Rooma eraõiguse alused, kaasuse lahendus, võlaõigus (1)

TARTU ÜLIKOOL
AVATUD ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
I aasta
Rooma eraõiguse alused
Kaasuse lahendamine
Võlaõigus

Juhendajad mag.iur.

Tartu 2012
I Kaasuse tekst
Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi .
II Kaasuse loomus
Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega , tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt.
Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega.
Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid – õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1
Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet.2 Roomlastel olid obligatsiooni sammed jagatud dare – midagi andma, facere – midagi tegema, praestare – tasuma tekitatud kahju. Kõik sammed obligatsiooni õbjektidena peavad olema võimalikud, sest „võimatu kohta ei saa olla obligatsiooni“. Samuti peab olema obligatsioon seadusega lubatud ja selle objekt kindlaks määratud.3
Obligatsioonis on kaks poolt: õigustatud pool – võlausaldaja – creditor , ja kohustatud pool – võlgnik – debitor.4
Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim – patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5
Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides laenuleping), lepingupoolte nõusolek – consensus – lepingu – contractus raha laenamiseks.7
III Kaasuse lahendus
- Küsimus 1 – Kas osapoolte vahel on tegemist Rooma kodanikega?
- Küsimus 2 – Mis liiki laenuga on tegemist?
- Küsimus 3 – Milline on Theodorose õigus võlanõudel?
1. Kas osapoolte vahel on tegemist Rooma kodanikega?
Antud kaasuses pole öeldud, kas osapooled on Rooma kodanikud, kuid eeldame, et tegemist on Rooma kodanikega, sest Roomas oli tegemist patriarhaalset tüüpi perekonnaga, kus pojad olid oma isa võimu all.
2. Mis liiki laenuga on tegemist?
Caruse ja Theodorose vahel sõlmiti ühekülgne muutlaenu leping – contractus unilaterales – kus üks pooltest oli õigustatud ja teine kohustatud. Näiteks muutlaenu puhul on raha laenuks saanud isikul kohustus see tagasi maksta ja raha andnud isikul on õigus see tagasi nõuda. Leping sõlmiti sel hetkel, kui Theodoros andis Carusele raha üle. Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek/lepingut sõlmida/ - consensus.8
3. Milline on Theodorose õigus võlanõudel?
Carus seaduse järgi, olles pater familias’e võimu all, ei tohtinud laenu võtta. Kuna aga Alfens andis Carusele käsu laenata raha, teadis ka Theodoros käsust. Theodoros aga ei teadnud , et nii Alfens ja Carus on mõlemad omakorda Afiliuse võimu all. Seega jättis Carus vaba mulje ning võlanõue on kehtiv.
Argumendid
D. 14.6.14
Iulianus 12 Dig.
Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius : quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi , etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus contra senatus consultum creditum existimaretur, cum ipse in ea causa esset, ut pecuniam mutuam invito patre suo accipere non possit.
Mu pojal on poeg, kelle ta volitab võtma laenu ja kes on minu lapselaps . Kas siis on üle astutud senatus consultum’i võimust? Nõuanne on, et olgugi, et senatus consultum’i võim viitab ainult pojale, viitab see siiski ka lapselapsele. Isegi isa volitus ei anna õigust senatum consultumi keelust üle astuda, kui isa ise ei saa laenu võtta ilma oma isa nõusolekuta.
Kaasusest tulenevalt võttis Carus laenu, milleks tal polnud õigust, sest ta oli isavõimu all. Carus aga jättis Theodorosele vaba mulje, kuna Thodoros teadis Alfensi käsust võtta laenu, kuid ei teadnud Afiliuse olemasolust.
Inst. 3.14
QUIBUS MODIS RE CONTRAHITUR OBLIGATIO .
Re contrahitur obligatio veluti mutui datione. mutui autem obligatio in his rebus consistit quae pondere, numero mensurave constant , veluti vino, oleo, frumento, pecunia numerata, aere, argento, auro, quas res aut numerando aut metiendo aut adpendendo in hoc damus ut accipientium fiant, et quandoque nobis non eaedem res /.../
Reaalne kohustus tekib laenamise tagajärjel. Laenukohustus tekib nendel juthudel, mis määratakse kaalu, arvelduse ja mõõtmisega. Siia alla käivad näiteks vein, või, leivaviil, raha, vask, hõbe, kuld . Nende esemetega me arveldame, mõõdame ja kaalume eesmärgiga, et nad oleksid vastuvõteavad neile, kes teatud aja möödudes tagastaksid meile samad asjad.
Kaasusest tulenevalt on tekkinud reaalne kohustus laenamise tagajärjel. Kui reaalne kohustus on võetud, tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta.
Inst. 3.14
/.../ quo magis ei in tuto sit creditum, placuit sufficere, quod ad eam rem custodiendam exactam diligentiam adhiberet: quam si praestiterit et aliquo fortuito casu rem amiserit, securum esse nec impediri creditum petere.
Kui võlgnik, kasutades hoolikalt oma püüdlusi, kaotab mingi juhuse tõttu tagatiseks oleva eseme, ei ole võlausaldaja vastutav kaotamise eest ja tal on õigus nõuda võlga tagasi.
Theodorosel on õigus nõuda võlga tagasi, kuna tema pole vastutav tagatise kaotamise eest.
Tuginedes nendele argumentidele ja alliktekstidele nõuame võlga tagasi Alfensilt, sest Theodoros ei teadnud Afiliuse olemasolust, teadis vaid Alfensi käsust Carusel võtta laen , mistõttu jättis Carus vaba mulje (et tohib laenu võtta). Võlg tuleb tagasi nõuda Alfensilt ka seetõttu, et Rooma patriarhaalse perekonnatüübi ja isa õigusvõime tulemusena muutus kõik mille omandas poeg isa omandiks, seega võetud laen oli Alfensi omand. Samuti pole Theodoros vastutav asja kaotamise eest (siinkohal siis kahjumi tootmise eest).
IV Kaasuse lahendus Eesti õiguse kohaselt
Käesolevat kaasust saab lahendada Eesti seaduste järgi ja selline olukord võib olla reaalselt võimalik. Järgnevalt leian lahenduskäigu võlaõigusseadusest, mis toetaksid Theodorose õigust nõuda võlga tagasi.
VÕS § 2. Võlasuhte mõiste

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist.
VÕS § 8. Lepingu mõiste

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
VÕS § 9. Lepingu sõlmimine

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikkuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Theodorose ja Caruse vahel on võlasuhe, mis on sõlmitud lepinguga, pakkumuse ja nõustumuse andmisega, mille juures mõlemad lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Theodoros on kohustatud andma laenu, mida ta ka tegi, seega on Carus kohustatud laenu tagasi maksma.
VÕS § 11. Lepingu vorm

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Käesoleval juhul oli leping sõlmitud suuliselt ja kehtiv.
VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101. Õiguskaitse vahendid kohustuse rikkumise korral

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:

Nõuda kohustuste täitmist
Carus on VÕS § 100 järgi rikkunud kohustuse täitmist ning sama seaduse § 101 lg 1 p 1 järgi on Theodorosel õigus nõuda selle täitmist.
VÕS § 186. Võlasuhte lõppemise alused
Võlasuhe lõpeb:

Kohese täitmisega
Kui Theodorosele on tasutud võlg, lõpeb nende vaheline võlasuhe.
Kasutatud kirjandus
http://www.thelatinlibrary.com/
E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000
Perevod D. Rassnera. Pod red. L. L. Kofanova, V.A.Tomisinova. Institutsii Gaia. Moskva : ZERTSALO, 1997.
A.Watson. The digest of Justinian. Philadelphia: University of Pennysylvania Press, 1998
Tsiviilseaduste kogumik, 2010
1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 23-24
2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 122
3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 127-128
4 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 123
5 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 92-93
6 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 100
7 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 139-141
8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141
8