Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga (0)

1 Hindamata
Punktid

Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga
Referaat
Tallinn
SISUKORD
2
SISSEJUHATUS 3
1.1 Vanemate õigused ja kohustused 4
1.2 Lapse äravõtmine vanemalt 4
1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused 5
2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE 5
2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine 5
3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE 5
4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 – 2007 6
Tabel 1 6
Tabel 2 6
Tabel 3 7
Tabel 4 8
KOKKUVÕTE 9
ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS


Lastekaitse seaduse kohaselt on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Järglaste eest on kohustatud hoolitsema ja vastutama lapsevanemad. Ükskõik kui rikas ja edukas on ühiskond, leidub ka sellised perekondi, kus lapsed jäävad erinevatel põhjustel nõuetekohasest hoolitsusest ilma ning seetõttu eraldatakse nad oma kodust ja perekonnast. Oma referaadis käsitlen seda, kuidas toimub Eestis lapse eraldamine perekonnast ning millised tingimused on seatud sidemete säilitamisele koduga ning laste õigusele saada teavet oma identiteeti puudutavate küsimuste ja perekonnast eraldamise põhjuse kohta. Tahan teada, kes peab perest eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldama . Oma töös püüan statistilise ülevaate saada perekonnast eraldatud lastest Eestis.
Referaadi koostamisel toetun Eesti Vabariigi Lastekaitseseadusele, Perekonnaseadusele ning Sotsiaalhoolekandeseadusele.
1. LAPSE ERALDAMINE PEREKONNAST
Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus . Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus.

1.1 Vanemate õigused ja kohustused


Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus . (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega . (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. (2) Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §52).

1.2 Lapse äravõtmine vanemalt


(1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. (3) Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. (4) Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda (perekonnaseadus §53).

1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused


Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on valla- või linnavalistus kohustatud osutama vajadusel abi perekonnale , kellelt laps on ära võetud, et aidata luua võimalusi lapse tagasipöördumiseks oma perekonna juurde. Laps aidatakse tagasi perekonna juurde siis, kui kodune olukord on paranenud ning viibimine koduses keskkonnas pole ohtlik lapse huvidele

2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE


Vanema õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Kohus võib vanemalt õigused ära võtta juhul kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, alkohoolsete või narkootiliste ainete kuritarvitamisel. Kohus peab lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuma lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.
Seaduse vastane on kuritarvitada vanema õigusi või kohelda last julmalt ning vägivaldselt. Vanema kohustuseks on osaleda kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises, kui vanem seda mõjuvatel põhjustel aasta aja jooksul teinud pole, võib kohus vanemalt vanema õigused ära võtta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine


Vanem, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid see ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Vanemale on lubatud kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.
Vanemlikud õigused võib kohus taastada, kui isik on oma eluviisi parandanud ning on suuteline vanemakohustuse nõudeid täita. Vanemlikke õigusi ei ole enam võimalik taastada, kui laps on lapsendatud.

3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE


Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on kodust ja perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma pärituolu, põhjuse kodustest eraldamise ning tema tulevikku puudutavate asjaolude kohta. Laste eraldamisel perekonnast, tuleb jätta ühest perest pärit õed ja vennad kokku, kui see pole vastuolus laste huvidega. Valla- või linnavalitsus on kohustatud hoolitsema lapse sidemete säilimise eest endise kodukohaga, kui ta määratakse hooldamisele teise piirkonda. Kohalik omavalitsus loob lapsele võimalused endisesse kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel.
Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega , välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28).
Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega kohtuda ja lapsel (ega lapsendajatel) kohustust vanematega ega sugulastega suhelda ja neid aidata. Lapsendatul on täisealisena õigus saada andmeid oma vanemate kohta sünniakti ärakirjast (kus on kanne tema vanemate kohta) (PS § 86, 109, 114).

4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 – 2007


Ajavahemikus 2000-2007 jäi ilma vanemliku hoolitsuseta Eestis kokku 10166 last. Alljärgnev tabel näitab, kui palju lapsi igal aastal eraldati vanematest . Andmed pärinevad Eesti Statistika Andmebaasist.

Tabel 1


VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Kokku
Aasta jooksul arvele võetud lapsed
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lapsed kokku
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid ja tüdrukud
1 227
1 255
1 249
1 276
1 092
858
1 680
1 529
10 166
Seal hulgas oli kuni 3 aastaseid lapsi 1 638, mida näitab järgnev tabel:

Tabel 2


Vormi algus
VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED NING KUNI 18-AASTASED NOORED
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Kokku
Aasta jooksul arvele võetud lapsed
 
 
 
 
 
 
 
 
 
..kuni 3-aastased lapsed
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Poisid ja tüdrukud
153
174
206
216
192
192
247
258
1 638
Tabelist 1 ja 2 on näha, et iga järgneva aastaga on vanemliku hoolitsuseta laste arv kasvanud. Kui 2000. aastal oli hoolitsuseta lapsi 1227, siis aastaks 2006 oli see tõusnud 1680ni. Väike langus on toimunud 2007 aastal, millal oli 1529 hoolitsuseta last.
Tabelis 3 on ära märgitud kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate laste statistika maakondade kaupa, mille andmed on samuti päris Eesti Statistika Andmebaasist.

Tabel 3


KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED
 
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Kokku
Poisid ja tüdrukud
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Harju maakond
148
153
132
133
128
117
90
94
995
Hiiu maakond
2
0
2
2
0
1
0
1
8
Ida-Viru maakond
71
42
116
53
40
61
29
61
473
Jõgeva maakond
9
6
6
5
10
9
6
9
60
Järva maakond
1
0
9
3
7
4
1
3
28
Lääne maakond
4
10
6
17
5
0
1
1
44
Lääne-Viru maakond
12
7
10
15
26
17
5
2
94
Põlva maakond
0
3
1
0
2
3
2
4
15
Pärnu maakond
4
16
6
12
3
6
5
5
57
Rapla maakond
7
6
1
5
7
6
5
3
40
Saare maakond
8
10
1
0
3
1
3
1
27
Tartu maakond
15
28
19
27
11
3
15
8
126
Valga maakond
5
2
2
5
12
8
9
9
52
Viljandi maakond
4
6
8
4
4
0
1
2
29
Võru maakond
1
8
6
5
6
0
4
14
44
Kokku
291
297
325
286
264
236
176
217
2 092
Vormi algus
Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas . Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida näitab Tabel 4. Kõige vähem vanemlikke õiguseid kaotatud Hiiu maakonnas. Maakonniti võrreldes peab arvestama ka elanike arvu erinevusi.

Tabel 4


Vormi algus
KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED
 Tallinn
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Poisid ja tüdrukud
133
131
116
122
108
106
80
72

KOKKUVÕTE


Eestis reguleerib vanematelt laste ning vanemlike õiguste äravõtmist Perekonnaseadus, seades esikohale lapse huvid. Kohus peab arvestama vähemalt 10 aastase lapse soovi. Juhtudel kui perekond jätab lapse hooletusse, olukorda, mis ohustab lapse arengut, tervist või elu, peab kohalik omavalitsus ja riik võtma vastutuse lapse kasvatamise korraldamise eest enda kanda. Vanem, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused on siiski kohustatud edaspidi last üleval pidama , omamata lapse suhtes ühtegi õigust.
Igal perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma identiteedi ja perest eraldamise põhjuste kohta. Igal lapsel on õigus perekondlike sidemete säilitamisele nii vanemate, õdede- vendade kui ka lähedasemate sugulaste, juhul kui see ei kahjusta lapse huve. Kui perest eraldatud laps on lapsendatud, on tal õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta täisealiseks saades .
Vanemlike õiguste äravõtmine Eestis on statistiliselt muutunud aastatel 2000-2007 vähemaks. Kõige rohkem on vanemlikke õigusi kaotatud Harjumaal , sealt suurem osa Tallinnas ning Ida-Viru maakonnas. Vanemliku hoolitsuseta lapsi ja noori kuni 18 aastaseid on Eestis arvele võetud aastatel 2000-2007 kokku 10166. Nende aastate jooksul on arvele võetud laste arv järjest kasvanud. Keskmiselt võetakse aastas arvele 1378 last.

ALLIKAD


Eesti Statistika andmebaas [2009,oktoober 14]. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp
Eesti Vabariigi Lastekaitse Seadus (1992) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12850781&searchCurrent
Perekonnaseadus (1994) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1011053&searchCurrent
Sotsiaalhoolekande seadus (1995) [2009,oktoober 17] https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12976574&searchCurrent
10
Vasakule Paremale
Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #1 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #2 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #3 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #4 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #5 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #6 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #7 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #8 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #9 Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annel11s Õppematerjali autor
referaadis käsitlen seda, kuidas toimub Eestis lapse eraldamine perekonnast ning millised tingimused on seatud sidemete säilitamisele koduga ning laste õigusele saada teavet oma identiteeti puudutavate küsimuste ja perekonnast eraldamise põhjuse kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lapsevanemate õigused ja kohustused
11
odt

Lapsevanemate õigused ja kohustused

(emotsionaalne, füüsiline, piiride seadmine). Vanem peab hästi teadma, kuidas lapse areng toimub, milliseid etappe ta oma arengus läbib, millised välistingimused arengut soodustavad või takistavad. 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad teie laste kasvatuse, harimise ja vara (kui neil seda on) osas. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Kuni nad elavad koos, jagavad lapsevanemad seda vastutust ühiselt. Kuid eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on samad õigused ja kohutused, on riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse

Ühiskonnaõpetus
Inimeseõpetus-perekond
12
pdf

Inimeseõpetus: perekond

Näiteks jahirelvad, mis on ühisvara, aga üks abikaasadest, kes ei oma relvaluba, siis ei tohi seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 11. Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu lõppeb: ● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; ● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik; ● ühe abikaasa taotluse alusel pärast ​de facto lahuselu, mis on kestnud vähemalt kaks aastat;

Inimeseõpetus
Õigusliku tähendusega on ainult abielu-mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt
4
pdf

Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt

1. Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 2. Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. 3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 4. Abielu ei või sõlmida: 1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on

Perekonnaõpetus
Lastekaitse õiguslikud alused
26
docx

Lastekaitse õiguslikud alused

kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti  Eraõigus  On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS  On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides  Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist  Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!! Perekonna tunnused - Universaalne ühiskondlik korraldus  Reeglina väikesearvuline inimeste grupp  Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks (seltsing) või tegelik kooselu  Ühised põhihuvid  Ühine majapidamine

Sotsiaaltöö
Vanusega seotud õigused ja kohustused
17
odt

Vanusega seotud õigused ja kohustused

Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada vaid tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Vähemalt 10-aastase lapsendatu ees- ja perekonnanime võib muuta tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lastekaitse Lastekaitse seaduse järgi on laps iga alla 18-aastane inimene. Lastekaitse seaduse eesmärk on tagada laste turvatunne ja õigus normaalsetele arengutingimustele ja heaolule. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, kus tema eest hoolitsevad vanemad või isikud, kelle hoolde laps on seadusega usaldatud. Riik toetab lastega peresid laste- ja peretoetuste ning vajalike teenuste osutamise kaudu. Juhul, kui lapsevanemad või seaduslikud hooldajad ei suuda tagada lapsele vajalikke kasvutingimusi, püüab riik peret aidata nii sotsiaaltoetuste kui ka toimetuleku koolituse kaudu.

Ühiskonnaõpetus
Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekanne Eestis
8
docx

Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekanne Eestis

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED ­ OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda ­ pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla

Sotsiaaltöö alused
Lapsevanemate õigused ja kohustused
11
docx

Lapsevanemate õigused ja kohustused

Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll ­ kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus Vanemluse liigid Oma elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja isiklikku pereloomelist otsust. Esimene on otsus

Inimõigused
Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale
28
docx

Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale

ei pruugi ühtida täiskasvanute omadega (Näsman ja von Gerber 2002, Prout ja James 2005). Lapsi nähakse indiviididena, kellel on oma õigused nagu täiskasvanutelgi. Lapse õiguste tagamine ühiskonnas sõltub muuhulgas sellest, milline on elanikkonna nägemus lastest. Arusaam sellest, millised lapsed üldiselt on, määrab, kuidas lastesse suhtutakse, millised võimalused, piirangud ja kohustused neile seatakse ja milline on laste üldine tegevusruum ühiskonnas. Näiteks, kui domineerib hoiak, et lapsed on vastutustundetud ja ebaküpsed, võib see olla takistuseks lapse osaluse, aktiivsuse ja otsustusõigusega seotud õiguste tagamisel. 4 NELI ARUSAAMA LASTEST Lapsed on ebaküpsed- lapsed on oskamatud, vastutusvõimetud, abitud ( Goldson 1997)

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun