Valimised (0)

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine.
Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.
Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht.
Populism - erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga .
Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks.
Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades.
Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. ( Edendamisgrupid )
Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid)
Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks.
II Teemad:
1.Demokraatia
1.1.Otsene ja esindusdemokraatia
Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem.
Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia.
2.Valimised
2.1.Valimiste funktsioon

• Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine;
  
• Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes;
  
• Vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
  

2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president , Euroopa Parlament)

• Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust . Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.
  

2.3.Kandideerimisõigus Eestis (sama)

• Kohalikud omavalitsused- kandideerida saab 18 aastaselt.
  
• Riigikogu ja Euroopa Parlament- kandideerida saab 21 aastaselt.
  
• President- kandideerida saab 40 aastaselt ja peab olema Eesti Vabariigi kodanik.
  

3.Valimissüsteemid
3.1.Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem

• Ühemandaadilised ringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti ainult üks saadik. Tavaliselt kandideerib ühes ringkonns 4-6 inimest, kuid valituks osutub igast ringkonnast 1 kandidaat- see kes saab häälte enamuse.
  
• Parlamendivalimiste puhul rakendatakse lihthäälteenamuse põhimõtet, mis tähendab et võidab see, kes saab kõige rohkem hääli.
  
• Presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse põhimõtet, mis tähendab et valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% + 1 hääl. Kui seda ei juhtu, korraldatakse hääletuse teine voor, kuhu pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest.
  
• Majoritaarse süsteemi eelised:
  

• Lihtsus ja inimestele arusaadavus.
  
• Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul.
  

• Majoritaarse süsteemi puudused:
  

• Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile.
  
• Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi.
  

Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA’s, Kanadas ja Prantsusmaal.
3.2.Proportsionaalne

• Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis.
  
• Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut.
  
• Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas.
  

Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot . Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ta ületab selles valimisringkonnas antud kvooti.

• Avatud nimekirjad- Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole.
  
• Suletud nimekirjad- valitud osutuvad kandidaadid, kes on nimekirjad eespool. Hääletatakse erakonna poolt, mitte üksik isiku poolt.
  

Proportsionaalse süsteemi eelised:

• Hääli ei lähe nii palju kaotsi;
  
• Ka väiksematel parteidel on suurem võimalus pääseda parlamenti.
  

Proportsionaalse süsteemi puudused:

• Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga.
  
• Parlamenti võib pääseda suur arv parteisid- ei suudeta moodustada stabiilset valitust.
  
• Keerukus - rahvas ei pruugi aru saada.
  

Proportsionaalset süsteemi kasutatakse näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis.
3.3.Eesti valimissüsteem

• Eestis on proporstionaalne valimissüsteem, mida kasutatakse europarlamendi , Riigikogu ja volikogude valimistel.
  
• Mandaadilised valimisringkonnad-on eraldatud mandaatide arv, mis tuleneb hääleõiguslikest kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate.
  
• Kandideerida võib ka üksikisikuna.
  
• Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda nimetatakse kvoodiks.
  
• Häälte ülekandmise põhimõte- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust.
  

Üks kandidaat saab toetada teist kandidaati , kellel jääb kvoodist puudu.

• Erakondadel on protsendimäär ehk valimiskünnis, mida peab ületama.
  
• Eestis kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju.
  
• Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel on ainult avatud nimistu prinsiip.
  

3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel

• Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine.
  
• Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti kodakonsust, on ta kandideerimisealine ja ega ta ei kandideeri mitmes kohas.
  
• Riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab infosüsteemide töövalmiduse jne.
  
• Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist.
  
• Ametlikud tulemused saadakse teada siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekuvad apellatsioonid ehk kaebused või on möödunud nende esitamise tähtaeg.
  
• Riik kontrollib erakondade kulutusi valimiskampaaniale, nõudes peale valimisi kõikidelt erakondadelt ja üksikisikutelt nende tulude ja kulude aruannet.
  

3.5.Mis tegurid omavad mõju valijate käitumisele

• Klassikuuluvus- 1970-80’ndate ajal hääletas töölisklass vasak-ja jõukad klass parempoolsete parteide poolt.
  
• Kindlaks pole tehtud, kas massimeedia mõjutab kuidagi valijate käitumist. Kas reklaamid , ajaleheartiklid jne panevad valijaid hääletama just selle kindla erakonna poolt või pideva üksteise mustamise tõttu tõugatakse valija hääletamisest eemale. Või jääb valija tänu nendele just kindlale seisukohale.
  
• Kindel otsus tehakse kas nädal või paar päeva enne valimiste lõppemist, kui on olnud veel kahtluse all kandidaat, kelle poolt hääletatakse. Osadel inimestel on alati olnud kindel lemmik.
  
• Otsuste tegemise hetke mõjutavad pere traditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaaniatel omapoolne mõju.
  

4.Erakonnad
4.1.Vasak- ja paremparteid Eestis

• Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond .
  

• Toetavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.
  
• Usuvad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis. Ei propageeri erakoole ja tasulist haridust.
  
• Eesti Sotsiaaldemokraadid rõhutavad tugevamini tööhõiveküsimustele ja Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine.
  

• Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond ja Isamaaliit .
  

• Reformierakond tugineb liberalismile, on avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on konkurent kasuks Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile.
  
• Isamaaliit tugineb kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele.
  
• Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks . Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses.
  
• Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad parempoolsed , kuid reklaami kohapealt (nt: loosungid rahva võimust, avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega) on nad vasakpoolsed .
  

4.2.Survegrupid (olemus ja tegevuse eesmärk)

• Survegruppide liigid:
  

• Kategooriakaitse grupid, mis on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria(põllumeeste, tööstustööliste) huve. Nad huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamisest.
  Näiteks: ametiühingud seisavad töö-ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest.
  

• Edendamisgrupid, mis on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Nad edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte vaid grupi liikmetele .
  

Näiteks: grupp, kes propageerib jalgrattaliiklust linnades, aitab oma tegevusega kaasa nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise edendamisele.
Kaudne surve- Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone.
Selline tegevusviis on iseloomulik edendamisgruppidele.
Teine tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga.
Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus .
Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke.
Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele.
Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes.
Survegruppide ja erakondade erinevus:
Tegevuse eesmärk: Erakondadel- luua poliitikat; Survegruppidel- mõjutada poliitikat.
Vahend eesmärgi teostamiseks: Erakondadel- tulla võimule; Survegrppidel- avaldada survet võimulolijatele.
Programmi ulatus: Erakondadel- Haarab poliitika kõiki valdkondi; Survegruppidel- käsitleb üht valdkonda või probleemi.
Teavitamise sihtgrupp : Erakondadel- Valijaskond; Survegruppidel- Võimueliit.
Teavitamise viis: Erakondadel- Avalik tähelepanu meedias; Survegruppidel- Lobism .