Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud
nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Täisühingu, usaldusühingu, osaühingu ja tulundusühistu ärinimi peab sisaldama nime alguses või lõpus vastavat täiendit või lühendit. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ja ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit. Äriühingu ja FIE ärinimes ei tohi kasutada isiku nime, kes ei ole osanik (ettevõtja). Registripidaja kontrollib ärinime vastavust nõuetele. 10. Prokuura Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes. (2) Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (3) Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud piirangud.
Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus HMS § 4. Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus • Kui õigusnorm annab tagajärje kohaldamisel ametnikule valikuvõimaluse, tähendab see:
Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16. Vanemate õigused ja kohustused: ● Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. ● Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. ● Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. ● Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17. Lapse äravõtmine vanemalt: ● Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
NB! USA presidendivalimised on otsesed! Avatud nimekirjad Suletud nimekirjad 2ÜHISKONNAÕPETUS Kanditaatide lõplik järjestus nimekirja sees Kanditaatide järjestus nimekirja sees on enne oleneb valijate antud häältest. valmis kindlaks määratud, valimistulemused seda ei mõjuta. Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks. Valmisringkond piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate. Majoritaarne valimissüsteem mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma.
13 Kokkuvõte Üldiselt, olen uurinud haldusmenetluse põhimõttetest, millise sisu on järgmisel. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
kontaktisikute võrgustikud, infosüsteemide ühiskasutus, ühtsed teeninduspunktid isikute. Halduskoostöökskitsamasmõttesvõib lugeda HKTS-is reguleeritavaid halduskoostöö vorme: riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamist ja ametiabi. Ametiabi saamiseks esitab üks haldusorgan teisele kirjaliku kindlas vormis taotluse, edasilükkamatul juhul võib abi taotleda vormivabalt. Haldusorgani pädevus, volitus ja selle eristamine pädevusest Iga haldusorgani pädevustuleb täpselt piiritleda, vältimaks dubleerimist, õiguslikke vaidlusi jne. Pädevus väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahus, s.t. milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. Volitus on haldusorganile antud luba mingit konkreetset ülesannet täita.
Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus.
Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud,
Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna vorm valimisnimekirjas Väikepartei sanss Väike(2-3) Arvestatav või hea Valimiskünnis Puudub 2-3% Näidisriikie Prantsusmaa, USA Soome, Eesti, Holland, Itaalia Mandaat Saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Eesti valimissüsteem · Eestis on propotsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a. Rinkondade kaupa seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks:
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal
Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/693458?leiaKehtiv Tulundusühistuseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/693458?leiaKehtiv NB! Ära loe seadusi läbi, vaid leia vastus. Kasuta sõna otsingu võimalust-> klaviatuuril kombinatsiooni Ctrl ja F (vajuta koos alla). Mõned küsimused on Sinu enda arvamus! 1. Mis on oluline ärinimes? Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 2. Mida tähendab prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 3. Kes on audiitor? Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et
123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) • Seaduse reservatsiooni printsiip – kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4)
maksumus maksumus Koguse muutus Porgand 8000.- 11000.- -3% Peet 5500.- 9000.- +3% Suurenes 1,12 % Suurenes 4,1% Jäi samaks Vähenes 0,6 % Ei ükski eelnevatest var. Millised on riiklikule statistikale esitatavad põhinõuded? Ametialaselt sõltumatu, volitus andmete kogumiseks, ressursside piisavus, kvaliteetne pühendumine (asjakohasus täpsus, õigeaegsus, sidusus jne), statistika konfidetsiaalsus (kaista isikute ja ettevõtete üksikandmeid), erapooletus, läbimõeldud metoodika, asjakohased statimenetlused, tasuvus. EL Nõukogu määrus statistika kohta, Riigi siseselt est riiklik statistika seadus, andmekaitsekord, Statiameti põhikiri.
Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik. Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida saab hästi kiirelt likvideerida. 3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Tehing on edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tehing on äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada kas see saabub või mitte. Esindaja poolt tehingu tegemine. Esindusõigus ja volitus. Volikiri. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest. Esindaja tegutseb esindatavalt saadud volituse alusel. Volituse andmine toimub
koostatud üksikakt vastab üldaktile. Normikontroll kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormidele. Abstraktses normikontrollis kontrollitakse kahe üldakti vastavust väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetses normikontrollis kontrollitakse, kas madalamalseisva õigusakti konkreetse juhtumi raames on rakendatud nii, et see on kooskõlas kõrgemalseisva õigusaktiga. Kaalutusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda erinevate otsuste vahel. Iseloomustab sõna ,,võib", ,,on õigus". Seaduserakendajal on kohustus põhjendada oma valikut. Õiguse teostamise viisid · Õiguse kasutamine õiguse kasutamine tähendab seda, et isik kasutab oma õigust teha midagi. Näiteks on inimesel õigus hävitada oma konspekte kui ta tunneb selleks vajadust. · Õigus järgimine - isik üritab vältida riigi poolt rakendatud sunnivahendit, ning tänu sellele ei teosta kuritegu
isikute kaitse eesmärki. Neile on seadusjärgseks esindajaks vanemad ja eestkostjad (PKS § 120 lg 2 ja § 179 lg 1). Juriidiline isik kui fiktsioon ei saagi ise õiguskäibes osaleda selleks on juriidilisel isikul vastavad organid. Juriisdilise isiku seadusjärgseks esindajaks on juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Korteriomandiseaduse § 21 kohaselt on piiratud esindusõigus ka valitsejal. Vaieldav on, kas prokuura on seadusjärgne või tehinguline volitus. Autor on seisukohal, et prokuura puhul on tegemist juhatuse liikme seadusjärgse esindusõigusega sarnase, kuid piiratud esindusõiguse instituudiga. Nimetagem seda siis seadusjärgseks eriesindusõiguseks. Peamiseks vaheks juhatuse liikme ja prokuristi vahel on, et prokurist ei osale äriühingu juhtorganite otsustusprotsessides. Üld- ja erivolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et üldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimis...
kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Ülesanded: 1) Teostada seaduslikkuse järelvalvet analüüsida riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teha ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. 2) Lahendada väärhalduse juhtumeid kodanike kaebused riigiasutuste või ametnike töö kohta. Kohtunik valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat kaitsja; juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Prokurör tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Kaasistuja 2565 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Reservarmee riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis.
paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk.
et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit. Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps. Kas siis on üle astutud senatus consultum'i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum'i võim viitab ainult pojale, viitab see siiski ka lapselapsele. Isegi isa volitus ei anna õigust senatum consultumi keelust üle astuda, kui isa ise ei saa laenu võtta ilma oma isa nõusolekuta. Kaasusest tulenevalt võttis Carus laenu, milleks tal polnud õigust, sest ta oli isavõimu all. Carus aga jättis Theodorosele vaba mulje, kuna Thodoros teadis Alfensi käsust võtta laenu, kuid ei teadnud Afiliuse olemasolust. Inst. 3.14 QUIBUS MODIS RE CONTRAHITUR OBLIGATIO . Re contrahitur obligatio veluti mutui datione. mutui autem obligatio in his rebus consistit
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2.1 Proportsionaalsus põhimõte...............................................................................................5 2.2 Seaduslikkuse põhimõte ...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus), kuid see võib tuleneda ka seadusest(seadusjärgne esindus) või tekkida teatud juhtudel seaduse fiktsiooni alusel.(N: advokaat poole esindajana kohtus on isiku lepinguline esindaja, OÜ juhatuse liige on äriühingu seadusejärgne esindaja). Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus andakse. Volitus peab olema samas vormis esindaja poolt tehtava põhitehinguga, kui viimase suhtes on seadusega kehtestatud vorminõue mille mitte järgimisel on tehing õigustühine. Kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt tõestatud. Volikiri on kirjalikus dokumendis väljendatud volitus. Volitus lõpeb: 1) Esindaja on teinud tehingu milleks volitus antud 2) Tehingu tegemine, milleks volitus anti on muutunud võimatuks 3) Volituse tähtaeg möödub
rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt tegemist põhiseadusest tuleneva kestva volitusega) ja spetsiaaldelegatsioon (on ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrused võivad olla: - Intra legem ehk kehtiva seaduse rakendamiseks välja antud määrused - Praeter legem ehk seni seaduse poolt reguleerimata õigussuhete reguleerimiseks. - Contra legem ehk seadusi muutvad määrused. VII. KOV Õigustloov kompetents. 1. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita!
subj õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. 23. MÄÄRUSED Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tulenen volitus e delegatsiooni küsimus. Generaaldelegatsioon e üldvolitus ( kogu võiosapädevus alatiseks) Spetsiaaldelegatsioon- e erivolitus ( pädevus selleks juhuks) Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- määrused on sellised , millega eksekutiivorganid on volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõnele rakendava seaduse normile.
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine
Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s).
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust;
Põhiseadus keelab referendumile panna teatuid küsimusi. Nimeta need: 1) Riigi rahaliste kohustustega 2) Riigikaitsega 3) Välislepingutega 4) eelarve ja maksudega EV põhiseaduse järgi kõrgeima riigivõimu kandja: §1 rahvas KOLLEKTIIVNE OTSUSTAMINE, HÄÄLETAMNE Valimissüsteem- põhimõte, mis määrab ära selle, millistel alustel ja kuidas valijate hääled jagunevad mandaatideks Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Valimiskünnis Eestis- 5% ülemaalistest häältest, kus lähevad osad hääled „kaduma“ Majoritaarne valimissüsteem- e enamusvalimise süsteem Proporitsionaalne valimissüsteem- e võrdelise valimise süsteem Koalitsioonivalitsus- ühendus, liit; mitme erakonna valitsus Opositsioon- Valitsusse mittepääsenud moodustavad oposit. Ehk vastasrinde
oluliselt ka võimude lahususe printsiipi, mille kohaselt seadusandlik võim kuulub Riigikogule (põhiseaduse § 59). Saksa õiguskirjanduses märgitakse: “See ei tähenda siiski selle printsiibi tegelikku rikkumist, kuna täidesaatev võim tohib seadusandlikku funktsiooni täita mitte omal initsiatiivil, vaid ainult formaalse seadusega antud volituse, st parlamendi volituse alusel. Põhiseaduse § 80 lg 1 nõuab, et seaduslik volitus peab määratlema volituse sisu, eesmärgi ja ulatuse.” 6 1. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn: Juura, 1998, lk 48. 2. L. Lehis. Eesti Panga staatus ja pädevus tulenevalt põhiseaduse §-dest 111 ja 112. – Juridica 1999/10, lk 480–486 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: 2008, lk 565 4. T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006, lk 80-81 5. H. Maurer
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Enne
seadusega vastuolus olev tehing; 3)kasutuskeeldu rikkuv tehing; 4)näilik tehing. Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud: 1)olulise eksimuse mõjul; 2) pettuse mõjul; 3) õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul; 4) muude, seaduses sätestatud asjaolude esinemisel. Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus on antud, või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähaeg möödub, samuti siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; kui esindaja loobub volituses; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; esindatavaks või
Antakse võimalus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastavalt otsus. Asutus "võib" midagi teha, mitte ei "pea" midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid. Diskretsioonil peavad õigusriigis olema õiguslikud piirid tulenevalt õiguskindlusest. Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine. Järelikult on see allutatud ka kohtulikule kontrollile. Seadusandja poolt haldusorganile antud volitus valida kahe või mitma samaväärse õigusliku tagajärje vahe või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis 3. subsumeerimine: eluliste asjaolude võrdlemine koosseisuga 4. õigusliku tagajärje väljaselgitamine
õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) Seadusjärgse esindusõiguse ulatus määratakse seadusega, aga volituse ulatuse määrab esindatav Volitus lõpeb, kui Esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud Tehingu tegemine on mutunud võimatuks Volituse tähtaeg möödub Saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine Esindatav võtab volituse tagasi või sureb Esindaja loobub volitusest Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb
Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus' Rahvusvaheline' õigus'(EL'õigus)'
õigusvastasust, va tingimusel, kui need rikkumised võivad mõjutad finaalset tulemust 2. Materiaalne õiguspärasus. Eeldused tulenevad põhiseadusest ja haldusõiguse printsiipidest: a. Haldusakt peab olema kooskõlas seaduste ja seaduste alusel välja antud õigusaktidega b. Haldusakt peab olema antud seaduse või õigustloova akti alusel peab olema seaduse või määruse volitus haldusakti andmiseks. Haldusakti kehtivus C. HALDUSAKTI KEHTIVUS 38 Haldusakt on kehtiv: adressaadile teatavaks tegemisese või kättetoimetamise hetkest kui haldusaktis endas pole ette nähtud hilisemat kehtimahakkamist. Kui seaduse/määrusega pole sätestatud teisiti, siis hakkab haldusakt kehtima avalikult teatavaks tegemisest alates 10 päeva pärast, eelkõige üldkorraldusakt.
Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades olla inimestel informeeritud ja osaleda poliitikas tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises edendab ühist ja individuaalset heaolu
anticipation prognoosimine, ennetamine, ettejõudmine Lk 36 offspring järeltulijad vital concern rahvastiku koondis brief tellimus, kohtuasja lühikokkuvõte, tellimus mature aeguma, tasumisele kuuluv, tähtajale lähenema strike streik, streikima, soodsat tehingut sooritama unavailable mittekasutatav, kasutamatu, mitte saadaval, kättesaamatu revise läbi/üle vaatama, kohendama, parandama mandate mandaat, volitus, volikiri, korraldus, käsk Lk 37 participate osa saama, osalema capable võimeline, suutlikus, võimekas nominee kandisaat, nominant, kandideerija serve teenima, teenindama, dokumente kätte toimetama, hooldama approve ametlikult heaks kiitma, tunnustama, kinnitama convince veenduma outrageous ennekuulmatu confirm kinnitama, sanktsioneerima, konstateerima
Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
Puhkuseavaldus • Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle teatavaks esimese kvartali jooksul. Kuigi puhkuste ajakava on ametlik dokument puhkuse vormistamiseks, võib juhtuda, et tööandja või töötaja soovib esialgseid puhkusekokkuleppeid muuta ja seetõttu on tegeliku puhkuse vormistamisel otstarbekas võtta aluseks lisaks koostatud puhkuseavaldus. Sõiduki kasutamise volitus • Kui sõiduki juht ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab tal kaasas olema sõiduki kasutamise volikiri. Volikirja ei ole vaja, kui sõiduki omanik või sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana kantud isik on kaassõitja. Volikirja kirjutab sõiduki omanik. Varalise materiaalse vastuse leping • Üldkorras vastutab töötaja töölepingust tulenevate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
