Temale järgnes rahvusromantilise luule õitseaeg, ning selle tuntuimaks esindajaks on Lydia Koidula. Rahvusromantismiaegne luule on eestlastele väga südamelähedane, sest seda iseloomustab rahva ajaloost ja mütoloogiast võetud eeskuju. Mitmekesisus eesti luules kasvas aga märgatavalt 20. sajandi algul, kui Eestisse saabusid Lääne-Euroopa uudsed kirjandusvoolud. Just 1900.-1910. aastatel avaldasid oma esimesed teosed mitmed eesti luuleklassikud nagu Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Oluliselt paistsid silma 1930-ndate aastate luules arbujate rühmitus, kelle liikmeiks olid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teine Maailmasõda jaotas Eesti kirjanikud pagulaskirjanikeks ja rahvuskirjanikeks, kuid kummastki ei võinud keegi luuleoskustega silma paista allasurutuse olukorra tõttu. Sõjajärgsete aastate Eestis tehti palju Nõukogude Liidu ideoloogiat kiitvat luulet, mis ei olnud
Eksporditi põllumajandussaadusi. e) Välispoliitiliseks ohuks olid NSV ja Saksamaa. Baltimaad ajasid erapooletuse poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut. f) Kultuurielu: Kultuuri aitas rahastada Eesti Riiklik Kultuurikapital. Rahvusvähemused moodustasid Eestis 10% elanikest. Neile tegati õigus emakeelsele haridusele ja sellised koolid olid riigi ülalpidamisel. Kirjanikud: August Gailit, Hendrik Visnapuu, A. H. Tammsaare, Artur Adson, Marie Under, F. Tuglas. Kunstnikud: Jaan Koort, Anton Starkopf, Eduard Viiralt. Muutused hariduses: 6. klassi algkool + 3. klassi progümnaasium. 6. klassi vähemalt oli kohustuslik.
(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23
agressiivne enesereklaam ja muu seesugune viisid selleni, et see leidis sagedasti mittemõistmist kohati lausa ägedat vastuseisu ja eitamist. Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna hääbus see Itaalias 1930- ndatel aastatel, Venemaal pärast Oktoobrirevolutsiooni. Esindajateks on vene kirjanduses Vladimir Majakovski, Igor Severjanin. Eesti kirjanduses H. Visnapuu, Albert Kivikas. KUBISM Tekkis 20. sajandi alguses prantuse maalikunstis, hiljem arenas ka kirjanduses, kuid ei kujunenud omaette kirjandusvooluks. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust. Nad lõid teoseid, mis koosnesid katkendlikest lausetest. Kubistid ei püüdnud tegelikkust jäädvustada, vaid kujutasid seda nii, nagu see on üles ehtitatud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni
taas. Põhiprobleemid: - Kas armastuse pärast tasub perekonda hüljata? - Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond? - Kas mees võib petta aga naine mitte? - Kas ühiskonnal on õigus teisi hukka mõista? - Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? - Kas petmist on võimalik andestada? - Kas enesetapp on lahendus? PILET NR.11 -HENRIK VISNAPUU LOOMING + 1LUULETUS PEAST Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee -
kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik luuleuuendaja, vaid kelle luule sisaldas vajakajäämisi. Esimesena mõistis Ennot Henrik Visnapuu, kes väitis, et Enno on Gustav Suitsu kõrval teise tee rajaja. Alles pärast surma, kui valgalane Bernard Kangro avaldas postuumselt Ernst Enno luulekogu ,,Valitud värsid" (1937), hakati mõistma Enno panust eesti luulesse. Enno luulele on isiskupärased rahvaluule eeskujule vihjavad sagedased kordused ja varieerimised, mida aga kritiseeris Gustav Suits: ,,Tüütavaks läheb neid kordamisi pärastikku ikka ja ikka lugeda..."
Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav
Anne Visnapuu DEFORMATSIOONIVUUGID REFERAAT Õppeaines: TEERAJATISED I Ehitusteaduskond Õpperühm: KTEI 62 Juhendaja: Prof. Priit Vilba Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE .................................................................. 5 DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE ......................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 16 ...
vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Lüürilist poeemi iseloomustatakse lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. [Villem Ridala "Toomas ja Mai", Henrik Visnapuu "Parsilai", Juhan Sütiste "Maakera pöördub itta, Juhan Smuul "Järvesuu poiste brigaad.] Pupulaarteaduslik kirjandus - aimekirjandus; kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle
nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete
Lugejale püütakse muljet avaldada läbimõeldud luulega. Palju sõnamänge, stiil on mänglev ja kerge. Domineerima hakkab zanridest novell, miniatuur ja lühinäidend. Romaanides kasutatakse päevikulaadseid pihtimusromaane (Tuglase ,,Felix Ormusson"). Subjektiivne suund, pinnapealne, tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu. uusromantsim- taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut
infot. Mis küsib elulahkmel heitlik maru! Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime Sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vette Koos teistega. Ja siiski omaette. (Betti Alver) Luuletused on lühemad ja tihedamad, sellest ka infohulga suurus. Luuletuse teeb heaks pinged ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj. Algusel hakati teksti tarvitama samas kontekstis mis Teos. Formalistid ja uuskriitikud ütlesid, et uurivad ,,sõnu paberil", mis viitavad rohkem autorile. Seda kuidas teksti seesmine
H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983). H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Runneli loomingul on kaks põhitahku: · Varasem looming: PÄIKESELUULE · Alates 1970. aastast: SAATUSELUULE Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno, Sööt ja P.-E. Rummo. Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. · ,,Laulud tüdrukuga"- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis. · ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules
1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust 90 autorilt ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu,Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSVs keelatud. Ilmar Laaban Luuletaja, tõlkija ja publitsist. Välis- Eesti autor, kes pani aluse sürrealismile. Luule on sügav ja mõtestatud. Sündis Tallinnas, käis Reaalkoolis ja enne selle lõpetamist hakkas õppima Konservatooriumis klaverit
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
EESTI TAASISESEISVUMINE SISSEJUHATUS Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin, Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega j...
Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 elas ta Kanadas. (Kronberg, Janika 2009. Eesti lugu: Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Eesti Päevaleht 30.04, lk 15) 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. ,,Arved Viirlaid, nüüd juba seitsmekümneviiene, on ehk kõige rohkem tõlgitud eesti kirjanik. Ta kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine algul metsa, siis üle mere. See oli pagemine nii ühe kui teise okupatsiooni eest. Ta võttis enesele veel ühe osa - teadvustada maailmale oma generatsiooni saatust mõjutanud sündmuste traagika kirjanduse kaudu
Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad palgad, võimalused, eelistatus jne)1937. Looming- F.Tuglas, ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu. Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama. Kontrolli all ka kuulutused- see oli iga väljaande oma otsus, kas avaldati kuulutusi või ei. Siis hakati
E. Männiku ,,Südamete proov". Vene kirjandusest on toodud kõik nõukogudeaegsed kirjanikud, nagu M. Gorki, Majakovski, Ostrovski, Fadejev, Dladkov, solohhov, Makarenko, Katajev, B. Gorbatov jne. Oluliseks ei peetud eesti kirjanikke, selleks oli jäetud ainult 5 tundi (needki olid pühendatud ,,Siuru" mahategemisele ja Madariku teoste ,,Riigikukiukutajad" ja ,,Vabariik" analüüsimisele ja terve hulk meie suuri kirjanikke oli kavast välja jäetud nt. Suits, Metsanurk, Luts, Visnapuu, Under jne. 1970. aastail mindi Eestis üle kohutuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi. Keskhariduse taseme langus · tunnistused said ka need, kes seda ei väärinud · õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ette nähtud õppeedukusprotsendid õpilaste moraalne laostumine · õpilased ei viitsinud vaeva näha, sest niisamagi sai läbi õpetajate moraalne laostumine · õpetajad tüdinesid 19
a. suvel tekkinud "Siuru" rühmitusele. Veebruarirevolutsiooni järel hakati otsima võimalusi eesti kirjanikkonna organisatsiooniliseks ühtekoondamiseks. 1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F. Tuglas, laekuriks A. Adson. "Siuru" kirjanikud jätkasid "Noor-Eesti" alustatud uusromantilist suunda, eriti märgatav oli
