Abielu (4)

Perekonna� petus .
1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine v�ib abielluda oma vanemate v�i eestkostja kirjalikul n�usolekul. 2.)Abielu ei v�i s�lmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui �ks v�i m�lemad abiellujad ei ole otsustusv�imelises seisundis. Sel juhul m�� ratakse abielu s�lmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest v� hemalt �ks on juba abielus. -Otsejoones �lenejate v�i alanejate sugulaste vahel. - Vendade ja �dede ning poolvendade ja ��dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti �he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest v�hemalt �hele on m��ratud eestkostja tema piiratud teov �ime t�ttu. - Samast soost isikuga . - Vaimuliku �igus keelduda abielu s�lmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abielus�lmimise tagaj � rjel . Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse l�biviimisel -Kontrollitakse abielu kehtivust.
-Kontrollitakse laulatatavate konfirmatsiooni l�bimist.
-Laulatusloa v�ljastamine - juhul kui laulatust soovitakse l�bi viia v� ljaspool kodukogudust.
-Tehakse sissekanne laulatuste raamatusse.
-Laulatus kantakse laulatava personaalraamatusse.
-Laulatuse kandmine talituste registrisse
-Laulatustalituse l�biviimine
4.)Abielu v�ib kehtetuks tunnistada j�rgmistel juhtudel: -abielu s�lmiti abiellumisea n�uet rikkudes (st abikaasa oli noorem kui 18 ega olnud -saanud selleks oma seadusliku esindaja n�usolekut v�i kohtu luba); -abielu s�lmiti isikute vahel, kellest v�hemalt �ks on juba abielus; -abielu s�lmiti otsejoones �lenejate v�i alanejate sugulaste vahel, vendade ja �dede ning poolvendade ja -�dede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; -abielu s�lmiti isikute vahel, kellest v�hemalt �hele on m��ratud eestkostja tema piiratud teov�ime t�ttu (v�lja arvatud juhul, kui piiratud teov� imega isikul on oma �igusliku esindaja n�usolek); -kui s�lmiti n�ilik abielu; -kui abielu s�lmimise n�usolek saadi �he abielluja tahte vastaselt pettuse v�i sunniga. 5.) Lahusvara - Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke v�i p�rimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud p�rast abielusuhete l�ppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. � hisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade �hisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara v�� rtus on abielu kestel abikaasade t�� v�i rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud v�ib kohus selle tunnistada abikaasade �hisvaraks kas siis osaliselt v�i t�ielikult.
Abikaasadel on v�rdne �igus kokkuleppel �hisvara vallata , kasutada ja k�sutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse �hisvara valdamise v�i kasutamise �le kohus abikaasa n�udel. Seega kui �ks abikaasa teeb tehingu abikaasade �hisomandis oleva vallaasja v��randamiseks, eeldatakse ka teise abikaasa n�usolekut. 6.) Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses s�testatust.Abieluvaralepinguga v�idakse kindlaks m�� rata : 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara j��b tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade �hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud v�i omandatav vara on �hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade �hisvara vallata, kasutada ja k�sutada; 4) kuidas abikaasade �hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused �lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu l�ppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised � igused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast �lal pidama , v�ib taotleda, et tema endine abikaasa aitaks teda vastavalt oma v�imele, v�imalustele ja varale �lal pidada. Kui abikaasad ei j�ua elatise suuruses kokkuleppele, m�istab selle v�lja kohus �he abikaasa ettepanekul. Elatist v�ib maksta kas �hekordse v�ljamaksena v�i osamaksetena. 8.)Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende � hise kirjaliku avalduse alusel, st abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Kohus lahutab abielu abikaasa n�udel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise v�i selle tingimuste �le.
9.)Lapse ema ja isa on need kes ta s�nnitasid ja kasvatasid. Kellel on lapsega � hine DNA. Kuigi on ka lapsendatud lapsi , sel juhul on tema ema ja isa paberite j�rgi need inimesed kes lapse adopteerinud on. 10.)Lapse ees- ja perekonnanimi s�ltuvad ema ja isa kokkuleppest, missugune nimi neile k�ige rohkem meeldib(eesnimi), aga perekonnanimi pannakse kas siis ema v�i isa oma , kui emal ja isal on erinev perkonnanimi, kui on �ks siis pannakse nende j�rgi. 11.)Vanema �igused ja kohustused: -Vanematel on oma laste suhtes v� rdsed �igused ja kohustused.
-Vanemal on �igus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
-Vanem on kohustatud oma lapse �igusi ja huve kaitsma.
-Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus .
-Vanemal on �igus tagasi n�uda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta.
-Vanemal ei ole � igust last tagasi saada, kui lapse �leandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega .
-Vanem ei v�i vanema �igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)�he vanema, eestkostja v�i eestkosteasutuse n�udel v�ib kohus vanema �igused �ra v�tta, kui vanem: -alkohoolsete jookide, narkootiliste v�i muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise t�ttu v�i muul p�hjusel, mida kohus ei loe m�juvaks, ei t�ida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel v�i -kuritarvitab vanema �igusi v�i -kohtleb last julmalt v�i -avaldab muul viisil lapsele kahjulikku m�ju v�i -ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises m�juvate p�hjusteta osalenud aasta jooksul.
13.)-Vanem on kohustatud �lal pidama oma alaealist last ja abi vajavat t��v�imetut t�isealiseks saanud last.
-Kui laps �pib p�hikoolis, g�mnaasiumis v�i kutse�ppeasutuses ja j�tkab neis �ppimist t�isealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda �ppimise ajal �lal pidama.
14.)-T�isealiseks saanud laps on kohustatud �lal pidama oma abi vajavat t��v�imetut vanemat.
-Kui t�isealiseks saanud laps ei t�ida k�esoleva paragrahvi 1. l�ikes nimetatud kohustust, m�istab kohus vanema n�udel temalt v�lja vanemale elatise igakuise elatusrahana, l�htudes t�isealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest.
-Elatise v� ljam �istmisel arvestab kohus vanema k�iki lapsi, kes on saanud t�isealiseks, s�ltumata sellest, kas vanem esitas elatise n�ude neist mitme v�i k�igi vastu.
-Kohus v�ib j�tta elatise k�esoleva paragrahvi 1. l�ikes nimetatud isikult v�lja m�istmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste t�itmisest k� rvale .
-T�isealiseks saanud laps vabaneb vanema �lalpidamiskohustusest, kui vanemalt on vanema �igused �ra v�etud.
-Kui p�rast t�isealiseks saanud lapselt abivajavale t��v�imetule vanemale elatise v�ljam�istmist muutus t�isealiseks saanud lapse v�i vanema varaline seisund, v�ib kohus neist �ksk�ik kumma n�udel muuta elatise suurust v�i elatise maksmise l� petada . Elatise maksmise v�ib l�petada ka k�esoleva paragrahvi 1. l�ikes s�testatud aluse �ralangemisel.
15.)-Lapsendajaks v�ib olla v�hemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda �lal pidama. Kohus v�ib lubada lapsendajaks olla ka nooremal t�isealisel isikul.
16.)-Lapsendada v�ib last � ksnes lapse huvides.
-T�isealist isikut ei v�i lapsendada.
17.) -Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes v�rdseks sugulastega isiklike ning varaliste � iguste ja kohustuste osas.
-Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised �igused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.
-Vanem kaotab isiklikud ja varalised �igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes.
-Kui lapse lapsendab mees ja lapsel on ema, kes j��b lapse emaks, v�i kui lapse lapsendab naine ja lapsel on isa, kes j��b lapse isaks, s�ilivad lapse ja selle vanema ning tema sugulaste vahelised �igused ja kohustused.
18.)-Last v�ib lapsendada vanemate kirjalikul n�usolekul. Vanem v�ib anda eestkosteasutusele n�usoleku lapsendamiseks ka siis, kui lapsendaja isik ei ole teada.
-Vanemad v�ivad lapsendamiseks antud n�usolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni.
-Last v�ib lapsendada vanemate n�usolekuta, kui neilt on vanema �igused �ra v�etud. Lapse n�usolek
-V�hemalt 10-aastast last v�ib lapsendada tema n�usolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda v�imaldab.
-Last v�ib lapsendada tema n�usolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem.
19.)-Eestkostet teostab kohtu poolt m��ratud eestkostja. Ettepaneku isiku m��ramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus .
-Isikut v�ib eestkostjaks m��rata �ksnes tema kirjalikul n�usolekul.
-Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja v�imeid eestkostja kohustuste t�itmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle �le eestkoste seatakse .
-Eestkostja m��ramisel arvestatakse v�hemalt 10-aastase lapse v�i piiratud teov�imega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda v�imaldab.
-Kuni eestkostja m��ramiseni t� idab eestkostja � lesandeid eestkosteasutus.
20.)-Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.
-Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema �lalpidamise eest ning l�htuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
21.)Eestkoste l�peb: -eestkostetava surmaga; -eestkostetava lapse vanema �iguste taastamisega; -eestkostetava lapsendamisega; - eestkostetava lapse t�isealiseks saamisega .
22.)-Hoolduse seab eestkosteasutus t�isealisele teov�imelisele isikule, kes vaimsete v�i kehaliste puuete t�ttu vajab abi oma �iguste teostamisel ja kohustuste t�itmisel.
- Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt m��ratud hooldaja . Hooldus seatakse ja hooldaja m��ratakse hooldatava n�usolekul.
-Hooldus seatakse mingi toimingu v�i teatud toimingute tegemiseks.
-Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja.
23.)- 24.)Eestkosteasutus l� petab hoolduse, kui seda soovib hooldatav v�i kui on �ra langenud hoolduse seadmise alus.