magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,
magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter,
Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr
Lossidel puuduvad kindlustused. · Labürint · Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel desifreerida. Savitahvlid · Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned · Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng · Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr
Kilpvulkaanid on kõik ookeanilised vulkaanid. nt.Mauna Loa 2.Kihtvulkaan-tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt voolavast magmast.Laavavoolud on lühikesed,harvad,või puuduvad.Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja laavatilkade segu.Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal. Kaldeera- ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan) - Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
Tunnelite süsteem on geoloogiliselt iseäralik oma vanuse poolest. Märkimisväärne on ka tunnelites jälgitav 10-20 cm paksune kollakas savine kiht. Tegemist on nn Kinnekulle metabentoniidiga, mis on tekkinud hiiglasliku vulkaanipurske tagajärjel, mis tekkis suurt ala katnud vulkaanituhast (OÜ J. Viru Markseideribüroo, 2007- 2008). Arvatakse, et on tegu Fanerosoikumi vulkaaniga, mis on viimase 500 miljoni aasta suurim vulkaanipurse. Laagri tunnelite süsteem on Eestis ainsaks Kinnekulle 31 metabeontoniiti paljandumiskohaks. Lõuna-Rootsis on sellist kollakat savikihti paljandumas suurematel aladel, kohati küündib metabentoniidi kiht isegi mitme meetrini (OÜ J. Viru Markseideribüroo, 2007-2008). Metabentoniidi avastamisel on tähtsus teiste aluskivimite vanuse määramiseks. Laagri
* Linnad olid losside ümber. * Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre vms) ja kunstis puudub sõja temaatika. * Kunsti järgi on tehtud ka järeldusi usu kohta ning arvatakse, et austati naisjumalannasid ning teine asi mida austati oli härg. * Minoline kultuur Kreeta saarel sai teatud löögi juba tänu sellele, et Kreeka mandriosast tulid sinna mõnevõrra madalama arengutasemega Müheene kultuuri elanikud ning Kreeta saarest põhjapool toimus vulkaanipurse, millest tulid hiidlained, mis purustasid paljud hooned Kreeta saarel. * Minoiline kultuur säilis kuni aastani 1400 e.Kr-ini, kuid juba varem hakkas hääbuma. * Mükeene kultuur oli levinud eeskätt mandri Kreekas ja ka Egeuse mere saartel. * Umbes aastal 2000 e.Kr tungisid Balkani poolsaarele Kreeka hõimud, kellest kõige varem tungisid sinna kreeka hõimud, või täpsemalt ahhailased. * Kultuuri tasemele jõudsid need samad Kreeka esivanemad umbes aastal 1600 e.Kr.
1300.a keskel eKr · Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna · Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt · Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
2) Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km3 Aluseline magma on suure voolavusega, kuid kuna temast on eraldunud gaas, siis ta vulkaani lõõris välja ei plahvata. Happeline magma sisaldab palju gaase, mistõttu vulkaanilõõrist suure plahvatusega eraldub. 71. Plahvatusliku vulkaanipurske olemus mis tüüpi magmasid iseloomustab plahvatuslik vulkaanipurse. Vulkaanipursked on iseloomulikud happelisele magmale, sest sellel on suur viskoossus ja gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. Kogunevad gaasid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. 72. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus.
eraldi või oli mõni tähtsam kui teised, ei teata), olid ka usukeskused (templeid pole leitud), majanduskeskused (leitud on teravilja, veini ja oliiviõli ning laoruume ja käsitööruume); linnad ümbritsesid losse; suured kindlustused puudusid, sest oli rahumeelne kultuur - puudusid sõjastseenid ja haudadel relvapanused; religioonis olid olulisel kohal härg ja naine/jumalanna; kultuuri allakäik seotud: ~1600 eKr lähedalasuval saarel oli vulkaanipurse, tekkis hiidlaine ja kultuurikeskused said kannatada, ~1500 eKr tungisid mandri- Kreekast Mükeene kultuuri asukad Kreeta saarele 2) Mükeene kultuur (~1600 eKr) sai nime mandri-Kreeka tähtsaima keskuse Mükeene järgi; levis mandri-Kreekas ja Kreetal; oli sekundaarne kultuur; sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda; lineaarkiri B (desifreeritud); lossid olid omaette riikide keskused: olid valitsuskeskused,
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Minoiline kultuur levis kogu Egeuse piirkonnas. Silmapaistev minoiline asula tekkis Thera saarele. Kreetalased olid küllalt tihedates suhetes nii Süüria-Palestiina rannikualade kui ka Egiptusega. Mükeene tsivilisatsiooni esiletõus U 1600 annavad rikkad hauad Mükeenes märku mõiuvõimsa aristokraatia esiletõusust tema kontaktidest Kreeta ning võibolla ka idamaadega. Kreeta kreeklaste ülemvõimu alla (nn hiline lossiperiood) u 1450 ???? U 1630 või 1500 toimus Theral vulkaanipurse, mis mattis sealse minoilise asula vulkaanilise tuha alla. Purskest tekitatud hiidlaine võis tekitada purustusi ka Kreetal. U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lähtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant Lineaarkiri B. Mõne aja pärast (14. 13. sajandil) Knossos purustati ja minoiline tsivilisatsioon käis alla. Purustuste põhjused pole selged. Mükeene tsivilisatsiooni hiilgeaeg XV XIII sajandil
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
291). Freoonide kasutamise piiramise vastased ja osoonikihi hõrenemise skeptikud on aga teisel arvamusel. Nende väitel satub kõige rohkem kloori atmosfääri vulkaanipursetel ja mereveest. Aga teisalt , kuna looduslik kloor lahustub vees, langeb enamus vihmana alla enne kui jõuab osoonikihini. CFC ühendid aga ei lahustu vees ja jõuavad niimoodi stratosfääri, kuhu nad jäävad pidama aastakümneteks. "Osooniskeptikud väidavad , et näiteks Alaska vulkaanipurse pihustas õhku 570 korda enam kloori kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang. Ent õnnetuseks toimus see purse 700 aastat tagasi. Teine populaarne väide on, et Lõunapooluse kuulsa osooniaugu on põhjustanud arktiline vulkaan Mount Erebus. Kuid Erebus pigem podiseb , kui purskab ja tema kloor langeb enne osoonikihini jõudmist sademetena alla."(Kändler, 1996) Seega võib arvata , et osoonikihi hõrenemise süü lasub siiski antropogeenset päritolu klooriühenditel.
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid umbes 1700 e.Kr. Need taastati, kui paarsada aastat hiljem muutis vulkaanipurse nad taas varemeteks. 2 Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide
Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.)) Küsimused 1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit ja piire. Kuidas iseloomustab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.))
Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid. Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal kreeklased. Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega kreeklastele ahvatlev. 15.saj toimusid Kreeta saare lossides suured purustused ja algas lossidejärgne periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. Thera linna juures oli vulkaanipurse ja seetõttu leiti sealt igast säilinud freskod. Umbes 17 saj lõpp või 15saj alguses. Kreeta tsivilisatsioon langes hiljemalt 1200. Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
