Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transport ja ekspedeerimine (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
  • Meretranspordi eelised ja puudused
    Eelised
    kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol , on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik ;
    kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik;
    on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel;
    omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;
    omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega;
    on veomahtudelt ( tonn -miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
    Puudused
    enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu;
    on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem ;
    reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks;
    erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega );
    harvadel juhtudel – oht korraga suurele arvule inimeludele (osa laevahukuga lõppevatest avariidest);
    harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek ( laevahukk ), kauba vigastamine või riknemine .
  • Kaupade ja reisijate merevedude liigitus
    Kaubalaevad ( Cargo vessels)

    Reisilaevad
    Kauba-reisilaevad (Cargo-passenger vessels)
    • Abilaevad (Auxiliary vessels)
    • Kalalaevad ( Fishery vessels)
    • Õppelaevad (Training vessels)
    • Uurimislaevad (Research vessels)
    • Eriotstarbelised - tuletornilaevad, kaablilaevad (Light vessels, Cable vessels)
    • Sportlaevad ( Sport boats)

  • Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus)
  • Prahilepingute liigid
    Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking- Note ) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks.
    Tšarter (Charter- Party ) – on põhiliseks prahilepingu liigiks nii üksikreisidel kui ka tööl järjestikuste reisidega;
    Kaikiri ( Berth -Note) – kasutatakse põhiliselt tramplaevanduses mittelaevapartiilise kauba veolepingu vormistamiseks, mõnikord ka liinilaevanduses.
    Eelkinnituskiri (Fixture – Note) – kujutab endast sisuliselt eellepingut/raamlepingut, milline omab ajutist iseloomu, kinnitab prahitehingu sõlmimist ja asendatakse hiljem tšarteriga.
  • Meretranspordi tariifid
    Liinitariifid - kasutatakse siis, kui on tegemist püsivate kaubavoogudega regulaarsetel veoliinidel
    Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate vahel ( tavalised kaubalaevad, ühekordsed veod )
    Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid
  • Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon
    Laadimiskorraldus (Loading order ) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel .
    Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report )
    Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana - või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus ) kohta.
    Koondregister on dokument, millises kaubalugeja ( talman ) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused
    Konossement või mereveokiri ( Bill of Lading, Sea Waybill) - vormistatakse tüürimehe kviitungi alusel kas täielikus vastavuses selle andmetega, kaasa arvatud laeva märkused kauba koguse ja välise seisukorra kohta, või kõrvalekaldumistega sellest (tüürimehe kviitungis märgitud puudused kõrvaldati, võeti vastu kaubasaatja garantiikiri, panga või kindlustusfirma garantiidokument)
    Muud kauba saatedokumendid: spetsifikatsioonid, sanitaarsertifikaat, fütosanitaarne sertifikaat , kauba päritolusertifikaat, kvaliteeditunnistus , lõpliku kaubasaaja sertifikaat jne
    Kaubamanifest (Cargo Manifest) - kujutab endast konossementide ja nende põhiandmete koondnimekirja/registrit. Manifest koostatakse iga sihtsadama kohta eraldi. Dokument näitab, mitme konossemendi järgi, millise nimetusega ja millises koguses pidid kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma .
  • Kauba väljaandmisel kasutatav dokumentatsioon
    Väljastamiskorraldus (Cargo Release Order, Cargo Delivery Order). Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või selle ekspediitor.
    Volitus /volikiri ( Letter of Attorney, Mandate)
    Talmanilehed ja koondaruanne (Tally Sheets and Tally Report).
    Üldakt (General Statement ), välissadamates (Outturn-Report). Dokumendis näidatakse lossitud kaupade nimetused ja kogused konossementide lõikes.
    Kahjustuste teatis (Statement-Notice). Koostatakse kaubalugemise ja kauba seisundi kindlaksmääramise algdokumentide baasil. (Tally Sheets, Tally Report, Surveyor’s Report jne.)
  • Meretranspordi tootmisprotsess
  • Laeva töö tehnoloogiline protsess
  • Raudtee ja sadama infrastruktuuri koostöö
  • Talmaniteenused, stividoritööd
    Stividoritööd:
    Counting – Kaubalugemine
    Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu)
    Tally – Talmanitööd
    Kaubalugeja-talman fikseerib ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu) ning kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust
    Kaupade vastuvõtt laevale ja väljaandmine laevalt peab toimuma laeva pardas.
    Üksikutel juhtudel kallihinnaliste ja kergestivigastatavate kaubade vastuvõtil või üleandmisel, võivad vedaja nimel üheaegselt tegutseda kaks stividorit– üks laeva poordis ja teine kaldal .
    Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu-üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad)
  • Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevadenagenteerimise tegevuslubade väljaandmine
  • Intermodaalsed veod ja tehnoloogiad (, konteinerid, Huckepack veod jne)
    Intermodaalse transpordi veoühikuteks on:
    • konteinerid;
    • vahetatavad furgoonid;
    • vahetatavad poolhaagised, treilerid
    • Intermodaalne transport sobib kõige paremini pikkade vahemaade korral (üle 500 km)

    nõudmised transpordisüsteemile:
    • standardiseeritud veoühik ( kaubaruum ) on kättesaadav;
    • infrastruktuur vastab veoliikide käsutamiseks seatavatele tingimustele;
    • on loodud veoühikute käsitlemise ühtne süsteem terminalides ja sadamates;
    • eri transpordiliikide veovahendite sobivus veoühikute veoks;
    • on loodud veoahela lülisid siduv infosüsteem;
    • vaadeldavas regioonis kehtib rahvusvaheline koostöö ja seadusandlus.

  • Õhutranspordi eelised ja puudused
    Eelised:

    Puudused:
    • Kallis veotariif
    • Kõrge materjali ja energia kulu
    • Ei ole keskkonna sõbralik
    • Kauba kaal on väike
    • Sõltuvus ilmastikust

  • Lennuvedude osapooled
    • Lennufirmad
    • Lennujaamad
    • Ekspedeerijad

  • Õhutranspordi liigitus
    • Lennuveod (reisilennukite või transpordilennukitega.)
    • Kullerveod (kullerfirmade lennukitega, kullerfirmade autodega)

  • Road Feeder Service
    Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga).
    • Eelised:

    Juurdepääsetavus
    Saadavus
    Paindlikkus
    • Fiiderliiklus tüübid:

    toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline).
    toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel.
  • Lennukite klassifikatsioon
    Kaubalennukid
    • Graafikujärgsed lennud
    • Tšarterlennud

    Reisilennukid
    • Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737)
    • Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747)

    Õhuvedude klassifikatsioon

  • Kaubakäsitluse tehnoloogia
  • AWB
    Air Waybill (AWB)
    Airline Air Waybill – lennufirmapõhine, või Neutral Air Waybill –üldkasutatav
    Master Air Waybill – peasaateleht, ja House Air Waybill – alamsaateleht
    AWB funktsioonid
    Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping
    Tõend veoks vastuvõtmise kohta
    Teabekandja
    Veotasu arvestamise alus
    Tolli- ja/või pangadokument
    Omandiõigust tõestav dokument
    Kindlustuspoliis ( kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt)
  • Lennundustariifid ja
    Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon ( IATA ) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas
    Lennundustariifide klassifitseerimine:
    • Avaldatud IATA baastariifid
    • Lennuettevõtjate avaldatud tariifid
    • Lennuettevõtjate konfidentsiaalsed tariifid

  • Tavatariifid
  • Spetsiaalsed tariifid
    Lisatasud
    • Turvatasu
    Turvatasu peab katma kaupade kontrolli ja läbivalgustamisega seotud kulud
    Turvatasu kehtestamine on seotud kindlustuspreemiate tõusuga
    On otseselt seotud kütuse maailmaturuhinnaga
    IATA määratleb kütuse lisatasu suurust kehtestatud kütuse hinnaindeksi järgi, mis kalkuleeritakse viie tähtsama kütusebörsi hindade põhjal.
  • Lennundustariifidele avaldavad mõju tegurid
  • Tegutsemine tsiviillennunduses ärilistel eesmärkidel:
    lennutegevusluba ja- Lennutegevusluba antakse ettevõtjale, kui:
    • tema peamine äritegevuse koht või registreeritud asukoht on Eestis ja peamine tegevusala on õhuveondus eraldi või ühendatult mõne muu õhusõidukite käitamise või hooldusega seotud äritegevusega;
    • tema käitada on üks või enam õhusõidukit, mis on ettevõtja omandis või lepingu alusel valduses;
    • ta omab kehtivat lennuettevõtja sertifikaati;
    • ta on suuteline täitma esimese kahe aasta äriplaanist tulenevaid kohustusi, sealhulgas katma kolme esimese tegutsemiskuu jooksul püsiv- ja muutuvkulud omavahendite arvelt, arvestamata antud perioodil teenitud tulusid
    lennuettevõtja sertifikaat-
  • taotleja peab tõendama, et tal on ärilise lennutranspordi ohutuks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed , varustus, töökorralduslikud protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid , piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem ,
  • taotleja üheks tegevusalaks on õhusõidukite käitamine ning tema peamine tegevuskoht või registreeritud asukoht on Eestis;
  • taotleja ei tohi omada mõne teise riigi välja antud lennuettevõtja sertifikaati, välja arvatud juhul, kui Lennuameti ja teise riigi sertifikaadi välja andnud asutuse vahel on sõlmitud vastav kokkulepe
  • taotleja käitatavatel õhusõidukitel peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.
  • Lennundusspetsialistid
    Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni sätestatud n
  • Rahvusvahelised lennundusinstitutsioonid
    • International Civil Aviation Organization, ICAO
    • European Civil Aviation Conference, ECAC
    • European Organization for the safety of Air Navigation, EUROCONTROL
    • Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA)

  • Vasakule Paremale
    Transport ja ekspedeerimine #1 Transport ja ekspedeerimine #2 Transport ja ekspedeerimine #3 Transport ja ekspedeerimine #4 Transport ja ekspedeerimine #5 Transport ja ekspedeerimine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor muriimarii Õppematerjali autor
    1. Meretranspordi eelised ja puudused
    Eelised
    kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik;
    kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik;
    on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel;
    omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel;
    omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega;
    on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
    Puudused
    enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu;
    on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem;
    reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks;
    erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega);
    harvadel juhtudel – oht korraga suurele arvule inimeludele (osa laevahukuga lõppevatest avariidest);
    harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek (laevahukk), kauba vigastamine või riknemine.

    Sarnased õppematerjalid

    Transport ja ekspedeerimine II KT
    20
    docx

    Transport ja ekspedeerimine II KT

    ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate

    Transport ja ekspedeerimine
    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö
    16
    docx

    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö

    1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t

    Meretranspordi ökonoomika
    KORDAMISKUSIMUSED STIV
    13
    pdf

    KORDAMISKUSIMUSED STIV

    siht ja lähtepunkti vahelisest vahemaast. 2013 aastal moodustas tühjade konteinerite osakaal 26% Tallinna sadamate käibest. Läbi Eesti sadamate välja liikuvate tühjade konteinerite kogus ületas Eesti aastase konteinerikaupade ekspordi). • Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel. • Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu. 42.. Mille poolest erinevad üksteisest intermodaalne ja multimodaalne transport? Intermodaalne transport: mitu veoliiki, mitu vedajat, vastutuse jagunemise määravad veodokumendid. Kaubasaatjal on eraldi veolepingud iga veoahelas osaleva vedajaga, kellest igaüks vastutab oma veolõigu eest Multimodaalne transport: mitu veoliiki, üks multimodaalse veo lepin,g üks vedaja / MTO, kes vastutab kogu veoahela eest. 43. Millistest eesmärkidest lähtutakse kaupade lastimisel laeva (5 eesmärki)? Kaupade lastimisel laeva lähtutakse järgmistest eesmärkidest:

    Ainetöö
    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID
    25
    docx

    MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

    klienti suhetes vedajatega. Tavaliselt tegutseb ekspedeerija vahendajana, organiseerides veo kliendi nimel ja edastades temale tegeliku vedaja konossemendi. Sellisel juhul vastutab veetava kauba eest mereveo osaline, kelle nimel on välja antud konossement ja ekspedeerija peab kahju tekkimise korral vastutama ainult kliendi pretensioonide korrektse ja õigeaegse edastamise eest. Multimodaalse transpordi operaator (multimodal transport operator, MTO) on firma, mis võtab enda peale multimodaalse veo kõigi etappide korraldamise, pakkudes sisuliselt ukselt uksele veoteenust. Multimodaalse transpordi operaatori kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Veo korraldamiseks sõlmib multimodaalse transpordi operaator enda nimel ja

    Baaslogistika
    ELEA Organisatsioon
    398
    ppt

    ELEA Organisatsioon

    aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba

    Logistika
    Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused
    11
    docx

    Transpordivahendid ja -tehnoloogiad Kordamisküsimused

    MERETRANSPORT 1. Missugused laevad liigitatakse veolaevade hulka? Too näiteid kaubalaevad, reisilaevad, reisi-kaubalaevad Näited: konteinerilaev, ro-ro laev ehk veeremilaev, raskelastilaev, puistlastilaev, tankerid 2. Mis on reisiparvlaev? Merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev 3. Mis on veesõiduk, laev, väikelaev? veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend. laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, välja arvatud väikelaev. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. 4. Mis on rahvusvahelist me

    Transport
    Transport logistikas
    25
    docx

    Transport logistikas

    SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse

    Logistika
    Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused
    35
    docx

    Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

    Asjatu kauba käsitsemise vältimise, dubleerivate tegevuste lõpetamise, töö ja kapitali tootlikkuse suurendamise abil püütakse suurendada efektiivsust kogu tarneahelas. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja millised väljuv logistika? Väljuv logistika hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus. Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika vahele. Nendeks on hoiustamine, inventeerimine, väljastamine tootmisele, vastuvõtt tootmisest, samuti ka tootmis- ja tagastuslogistika. 7. Nimetage logistika funktsionaalsed valdkonnad. Logistika funktsionaalseteks valdkondadeks loetakse tegevusalasid, mis on mõeldud konkreetse logistilise

    Logistika alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun