Jüri Uluots (0)

SUUREMÕISA PÕHIKOOL
9. klass
Maria Paat
Jüri Uluots
Referaat
Juhendaja : Õp. Antti Leigri
Suuremõisa,2006
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ELULUGU 4
TEENISTUSKÄIK 8
TEOSED 8
TEENETEMÄRGID 8
JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 – 18. september 1944) 9
KIRJANDUS 9
LISAD 11
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal – 9. jaanuar 1945 Stockholm ),
Eesti Vabariigi riigitegelane , õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor . Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910 . a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi .
1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931 . aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. . Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt baseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ning nimetas 18. septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Samal sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal.
JÜRI ULUOTS

ELULUGU

Jüri Uluots sündis 13. jaanuaril 1890. aastal Jaanse talus Uluste külas Läänemaal. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Haridusjanulise poisi tee viis vallakoolist Karuse kihelkonnakooli ja edasi Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Kooli kõrvalt teenis ta elatist eratunde andes ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).
Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Huvi juristi kutse vastu oli tal tärganud juba varases nooruses. Ülikoolis õppis noor Uluots eeskujulikult ja oli õppemaksust vabastatud. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_sj.html ). Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Sellel varajasel teadustöö perioodil valmis tal Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil, mis on üks J. Uluotsa populaarsemaid töid. Peterburis osales noormees aktiivselt ka kohalikus seltsielus, ta oli eestvedajaks korporatsioon Rotalia loomisel. Korporatsiooni põhiideeks oli eesti kultuuri ja rahvusluse alalhoidmine ja venestamise mõju nõrgendamine ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).
1918. aastal naasis J. Uluots Eestisse, töötades mõnda aega Haapsalus rahukohtuniku ning kohtu-uurijana ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Eesti Vabadussõja aastail (1918-1920) oli ta üks neid poliitikategelasi, kes koondusid Põllumeestekogude ümber. Aastail 1919-1920 oli J. Uluots Põllumeestepartei peahäälekandja Kaja vastutav toimetaja . J. Uluots töötas rahukohtunikuna ja kohtu-uurijana Haapsalus, aitas kaasa ka
tagala organiseerimisele 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Ülikooli õppejõudude ridadesse tuli ta 1920. aasta kevadpoolaastast. Rahvaesinduse liikmena või õppejõuna on J. Uluots seisnud kõigi Tartu ülikooli seaduste väljatöötamise juures või sellest otseselt osa võtnud.
Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Ta andis üliõpilastele edasi oma teadmisi Rooma õigusest ja selle ajaloost, kuid luges selle kõrval veel õiguse üldteooriat ja 1922. aasta kevadest põllumajandusteaduskonnas ka Eestimaa agraarõigust ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).
1927. aastal sai J. Uluotsast Tartu Ülikooli korraline professor, alates 1932. aastast audoktor ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).
Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html )ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. J. Uluots võttis osa niihästi Eesti Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra, kui ka I Põhiseaduse väljatöötamisest. 1922. aasta Asundusseaduse eelnõu, mis moodustas aluse hiljem vastuvõetud Maaseadusele. Aastail 1926-1927 kaitses J. Uluots Rahvasteliidus Eesti Maareformi põhimõtteid ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ). Ta oli 1938. a. EV põhiseaduse üks loojaid ning osales tsiviilseadustiku väljatöötamises ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Tähtis osa oli tal maareformi õigusliku külje kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks, uus õppeaine tema esituses oli Eestimaa õiguse ajalugu, mida ta õpetas 1939. aasta lõpuni. 1938 lisandus õppeainena õigusteaduse metodoloogia . 1927. aastal sai J. Uluotsast Tartu ülikooli korraline professor, alates 1932. aastast audoktor. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni). Neis ülesannetes võttis J. Uluots osa ka ülikooli valitsuse ja nõukogu tööst. 1932. aasta tõi kaasa valimise ülikooli prorektoriks üliõpilaste asjades, sellel kohal teenis ta kaks aastat ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ). Õigusteaduskonna dekaanina oli J. Uluotsal oluline osa teaduskonna väljakujundamisel, eriti aga rahvusliku teadlaskonna harimisel. Ise uuris ta teadlasena esmajoones Eesti õiguse ajalugu ning agraar- ja asustusajalugu ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Sihikindel tegutsemine andis tulemusi ja eestikeelse ülikooli II aastakümnel täideti peaaegu kõik õppetoolid eesti teadlastega. Ümberkorraldusi tehti ka õppetoolide koosseisus , samuti loodi uusi allasutusi. Aastatel 1922-1939 oli J. Uluots õigusteaduskonna seminariraamatukogu juhatajaks. Aastail 1921-1934 tegutses J. Uluots ka Tartu Ülikooli Toimetuste toimkonna sekretärina . Professor Uluotsa õppetegevuse ja uurimistöö lähimaks ainealaks oli Eesti õiguse ajalugu. See tuli tal endal tähelepandavas osas allikate ja uurimuste põhjal välja ehitada, millele kulus ta tööjõust ka märgatav osa ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ). 1939. aastal valiti Jüri Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Jüri Uluots võttis osa Eesti TA ajalootoimkonna tegevusest.
1940/41 oli J.Uluots võõra võimu poolt õppejõu kohalt tagandatud, tegutses aga
jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni
1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude
surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest
akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste
tõttu. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa seadusloomest
Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a. märtsisündmusi langes uue põhiseaduse väljatöötamine peamiselt J. Uluotsa õlule, kes oli osaline juba 1925. a. veebruaris Põllumeestepartei poolt Riigikogule esitatud Põhiseaduse reformi raamkava väljatöötamisel. 1931. a.
moodustati Riigikogus Põhiseaduse muutmise alamkomisjon, mille protokolle lugedes
näeme J. Uluotsa kui kõige aktiivsemat sõnavõtjat ja selgitajat. 1937. a. veebruaris asus
kokku kahekojaline Rahvuskogu ja viis Põhiseaduse uue teksti väljatöötamise lõpule
sama aasta augustiks. See aasta oli kahtlemata tähtsaim J.Uluotsa elus. Rahvuskogu I
koda valis ta esimeheks, ühtlasi oli ta Põhiseaduse eelnõu üldaruandja. Veidi lihtsustades
võib öelda., et 1938. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli Jüri Uluotsa
looming. Jüri Uluotsa koostatud seaduseelnõudest olgu veel mainitud tsiviilseadustiku ja
tsiviilprotsessiseadustiku eelnõude kavandeid , mis võeti aluseks vastavate eelnõude
lõplikul väljatöötamisel. Jüri Uluots koostas valminud eelnõudele ka seletuskirjad . Need
eelnõud, mis olid juba arutusel Riigikogus, jäid kahjuks vastu võtmata vene okupatsiooni
tõttu 1940. aastal ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).
Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt ebaseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Nõukogude Venemaa ja Saksamaa kokkupõrge 1941. aasta suvel tõi eesti rahvale juulis – augustis teise okupandi saksa natsistliku võimu näol. Eesti põhiseaduslikud organid esitasid Saksa võimudele küsimuse, kas on oodata sakslaste koostööd Eesti oma seaduslike organitega. Vastus sellele saadi arreteerimiste näol. See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943. aasta oktoobris saadi võimalus ka legaalselt kokku tulla. 1944. aastal tungisid Vene väed uuesti Eesti pinnale. Sakslased ei püüdnudki neid
takistada, vaid segasid seda tegemast ka eestlasi. See oli Eesti rahvuslikele ringkondadele, eriti aga Jüri Uluotsale üks raskemaid ajajärke. Eesti valitsus eesotsas Jüri
Uluotsaga tegutses põranda all, organiseerides vastupanu Saksa okupantidele ja ähvardavale ohule idast. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. Eesti saadikud välismaal olid korduvalt palunud tal lahkuda välismaale. Jüri Uluots keeldus, et vältida lootusetut meeleolu rahva hulgas ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ). 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ning nimetas 18. septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ).Peale seda , samal sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).

TEENISTUSKÄIK

• Eesti Asutava Kogu liige
  
• I, II ja IV Riigikogu liige
  
• Rahvuskogu Esimese Koja esimees
  
• Riigivolikogu liige (51. valimisringkonnast)
  
• Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste sektsiooni liige
  
• Riiginõukogu esimees (21. aprill 1938 – 12. oktoober 1939)
  
• Peaminister (12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940)
  
• Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis (21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945)
  
• Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu juhataja (20. aprill 1944)
  

TEOSED

• "Kõneleb prof . Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 1933–1944). Kokku pannud ja kommenteerinud Kädi Riismaa – Looming 1990, nr. 6, lk. 803–820
  
• "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" – Akadeemia 1990, nr. 7, lk. 1347 –62
  
• "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja : Hando Runnel ; eessõna: Kalle Merusk; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": Richard Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004
  

TEENETEMÄRGID

• Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938)
  
• Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järk
  

JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 – 18. september 1944)

• Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 – Peaminister
  
• Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) – Välisminister
  
• August Jürima (suri 15. juunil 1942) – Siseminister, Peaministri asetäitja
  
• Albert Assor (suri 16. septembril 1943) – Kohtuminister
  
• Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) – Põllutööminister
  
• Leo Sepp (13. detsembril 1941) – Majandusminister
  
• Paul Kogerman – Haridusminister
  
• Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) – Sõjaminister
  
• Nikolai Viitak (hukati 24. aprillil 1942) – Teedeminister
  
• Oskar Kask (hukati 13. aprillil 1942) – Sotsiaalminister
  
• Ants Oidermaa (mõisteti surma 2. juulil 1941) – minister
  

Valitsus vabastati ametist Nõukogude Liidu nõudel 21. juunil 1940 ja järgnevalt kõik valitsuse liikmed arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Järgmine seaduslik Vabariigi Valitsus astus ametisse 18. septembril 1944 ja alles sellest ajast lõppesid seaduslikult Jüri Uluotsa valitsuse volitused.

1. detsembril 1943 nimetati Johan Holbergi ametlikult Sõjaministriks ja ta ise väitis hiljem, et oli astunud seaduslikult ametisse, kuid pole teada, millal. Samuti pole teada, millal ta ametisse nimetati.

20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid .

KIRJANDUS

• "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant , "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses " – Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 3–17
  
• Hannes Walter, "Jüri Uluots 1890–1945" – Looming 1990, nr. 1, lk. 102–109
  
• Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" – Looming 1990, nr. 4, lk. 527–535
  
• Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 5–28
  
• Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" – Juridica 2000, nr. 2, lk. 113–121; samas lk. 122–130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 – 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Uluots ).
  

Jüri Uluotsa 40-säilikuline isikuarhiiv piirdaatumitega 1927?1943 sisaldab tema kahe teadustöö Õpetus õigusest (1942?1943) ja Eesti õigusajalugu ([1941]) mustandkäsikirju ning seadustekste, mille väljatöötamisel J. Uluots osales ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ). J.Uluotsa loenguid TÜ-s esindavad üliõpilaste koostatud ja paljundatud
Konspektid ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ). J. Uluotsa loenguid Rooma õiguse ajaloost, õiguse üldõpetusest ning Eestimaa õiguse ajaloost esindavad üliõpilaste koostatud ja paljundatud konspektid. Kahjuks puudub materjalide hulgast täielikult kirjavahetus , samuti isiklikud dokumendid . Tartus säilisid vaid J. Uluotsale tema peaministriks nimetamise ja 50. sünnipäeva puhul saadetud õnnitlused ( http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html ).
J. Uluotsa isikufondis leiduvad seadustekstid ja protokollid jõudsid TÜ Raamatukokku ilmselt 1944. aasta lõpul peale tema Eestist emigreerumist, arvele võeti 17 kasti raamatuid. Teadustööde käsikirjad leidis J.Uluotsa kodutalust viljavakast tema vennapoeg Ülo Uluots ning prof. Peeter Järvelaidi vahendusel jõudsid need TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda (tulme nr. 1990:18). Ulatuslikumalt Jüri Uluotsast Eestisse jäänud isiku- ja käsikirjalisi materjale on hoiul Tallinnas Eesti Rahvusarhiivis ( http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf ).

LISAD

* 13.01.1890 Kirbla vallas Läänemaal sündis Jüri Uluots
peaminister presidendi ülesannetes
17.06.1940-09.01.1945
937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees,
1938-1939 Riigivolikogu esimees,
1939-1940 peaminister.
1919-1920 Asutava Kogu,
1920-1926 I, II, 1929-1932 IV Riigikogu,
1938-1940 Riigivolikogu liige.
18.09.1944 nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse.
Lõpetas Pärnu gümnaasiumi,
õppis 1910-1916 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga.
1916-1918 Peterburi ülikooli stipendiaat rooma ja tsiviilõiguse alal.,
1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt,
1925-1927 erakorraline,
1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor.
1921-1924 õigusteaduskonna sekretär,
1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor.
1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige.
1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus.
1919-1920 ajalehe ?Kaja? vastutav toimetaja.
1922-1924 Riigikohtu tsiviilosakonna abiprokurör.
1937-1938 Postimehe peatoimetaja .
1922-1925 Eestii Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident,
1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige.
1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige.

1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu,
1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu, Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi jt esimees,
1928-1940 Arhiivinõukogu,
1935-1940 Kultuurkapitali nõukogu,
1937-1940 Eesti-Soome Ühingu juhatuse, samuti Haridusliidu nõukogu, Vabadussõja Ajaloo Komitee juhatuse jm liige.
1932 Szegedi Ülikooli õigusteaduse audoktor,
1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu auliige. Osales Eesti seaduste koostamisel, töid Eesti õigusajaloo alalt.
1940-1941 varjas end,
1944 pääses Rootsi
† 09.01.1945 Stockholmis suri Jüri Uluots
( http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81974 )

KOKKUVÕTE

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 – 9. jaanuar 1945) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik . Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Haridusjanulise poisi tee viis vallakoolist Karuse kihelkonnakooli ja edasi Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Ülikooli õppejõudude ridadesse tuli ta 1920. aasta kevadpoolaastast. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. 1927. aastal sai J. Uluotsast Tartu Ülikooli korraline professor, alates 1932. aastast audoktor. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. 1939. aastal valiti Jüri Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ning nimetas 18. septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Peale seda , samal sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal.

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf
  
• http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Uluots
  
• http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81974
  

15