Riigiõigus - Põhiseaduse printsiibid (0)

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Riigiõigus

Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

Õigusteadus

76

docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

1920. a põhiseadus  Väga põhjalik põhiõiguste kataloog  Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel  Riigikogusse kuulus 100 liiget  Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.  Presidenti ei olnud.  Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus  1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a  Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.  Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a  Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister 1938.a põhiseadus  150 paragrahvi  Ulatuslik põhiõiguste blokk  Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu  Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president

Riigiõigus

19

docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest.

Riigiõigus

30

doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.  riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambulil on eelkõige deklaratiivne tähendus ja on abiks põhiseaduse tõlgendamisel, kuid seejuures võib omada ka otsest õigusjõudu. Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse

Riigiõigus

66

doc

Riigiõigus

saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16

Riigiõigus

33

doc

Riigiõigus

saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega." (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus Enne praeguse põhiseaduse vastuvõtmist on Eesti Vabariigis kehtinud kolm põhiseadust (kokku 4): 1) 15. juunil 1920 Asutava Kogu poolt vastu võetud ja 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) 14., 15. ja 16

Riigiõigus

20

docx

Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

– Lahendis on selgelt määratud adressaat ning tema kohustused ja õigused; – Lahend on vormistatud kirjalikult ja menetlusosalistele teatavaks tehtud; – Lahendis on märgitud õiguslikud ja faktilised asjaolud ning kaalutlused; – Lahendis on selgitatud isikule vaidlustamise tingimusi ja menetluskorda. Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust

Riigiõigus

14

docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS ja EL õiguse vahekord Pärast põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist ja Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on muutunud põhiseaduse kohaldamise põhimõtted. "Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. [...] Sisuliselt tähendab see

Riigiõigus

Kommentaarid (0)