Sepa ja millega määratakse juhtimisel) kindlaks Eesti ja Venemaa 1920 27. 29. november vahelised piirid. Riigikogu esimese koosseisu valimised 1920 20. detsember Asutava 1921 1. mai Eestis hakkab Kogu viimane istung kehtima Ida Euroopa kellaaeg 1920 ilmub kirjanduslik ajakiri "Looming I" H. 1921 16. mai tegevust Visnapuu toimetamisel alustab Riigi Keskarhiiv 1921 4. jaanuar Riigikogu 1921 8. juuli valitsuse esimene istung määrus kultuurilise piiritusekapitali kogumise 1921 25. jaanuar Riigikogus kohta: 1 toobi piirituse pealt kinnitakse ametisse esimene nõuti 3 marka kultuurkapitali koalitsioonivalitsus arvele koosseisus: põllumeeestekogud, tööerakond, kristlik rahvaerakond, peaminister
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel ajal perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,,Taavet Soovere elu ja surma". Kujutava kunsti loomevallas valitses 1920.aastatel väga kirev pilt. Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, ent üht kindlalt suunda selle asemele esiagu ei tekkinud. Eesti kunsti
· Tehnika sõltub inimesest ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja enesetapumotiivid. Inimene on tehnika arengu vastu jõuetu. Muutunud väärtuste maailm (jumal, armastus, õiglus, tõde). · Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud · Sõjajärgne süütunne vaenlane on vend ja kaaskannataja Ekspressionistlikud kirjanikud: Marie Under , Henrk Visnapuu DADAISM Modernistlik kirjandusvool, mis tekkis 1916.a. Zürichis ühes kabarees. Dadaistid kasutasid algelisi väljendeid, ebaloogilisi seoseid, ühendasid seoseta sõnu. Lapsekeelsed väljendid. Häälikute ja sõnade suvaline kokkukuhjamine viis absurdini. Nad tahtsid vabaneda vormidest ja mõistuse kontrollist. Iseloomulik: · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Provokatsioonid
raamatud ka igaühele kättesaadavaks. Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine. Eesti ilukirjanduses eelistati proosat, ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik, Betti Alaver ja paljud teised. (A.H.Tammsaare) Muusika ja kunst Varasemast ajast tuntud heliloojate ja muusikute kõrvale hakkasid tekkime üha uued ja noored muusikud oma uute loominguliste mõtetega. Eesti muusika rikastus nii uute suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Sellele vaatamata säilis ja isegi tugevne kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon.
o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) · Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek)
o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp) o vaikiv ajastu ajalooline romaan (Metsanurk, Hindrey, Jakobson) Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek)
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
hääbuma, ulgumeri - tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925) - eristus jäljenduskunstist naturalismist ja muljetekunstist impressionismist - kunstniku maailmanägemise, ideede, emotsioonide dramaatiline väljendamine Ajaluule - valdav 1920-1922 ilmunud Alle, Barbarusee, Kärneri, Semperi, Underi, Visnapuu ja Adsoni värsikogudes - Muutunud poeet: *luuletaja kui eetik *luuletaja kui tõekuulutajaks, meedium, kes vahendab kaootilise ajasündmuse mõtet - Muutunud luule: *meelerõõmude asemel mõttelüürika *värvikate muljepiltide asemel retooriline pöördumine kaasinimeste poole - Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutamine: *viimse piirini võigastes toonides *loodeti inimeses inimlikkus üles ehmatada
Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest. Vajadust e-turunduse õppematerjali järele näitab seegi, et mitmest Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis valminud bakalaureusetööst on selgunud, et paljud Eesti ettevõtted tegutsevad internetis turundades üsna huupi (Kirst 2007, Visnapuu 2008, Tammeoks 2010). Mõtlema paneb ka rohkem kui 80 riigis internetiturundusega tegeleva WSI esindaja väide Kommunikatsiooni Aastakonverentsil, et Eesti on Ameerika Ühendriikidest ja Ühendkuningriigist internetiturunduse arengus 2-3 aastat maas (Tüll 2010). Selle õppematerjali eesmärk on anda organisatsiooni turunduse, kommunikatsiooni, suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades
1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr. 4, lk. 527535 9 · Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 528 · Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" Juridica 2000, nr. 2, lk. 113121; samas lk. 122130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" (http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%BCri_Uluots). Jüri Uluotsa 40-säilikuline isikuarhiiv piirdaatumitega 1927?1943 sisaldab tema kahe teadustöö Õpetus õigusest (1942?1943) ja Eesti õigusajalugu ([1941]) mustandkäsikirju ning seadustekste, mille väljatöötamisel J. Uluots osales (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). J
selle lõpliku likvideerimiseni 1920. aastal. 1.3. Ülikooliaastad Sügisel 1920 alustas Albert Kivikas õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, keskendudes kirjandusele, psühholoogiale, filosoofiale, Põhjamaade ja üldajaloole. Silmapaistvatest õppejõududest omandas Kivikas teadmisi psühholoog Konstantin Ramuli ja kirjanik Gustav Suitsu juures. Kirjanduse seminaritöö raames uuris Kivikas vene mõju Henrik Visnapuu loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. 1921. aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada Igor Severjanini mõjutusi. 1.4 Ajakirjanduslik tegevus Kui kirjastuse ja ajakirja Odamees asutaja Carl Sarap viis oma ajakirja väljaandmise majanduslikel põhjustel 1922. aastal üle Berliini, kutsus ta ajakirja toimetama Albert Kivika. Kauaks Kivikas sellele ametikohale ei jäänud, sest juba augustis 1923 oli ta kodumaal tagasi.
kultuuri. Seda hõlbustas põgenikkonna sotsiaalne koosseis, kus oli piisavalt haritud inimesi. Siin käisid loengutega esinemas tuntud vene filosoofid-emigrandid: Nikolai Berdjajev ja Semjon Frank, kirjanikud (nt Nobeli preemia esimene venelastest laureaat Ivan Bunin), poliitikud, näitlejad jne. Pandi alus kontaktidele eesti kultuuritegelastega: organiseeriti eesti luule õhtuid, tõlgiti Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulekogumikke, lavastati eesti näidendeid jne. Suureks sündmuseks terve vene kogukonna jaoks oli Puskini 125. sünniaastapäeva tähistamine 26. mail 1924, millest kujunes hiljem välja iga-aastane traditsioon `Vene kultuuri päevade' näol. See üritus sai eeskujuks Vene pagulaskonnale kogu maailmas. Tavaliselt peeti sel päeval palvusi ja korraldati rahvariietes rongkäike. Rahvamajades ja vabas õhus toimusid kontserdid, esinesid vene rahvapillide orkestrid,
kõrvaldamisele. Keelatuist 20 olid pagulasautorid. Poliitikute kõrval kohtab siin pea kõigi eesti vaimuelu valdkondade säravaid esindajaid aja- ja kultuuriloolasi (Olaf Sild, Peeter Tarvel, Oskar Loorits, Gustav Ränk), vaimulikke ja teolooge (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp, Eduard Tennmann), kirjandus- ja kunstiteadlasi (Hanno Kompus, Ants Oras, Richard Antik). Keelatud olid Heiti Talvik ja Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Karl Adson, Karl Ast-Rumor, Pedro Krusten, August Mälk ja Albert Kivikas ning oh üllatust! juba mitu aastat kodumaa mullas puhkav Karl-August Hindrey "aktiivse tegevuse pärast Rootsis" jne. Lugejani see kirjandus siiski ei jõudnud, osalt seetõttu, et säilinud oli vähe eksemplare ja need pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi. Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse
okt 1849 kokku varises, oli rummipood, mida kasutati valimispunktina. Kui teda turgutat, nimetas ta õnnekombel ühe linnas tuntud arsti nime ja viidi haiglasse. Siin ei suudetud teda siiski enam teadvusele tuua. 7. okt hommikul kell viis Edgar Allan P suri. Pilet nr 7 7.1. H.Visnapuu elu ja loomingu ülevaade+2luuletust 18901951 Elu Sündis Helme kihelkonnas. Vanematest vähe teada, kuid rändasid palju. Visnapuu = Kirsipuu. Suur pere oli. Haridus on lünklik. Hiljem töötab ise kooliõpetajana see ei meeldi, kuna leiab et peaks ise õppima. Lõpetab Narva gümnaasiumi eksternina, saab algkooliõpetaja kutse. 19121917 Tartus, annab eratunde ja püüab ise õppida. Kirjanduses modernistlik suund. Aitas moodustada rühmitust, 1913 rühmituse album ,,Moment I". Sümbolistlik (ründasid kõik). 1914 ,,Roheline moment"
Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto. 1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt anti välja ajakirja Mana. Eesmärgiks oli neil kõigil rahvusliku eneseteadvuse hoidmine. Paguluses ilmus isegi rohkem teoseid kui Eestis (20 aasta jooksul). 2600 kogu 45 aasta jooksul. Kuna nad olid palgatööl, siis teosed polnud nagu väga head loominguks ikkagi vähe aega. Oli ka Väliseesti Kirjanike Liit. Paljuski kirjutati meenutusi Eestist. Wiki
punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. Poeesia- värsskõne. Poploor- moodne rahvaluule. Proosa- Värsistamata kõne. Prototüüp- Teose kangelase tõsieluline eeskuju. Pseudonüüm- varjunimi Publitsistika- kirjanduseliik, mis vahendab arvamusi, ideoloogiaid ja aateid ning mis kajastab inimühiskonna arengulugu. Puänt - üllatav lõpplahendus.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus..................................................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Küll räägin, kuis seal ilmutas end hea, kuid enne muust, mis erutas mind väga. tooniline värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. trohheus värsimõõt skeemiga + /+ . Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist (´ ). Näiteks: Tere, laine! mere laine! +/+/+/+ Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! (Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
pilti antiikkultuurist?
Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340)
1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum
discordiae
kõik varustusse ja väljaõppesse puutuvad küsimused alguses lahendada Wehrmacht'ile, kuna nende ladudes leidus veel vanu relvi ja mundreid. 21 Vaatamata mõnedele vastuoanuliikumistele toetasid mobilisatsiooni enamus kultuuri- ja ühiskonnategelasi, tavakodanikest rääkimata. Mobilisatsiooni toeks võtsid sõna, avaldasid artikkleid ja luuletusi Albert Kivikas, August Gailit, Henrik Visnapuu ja palju teisi. 7. veebruaril pöördus Landessender Reval'is raadiokõnega rahva poole Jüri Uluots ja kutsus igakülgselt mobilisatsiooni toetama. Selles üleskutses nimetas Uluots eestlaste võitlust vabadusvõitluseks Nõukogude Liidu vallutusplaanide vastu. Peale selle korraldas Uluots ka ringsõidu läbi Eesti, et kohapeal selgitada inimestele mobilisatsiooni vajalikkust. Mobilisatsiooni asusid toetama ka Eesti kirikuringkonnad.
. eestluse rajamine võõrastele ideedele!). Rahvus maa-ala (minevik fantastiline, olevik reaalsus). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus nt Koidula Kroonlinnas). Kodukoht. Loodus (idüllilisus, vertikaalsuse rõhutamine, laulik kuskil kõrgel ja vaatab alla, all on idüll, ülevad vaated, kujundid, eepiline visioon). Nt: Mihkel Veske luuletus: ,,Kodumaa" 1880 (..Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..). (Võrdluseks Henrik Visnapuu ,,Päike ja jõgi" 1951. Rootsis kirjutatud mälestused eestist ja kodust. Kritiseerib võltsi jäljendamist saksa mägiluulest, et eesti maastikule lisatakse talle mitteomased mäed..). Mäe kuju peaks lisama eepilisust, suursugusust. Eliit välismaa kogemus, võõrsilolek, mille pinnalt luuakse luule, mille kaudu kantakse oma kogemus üle kogu Eesti rahvale (enamus ei reisinud ju kunagi). Kodu meenutuses: vanemate, tavade, lapsepõlve meenutamine, nostalgiline.
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
erkoranzid. Eelperioodi kohta hästi palju kriitikat erootilisuse kohta ja isikliike motiivide kohta. kohatine ilutsev sentimentaalsus on ka õige tähelepanek. Keeleliselt on mõned luuletused veel mitte nii meisterlikud kui hilisemad. Underi sonette ikkagi kroonib see puänteerimisoskus. Murrangu ajajärk 1919-1923. Siuru kestis 1917-1920, aga kui Siurust lahkusid kaks tõeliselt vinget meest Gailit ja Visnapuu, kui asemele tulid Barbarus ja Alle, siis Siuru ei saanud jätkata enam. Siis hakkab enesekriitika. Siis hakatakse kirjutama, missugused tundmused neil nüüd on. Semperil on tülgastus armastuse läägest kohvist. Kärner ütles, et ei suuda enam laulda sinisilmadest. Saksamaa just sõjast välja tulnud, I MS väga suurte sõjasantidega sõda. Oli väga palju sõjapimedaid, need olid need, kes gaasirünnakutes viga saanud. Ka igasuguseid neid, kellel polnud ei käsi ega jalgu. Saksa
Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks. Vaatepunkt see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega. Keel kirev, kuid ometi kindla vormiga ja viimistletud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
