Jüri Uluots (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

august 1939 - MRP - Salaleping · September 1939 - Poola vallutamine; nn Orzeli juhtum · 28. september 1939 - vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eestiga (25 000) · 18. oktoober 1939 - nõukogude vägede saabumine · oktoober 1939 - algas baltisakslaste lahkumine ­ Umsiedlung (13 000) 2. Esimene nõukogude aasta · 17. juuni 1940 - lisavägede sissetoomine (90 000) - Stalini esindaja Andrei Zdanov · 21. juuni 1940 - kommunistide meeleavaldused, Juunipööre - valitsuse vahetumine, Jüri Vilms > Johannes Vares-Barbarus · ENSV loomine - Juulis parlamendi valimine, 21. juulil nim. riik ümber ENSV-ks - 6. augustil 1940 liideti NL-iga 3. Saksa okupatsioon · 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL Liitu - ca kahe nädala pärast sakslased Eestisse - sundmobilisatsioon (33 000 meest ­ valdavalt Põhja-Eesti peale, sest Lõuna-Eesti oli juba osaliselt sakslaste käes) - hävituspataljonid >nn Suvesõda (juuli-august 1941) · Eesti Omavalitsus - Ostlandi kindralkomissar Karl Litzmann

Ajalugu

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks. Edastati luureandmeid Punaarmee kohta, mindi üle lahe naabritele appi. Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks.

Ajalugu

3

doc

Eesti ja II maailmasõda

Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud

Ajalugu

17

odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

uuesti merele pöörduda. Teel oldi üksteistkümmed päeva. Kui palju paatkondi kinni püüti või teel hukkus, ei ole teada. Läänemerel ja rannikuil toimus tol ajal draamasid, millede osalised oma juba ammu kadunud ja milledele langenud unustuslinik hakkab kõike katma. Oli neidki, kes elavana teekonda alustasid ja võõrasse mulda jõudsid. Oli ka neid, kes oma elu alustasid merel. Nii on teada vähemalt üks poiss ­ Jüri, kes sai paadi nime, millel ta sündis. Lisaks omal käel tulijatele tegid varemini Rootsi jõudnud pagulased pingutusi, et mahajääjaid võimalikult palju ära tuua. Nii oli paadi meeskondi, kes tagasi pöördusid omaste ja sõprade järele. Juba varakult enne suurt põgenemist olid Stokholmis ausuvad eestlased ja lätlased rootslaste abiga otsinud kontakte ja võimalusi Baltikumi evakueerimiseks Saksa ja hiljem Vene okupatsiooni alt.

Ajalugu

23

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3- liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Manifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnus Endla teatri rõdult 23

Kultuurilugu

20

doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed: sisemaise kommunismiohu likvideerimine muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine EESTI ERAKONNAD Põllumeeste Kogud (PK). Päts, Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Soots, Jüri Uluots. 1920 – Eesti Maarahva Liit (Lõuna-Eesti suurtalunikud) + Eestimaa Talurahva Liit (Põhja-Eesti) + kaupmehed, töösturid, poliitikud. Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk: põllumajanduse arendamine suurte ostutalude kaudu. Rahvaerakond (RE). Tõnisson, Jüri Jaakson, Jakob Westholm, Peeter Põld, Anton Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus. Kristlik Rahvaerakond (1919–1931, KRE). Eraldus Rahvaerakonnast (erinev suhtumine

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala

4

doc

Eesti Vabariik 1920-1940

aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat ­ K. Päts ­ jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938. aasta aprillis. Peaminstriks sai Kaarel Eenpalu (1939-1940 oli peaministriks Jüri Uluots). Kuigi parlament oli nüüd jälle olemas, oli tema tähtsus väiksem kui varem, kõige tähtsamad seadused olid presidendi dekreedid. NB! Perioodi 1938-1940 Eesti Vabariigi ajaloos nimetatakse juhitava demokraatia ajajärguks. II Välispoliitika Eesti Vabariigi algusaegade põhiprobleem oli tema kui riigi tunnustamine. Inglismaa ja Prantsusmaa olid juba mais 1918 de facto Eesti iseseisvust tunnustanud. Pariisi rahukonverentsil väikeriikidest ei räägitud.

Ajalugu

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

väljuda veebruarirevolutsioon 1917 ● 23. veebruar rahutused peterburis ● 1 märtsil moodustab riigiduuma ajutise valitsuse - demokraatlik reformimine ● 2. märts nikolai II loobub troonist ● 2. märts eestis - tlns streik, mingi vabastama poliitvange, rüüstati politseiasutusi 26. märts 1917 petrogradis eestlaste demonstratsioon - nõuti autonoomiat 30. märts ajutine valitsus annab eestile autonoomia ● algataja Jüri Vilms ● kubermangukomissar Jaan poska (põhja ja lõuna eesti ühendamine) ● lubati valida maapäev ● asjaajamiskeel eesti keel ● mais maapäeva valimised (sots. erakonnad) suvel tuli kokku ● sept 1917 sõda eesti pinnal - ettevalmistused oktoobrirevolutsioon ● 27. okt võttis kingissepp poskalt võimu ● kõrgeim seadusandlik asutus eestimaa sõjarevolutsiooni komitee ● maapäev kõrgeima võimu esindaja 15.nov 1917 - istung 25min

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)