtel on uuele keskkonnale eelkohastumused
  
• Levik- võõrliigi levimine naaberkasvukohta, sõltub loodusest, paljunemise edukusest, keskkonnast, konkurentidest
  
• Interaktsioonid loomade ja teiste taimedega ja võime uues kohas edasi paljunde ehk kas vanad olijad lasevad tal olla
  
• Stabiliseerumine- moodustab üheliigilise populatsioone
  

Looduskaitse põhiprintsiibid:
-Ettevaatuspr- eelsatakse, et teol on neg tagajärg
-Dünaamilisuse pr- kõik on tasakaalus ja seotud
-Evolutsioonilisuse pr- evo tagab liigirikkuse
-Pideva valveloleku pr- varakult probleeme avastada
- Inimese juuresoleku pr- inimene on osa loodusest ja temast ei saa lahti, LK-s tuleb inimesega arvestada ja neg mõju vähendada
Looduskaitse eetilised alused- elurikkust tuleb säilitada; ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; evolutsioon peab jätkuma; liigirikkusel on oma sisemine väärtus. St igal liigil on õigus olemas olla, liigid sõltuvad üksteisest, inimene peab hea peremees olema (vastutus tulevate põlvede ees)
Populatsioon
Heterosügoot- diploidse indiviidi homoloogilistes kromosoomides on ühe geeni erinevad alleelid, üks dom ja üks retsessiivne . Aa ja Aa
Homosügoot- diploidse indiviidi homoloogilistes kromosoomides on ühe geeni ühsugused allelid, nt dom AA või retsessiivsed aa
geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni gen. Struktuuris nt iga järgmine generatsioon kannab endas vaid teatud osa vanemate geenidest ; väikestes populatsioonides on suurem mõju. Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme edasikandumine, kuna nad saavad ainult kogukonnas lapsi
geenivoog ehk geenisiire- isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioode vahel, suurendab varieeruvust
geneetiline pudelikael - geneetiline mitmekesisus väheneb oluliselt kui populatsiooni arvukus langeb järsult (1-3 põlve jooksul). Põhjuseks katastroof, inimene, populatsioonilained ja uus pop kannab edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist
lähiristumine ehk inbriiding - sugulusristamine, downisündroom, Przewaski hobused
lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon- on põhjustatud halbade omaduste avaldumisega: profuktiivsuse ja sigivuse lang, pärilike defektide ilmnemine
populatsiooni efektiivne arvukus- N isendite hulk, mis on populatsioonile parim. Piisavalt geneetilist varieeruvust, partnereid, põlvkondade erinevusi, püsiv arvukus, sugude suhe, puuduvad mutatsioonid, looduse valik ja ränne ei ole väga suur.
taasasustamine- liigi taas asutamine tema kunagisele kohale, kus liik oli välja surnud. Euroopa naarits, kõre
tugiasustamine- olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahti laskmne, et arvukus ja gen.mitmekesisus suureneks
uusasustamine - loodusest kogutud või tehistingimustes kasvanud isendite asustamine sobivasse kohta väljaspool nende ajaloolist levilat
ümberasustamine- isendite viimine looduses ühest kohas teise, mink hiiumaalt mandrile
ohustatus- väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. Hindab IUCN
haruldus- kas vähese levialaga (saaremaa robirohi), väike populatsioon(tippkirjad) või spetsialistid (merikapsas, mustlaik apollo)
in situ kaitse- liigi kaitse looduslikus elupaigas
ex situ kaitse- liigi kaitse kunstlikes tingimustes nt loomaaias , botaanikaaeg, geenipank. Materjal kogutakse, säilitatakse, paljundadatakse ja viiakse loodusesse tagasi
metapopulatsioon- väikese populatsioonid, mis rände kaudu moodustavad populatsiooni. Nt nõmme-võrkliblikas ja lumalammas
dominantliik - kõige arvukam ja kõige enam ainevoogusid mõjutav liik, nt metsas puurinde dominant
indikaatorliik- karakterliik , iseloomustab kooslust ja selle seisundit
katusliik- üks rohkearvuline liik alal, mille kaitsmine tagab ka teiste liikide kaitse
tugiliik- mõjutab ökosüsteemi oma hulga kohta üllatavalt palju ja hoiab koosluse struktuuri üleval
looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad- sood
tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil
pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine -karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus- karjamaad
kliimakskooslus - lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus
suktsessioon -koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus
ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks)
vastupanuvõime ehk taluvus - „kaugus“ kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral
taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest
Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus
Servaefekt - ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik , sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir , rohi , põõsad jne aga toituvad ikka põllul
Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja suren , ei arvesta juhuslikke välja suremisi.
Väljasuremiskünnis- poulatsiooni, liigi või metapopi arvukus, peale mida arvukust enam päästa ei anna, selleni jõutakse pikaajalise protsessi tulemusel, nt elukoha kadu või kkmuutuste tõttu
Kandevõime- liigi isendite arv, keda ökosüsteem on suuteline mahutama ning kelle jaosk jagub ressursse
Miks on geneetilise mitmekesisuse kadu populatsioonides ohtlik- isenditel ei leidu enam partnereid, nad on vaenlastele ja looduskatastroofidele kergem saak
Väljasuremiskeeris – protsess, kus erinevad tegurid koos toimides võimendavad üksteist ja põhjustavad pop arvukuse langu kuni väljasuremiseni. Nt ületarbimine, võõrliigid, saaste, elupaikade häving, dem.langus, katastroof
Millised tegurid ohustavad väikeste populatsioonide säilimist oluliselt rohkem kui suurte oma: katastroofid, väljasuremine suurem, juhuslike tegurite mõju, geneetiline vaesumine , demograafilised muutused, toidupuudus, kokurendid, kiskjad
Populatsiooni elujõulisuse analüüs- ennustatakse, kui suure tõenäosusega liik välja sureb , analüüsitakse kk, toidu, konkurente, ohutegureid. Liigi vajaduste ja ohtude järgi saab leida eluetapi, mis ta on kõige haavatavam. Hinnang, kuidas liiki kaitsta ja kas toimivad kaitsemeetmed on eesmärki täitvad. PVA
Mis on populatsiooni pudelikael ja milles seisneb selle oht populatsioonile
Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs
Näited kriteeriumitest , mille järgi on võimalik otsustada, milliste liikide kaitsele pöörata eelisjärjekorras tähelepanu: kiired arvukuse lang, levila ja populatsioonide arvukuse lang, elusate ja paljunevate isendite arv, isendite arvu muutumise prognoosi alusel, väljasuremise tõenäosus
Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk.- elutabel, ka suremustabel kajastab demograafilisi muutusi, ehk ellujäämus, suremus ja viljakus, pop struktuur, vanuserühmade dünaamika
Kaitsealade vormimise/kavandamise põhimõtted- pigem üks suur ala kui mitu väikest lappi; vüimalikult palju katiseväärtuslikke liike peaks seal olema; ala peaks jätkusuutik olema jne
SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala. Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama . Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest
Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest.
Süstemaatiline looduskaitse planeerimine - kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel.
Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri- kliima muutused ja kliimavõõnite nihkumine, ilmastiku muutumine, looduskatastroofid , inimtegevus. Põhjustavad sekundaarsuktessioone.
Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus . Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad , sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi.
Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)?
Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele?
Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid
Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid
-joonkoridor on pikk ja kitsas ning sobiv lähadaste alade ühedamiseks liikidele, kes ei karda inimest. Nt kraavid , hekid, aiad, ojad, ökodukt
-ribakoridor on laiematest pikkadest ribadest koosnev, kus liigil on võimalik inimese ja seravefekti eest varjuda. Nt jõekallas ja mäenõlv, konnarada- sesoonse rände tarbeks
-astmelauad ei ole pidevad , kuid järjestikku olles saavad loomad neid kasutada, et liikuda
Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest: PAN Parks on rahvusparkide võrgustik, tegeletakse ellkõige põliskoosluste hoiu ja väärtustamisega; üle-euroopaline, Eestist on ainus liige Sooma Rahvuspark
Eesti kaitsealade võrgustik- ühendab kaitsealasid ja omavaheline koostöö- infovahetus
Natura 2000- Euroopa Liidu looduslike alade, ohistatud liikide ja nende elupaikade kaitseks
Selgitage elupaikade otsese hävitamise ja elupaikade killustamise erinevusi
Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess