100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Diana96
Õppematerjali autor
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat t
ümber kujundada. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või
· Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks · Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat · Selgem juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga) · Piiratud vastutus (osanikud ei vastuta oma varaga) Osaühingu puudused: · Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid · Kasumi jagamise probleemid · Äritegevusest lahkumine ja kapitali väljatõmbamine keerukam Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts ehk AS on ettevõtlusvorm, mis tavaliselt alustavaid ettevõtjaid väga ei puuduta. AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Kui sul siiski on huvi sellest vormist rohkem teada, siis siit artiklist leiad väikese ülevaate. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Minimaalne aktsia suurus on 10 krooni ja minimaalne AS-i kapital 400 000 krooni. Aktsia omanik ehk aktsionär
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing......................................................................................... ..........
Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon,
on suur kapitalinõue, ehk siis minimaalselt 25000 eurot tuleb enne AS-i registrisse kandmist kanda ettevõtte arveldusarvele või mitterahalise sissemakse korral sama summa väärtuses vara, mis lepingu alusel antakse üle asutatavale aktsiaseltsile. Aktsiaseltsi juhtimine on kohustuslikult kolmetasandiline, kaasneb seadusest tulenev audiitori nõue ja sellest kõigest tingituna on aktsiaseltsil suured ülalpidamiskulud. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kui ei ole soovi läbi viia suuremahulisi projekte. Osaühing on ühtlasi ka eestlaste seas levinuim ettevõtlusvorm. Ilmselt peitub põhjus ka selles, et osaühingu algkapital on 2500 eurot, aga ettevõtte saab registrisse kanda ka ilma kohese sissemakseta. Kui siiski tekib aja möödudes või olukorra sunnil vajadus teistsuguse ettevõtlusvormi järele, siis enamus ettevõtlusvorme on ümberkujundatavad. Ümberkujundamist keelab seadus vaid
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid