Kestus ei ületa kahte nädalat 14 Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Kestus ei ületa kahte nädalat 14 Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Mis on katseaeg selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?

ÕIGUSEÕPETUS.

KORDAMISKÜSIMUSED I

Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga.
Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist ( tavaõigus ); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome ). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks .
Riik - erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1)avalik võim 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe . Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
Õigus on majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat . Näiteks käsitööliste ühendused . Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud

Õiguse mõiste. Õigussüsteem . Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused
1) õigus on käitumisreeglite kogum
2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
3) õiguses väljendub riigi tahe
4) õigus on üldkohustuslike normide kogum
5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga
6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguslik tava
Õigusteadus ( juristide arvamus)
Kohtu- ja halduspretsedent
Leping
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
Normatiivakt

Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel , mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.

Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu.
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega

ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom)
ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel
ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused
ÕN on formaalselt määratletud reegel

ÕN loogilise struktuuri elemendid

HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (ehk tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile);
DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) (ehk subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine);
SANKTSIOON - riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. (ehk normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi).

Õigusharu . Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid .
Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
SOTS NORMIDE PÕHILIIGID

Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine).
Õigusnormid.

Avalik õigus ja eraõigus . Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.

HUVITEOORIA –
- Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
- Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
SUBJEKTITEOORIA –
- Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
- Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
ALLUVUSTEOORIA -
- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).
- Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).

Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus , sotsiaalõigus, finantsõigus
Eraõigus- perekonnaõigus , võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus

Õigusakt . Seadus, määrus, käskkiri . Millal need õigusaktid jõustuvad?
Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Seadus - Üldakt , mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .
Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
Käskkiri - Üksikakt , reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Õigussuhe ja selle elemendid.
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
õigussuhte elemendid: subjektid, subjektiivsed õigused (lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist) ja juriidilised kohustused (riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr), objektid (materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi)

Õigussuhte subjektid. Õigusvõime , teovõime , deliktivõime .
Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA

Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest

Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Liigid: avalik-õiguslik ja eraõiguslik
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing , usaldusühing, osaühing , aktsiaselts, tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing .
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.

Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.

Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi
Tehingu vormid: suuline , kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) ja elektrooniline.

Esindamine . Esinduse liigid.
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu.
Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11)
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupool ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
Töölepingu mõiste: Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Töölepingu vorm: Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.

Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Kuidas eristada töölepingut teistest lepingutest, mille alusel ka tehakse mingit „tööd“.

Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.

Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Max 4 kuud.
Töölepingu ülesütlemine katseajal
(1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
(2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
(3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
(4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Ning ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 80 allalaadimist

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #1

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #2

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #3

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #4

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #5

Õigusõpetus I KT kordamisküsimuste vastused #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

80 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisuL19 Õppematerjali autor

TTÜ Õigusõpetus 2015 kevad
I kontrolltöö ja arvestusöö kordamisküsimused ja vastused
Töös küsitaksegi konkreetselt neid küsimusi ehk et kui need vastused endale selgeks teha siis ei peaks tööga raskusi tulema.
Igal aastal asendatakse mõned küsimused uutega, vaata õppejõu antud küsimused üle, minu töös võivad osad puududa.

ttü õigusõpetus kontrolltöö subjekt subjektid juriidiline isik töötaja organisatsioon tööandja isiku võime

Sarnased õppematerjalid

doc

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus

1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT

Õigusõpetus

rtf

Õigusõpetuse 1. Kontrolltöö vastused

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog

Õigus

pdf

Õigusõpetus KT1 vastused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// Õigusperekond

Õigusõpetus

docx

Õiguse alused. Eksam 2016

1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • Õ

Õiguse alused

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused

Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada.

Asjaõigus

docx

Õigusõpetuse 1. kontrolltöö kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav tegevus, milles osaleva

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid