Päike (2)

Päike
Üldandmed
Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 1030 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on –26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi.
Mis on granulatsioon ?
Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit , mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km.
Milline on päikese atmosfäär?
Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist . Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele.
Kuidas pöörleb?
Et Päike ei ole tahkis , siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva.
Kust saab energiat?
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Mis on päikeselaigud?
Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni . Laikude arv Päikesel on muutlik : aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant.
Milline on siseehitus ?
Päikese keskmes asub energiat tootev tuum, edasi järgnevad kaks tsooni- kiirgusülekandetsoon ning konvektsioonitsoon. Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel.
Mis on protuberants ?
Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi).
Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik- Kreekale , kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum . Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamine. Võimule saab vähemus ehk eliit , kes arvestab enamuse e. rahva huvidega . Vabad valimised 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised, mis toimuvad regulaarselt teatud ajavahemiku möödudes nim. korralisteks valimisteks. Valimised võivad toimuda ka sagedamini põhiseadusega määratud viisil - neid nim. erakorralisteks valimisteks. 2. Vahendada võimule kodanike nõudmisi. 3. Hariv funktsioon - kuna kampaania perioodil tarbivad inimesed rohkem teavet ja viivad end kurssi erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted: Demok ja mitte demok. valimiste erinevused: Demok- kandideerimse õigus on kõigil parteidel. Valmiskampaania reeglid määratakse seadustega. ühele kohale mitu kandidaati . Valimis kontrollis sõltumatu vaatleja. Valimised on avalikud ja tõesed. Eesmärk rahva huvidega arvestamine. Mitte demok- kandideerimise õigus vaid võimuparteil, valimis kampaaniat kontrollib võimupartei. ühele kohale üks kandidaat. Ei lubata välisvaatlejaid. Tulemused on võltsitud ja tegelikud andmed salastatud. Eesmärk rahva osaluse illusiooni loomine Vabade valimiste põhireeglid 1. Valimised on üldised. kehtib vanuseline piirang, hääletada saab al 18. elua, kohaliku volikokku kandideerida 18. elua., presidendiks al 40. elua. Valimisõigusest jäävad ilma kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud isikud. Enamikus Euroopa riikides ei kehti kohalikel valimistel kodakondsuse nõue. 2. Valimised on vabad. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil ja kodanikul. Hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. 3. Oluline on tagada kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Avalik-õiguslikus meedias saavad parteid tasuta võrdse eetriaja. Riigilt kandideerinud parteidel ja üksikkandidaatidel nõutaks kampaania finantsaruannet. Valimise ühetaolisus tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed ning igal valijal on ainult 1 hääl. Valimiste etapid: 1. Valimiste ettevalmistus. Perioodi sisuks on eesseisvate valimiste õigusliku aluse täpsustamine. 2. Valimiskampaania. Toimunud parteide kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3. Hääletamine kestab koos eelhääletamisega nädala. 4. Häälte lugemine. Esimesed valimistulemised selguvad 4-5 tunni möödudes. Ametlike tulemuste välja selgitamine kestab umbes nädala. Majoritaarsed süsteemid: Enamus valimiste süsteemid on kõige vanemad. Parlamendi koha saab häälte enamuse kogunud kandidaat. Süsteemi kasutatakse SBs, Uus- Meremaal , Indias, USAs ja Kanadas. Valimisringkonnad on ühemandaadilised. Probleemiks on kaotsi läinud hääled. Majoritaalse süsteemi alaliigiks on absloluutse häälteenamuse süst. Valimis võidu annab ringkonna häälte absoluutne enamus e. vähemalt 50% + 1 hääl. Sellist süstemi kasut. presidendi valimistel, kuid Prmaal ka parlamendi valimisel. Üldiselt tuleb korraldada 2 valimisvooru. Proportsioonaalne süst - jagab saadiku kohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Tunnusjooneks on kandidaatide ülesseadmine erakonna nimekirjas. Avatud nimekiri reastatakse peale häälte lugemist ümber - rahvalt suurema toetuse saanud isikud asetuvad nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata - saadikukoha saavad need inimesed, kes on nimekirja eesotsas. Süst tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Hübriidilised valimissüsteemid - süst kasut. üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süst.i. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ning pooled teise süst.i alusel. Igal valijal on kaks häält. Eesti riigikogu valimissüst - kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1. voorus arvut välja iga rindkonna lihtkvoot, mille saamiseks jagatakse valimisrindkonnas kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool . Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga . Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisrežiimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus , valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid , mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega . Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt ise võimul olemata. Survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Survegruppide liigid: 1. Kategooriagrupid - organisatsioonid , mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nt peredeühendus, tarbijakaitse . Huvitavad eeskätt enese elu- v äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid - organisatsioonide poolest hägusemad, liikmeskond võib kiiresti muutuda. Nt keskkonnakaitse ja muinsuskaitseorg.nid. Survegr.id poliitika mõjutajatena: Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega (massimeedia). Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga otsest survet kasutades püüavad survegr.id mõjutada parlamendi liikmeid, ministreid v ametnikke. Survegr.de esindajad tegutsevad ka nõukogudes ja ekspertkomiteedes. Sots.d liikumised: Sots. liikumine erineb erakonnast ja survegr.st piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Sots. liikumiste tunnusjooned: *on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. *toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. *on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele. *tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni (ei tõsta palka, ei pikenda puhkust), vaid edendab ideid v väärtusi (nt tervet eluviisi). *eelistavad otseseid aktsioone *on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Sidususe mehhanismid - poliitiline kultuur ja kodakontsus: Vaimsed vääratused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti. Poliitiline kultuur on seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, hõlmab poliitiline kultuur teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. seda nim. kosanikukultuuriks e. tsiviilkultuuriks. protsessi mille käigus kujund. ühiskonna liikmete väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta nim. poliitilisekssotsialiseerimiseks. Kõiki neid ühiskonna institutsioone, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerumisagentideks