Hando Runnel (7)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Hando Runnel
Referaat
Birgit Nurmela
9. b klass
Tallinn 2009
Hando Runnel
Elukäik
Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla , Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides . Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas „Loomingu“ toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses.
1971 . aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse „ Ilmamaa “ üks asutajaid ja omanikke, avaldab „Eesti mõtteloo“ sarja. KL-i liige ning korduvalt selle juht.
Eesti Vabariigi valitsus andis 24. veebruaril 2003. aastal Hando Runnelile elutööpreemia. 1986. aastal tunnustati teda ka kui Eesti NSV teenelist kirjanikku.
Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes . Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut.
H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa.
Looming
Hando Runnel: „Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule.“
Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu „Maa lapsed“. Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest.
Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda .Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Nendest räägivadki tema esimesed luulekogud „Maa lapsed“(1965) ja „Noored autorid“(1967). Dissonantsid realiteedi ja luuletaja eluvaadete vahel suurenevad kümnendi lõpul ning toovad uut tonaalsust ta loomingusse. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu „Punaste õhtute purpur ” (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu.
Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja – inimese – sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu „Kodu-käija“(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H. Runneli senisest loomingust. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu „Mõistatused” (2000).
Hando Runnel on ka viljakas lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu.
Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab „Kiikajon ja kaalepuu“(1991). „Laulud eestiaegsetele meestele“(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu „Oli kevad, oli suvi“(1992) näitab autori muutumist lüürilisemaks ning enesekesksemaks.
H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane.
H. Runnel on koostanud „Valmiku eesti põrandaalust luulet“(Stocholm 1983).
H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal.

• Värsi- ja stroofikordused;
  
• Refrään;
  
• Alg- ja lõppriim;
  
• Taotuslik vemmalvärss
  

Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud.
Runneli loomingul on kaks põhitahku:

• Varasem looming: PÄIKESELUULE
  
• Alates 1970. aastast: SAATUSELUULE
  

Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno , Sööt ja P.-E. Rummo.
Luulekogud ja luuletused

• „Maa lapsed“- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna.
  
• „Laulud tüdrukuga“- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis.
  
• „Avalikud laulud“- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus .
  
• „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“- 1972. aastal ilmunud kogu koosenb valdavalt uuematest rahvalauludest. Selles kogus keskendub Runnel eesti rahva saatusele .
  
• „Mõru ning mööduja“- 1976. aastal ilmunud aja- ning inimesekriitiline süngemeelne kogu.
  
• „Kodukäija“- 1978. aastal ilmunud valikkogu, mis annab läbilõike Runneli senisest luulest . Teos kujutab teed päikeseluulest saatuseluulesse.
  
• „Punaste õhtute purpur“- 1982. aastal ilmunud kogu, mille 80ndate ENSV võimud surnuks vaikisid. Põhjuseks on Runneli rahvuslik hoiak.
  
• „Kiikajon ja kaalepuu“- 1991. aastal ilmunud luulekogu, kus kõik luuletused on tehtud kellegi algetel, ainetel , julgustusel, kombel , kõladel, mõjul, perra , sunnil, sugemeil, äratusel, ässitusel jne. Luulekogu on rõõmus ja keelemänguline.
  
• „Üle Alpide “- 1997. aastal ilmunud kogu, mis kannab alapealkirja „aastatuhandete lõpulaulud“. Luulekogu ründab loosungit: „Olgem eestlased, aga saage, eurooplasteks!“ ja püüab takistada eestlaste saamist eurooplasteks ning ironiseerib Eesti eurotuleviku üle.
  
• „Mõistatused“- 2000. aastal ilmunud kogu, mida peetakse uueks erootiliseks Runneliks. “Mõistatuste“ luuletused on veidi väsinud, kuid samas rahunenud. Runnel nimetas „Mõistatusi“ reekviemideks varasemale loomingule.
  

Hando Runnel: „Noor olemine on harjumus, millest tuleb vabaneda vahetpidamata.“
Uued tuuled(1988)
Kraavi pervel peatus troika,
tehti väike perestroika :
kutsar säeti hobuseks,
sõitja jäeti kutsariks,
ruunad müüdi vorstiks.
Misasja teab naine
Misasja teab naine absurdist,
mis teab tema komparteist
niisama ehk tumm teab kurdist
või metadoor meiereist;
ta ilusaid pilte teab „Burdast“,
teab moode, mis toob „Siluett“,
foksterjerist räägib ja hurdast
ning kõigest, mis noobel ja nett;
ta rõõmu saab kuulust ja klatšist,
ta vaimustub vasikast,
ei hooli ta hokimatšist,
ei riigimasinast;
ta mõnikord mõistmatult kurb on,
maailmast ei tule siis see,
tas endas siis miski absurd on,
kuid see pole see, pole see!
Keldrikakand
Keldrikakand kena kakand ,
keldris sõõnd ja keldris kakand.
Pole keldrist väljas käinud
pole välisilma näinud.
Kõik, mis kehtib keldri õhus,
kehtib ka ta peas ja kõhus.
Ta ei ole isehakand,
ta on sünnist saadik kakand.
Meheleminek
Oh need tüdrukud-tütred,
mis sa küll ära ei ütle!
Tead, see mu kõige pisem
tilluke hiirepoeg ise,
vaata mis võttis pähe –
tema ka mehele läheb!
Salaja pambud kokku sidus,
juhuse leidis ja – lidus.
Maha jäid nukud ja kassid
(naine neid kaasas ei tassi!).
Kuid ta ei jõudnudki sinna,
kuhu tal plaan oli minna.
Teel suure koeraga kohtus,
surmani ära seal kohkus,
ehmus ja tagasi plagas.
Tee peale pudenes pagas .
Ah seda koeraroju,
peletas tüdruku koju.
Kui tema pärast nüüd viimaks
laps jääbki vanapiigaks?!
Luulet sinu süles
Luulet Sinu süles
hardunult
mul soov on kuulda
alati, kui kurb
või rõõmus olen ma.
Tuleb keegi,
lausub oma laule,
valusaid ning helli,
sinu süles
kuulata neid tahan,
kodumaa.
Jah, kui tuleb keegi,
kes on tundnud tulla,
kui ta tuleb,
aga vahel vaikust peab;
ära anu teda iial,
ära sunni ,
kel on laulud laulda,
ise teab.

Võib-olla armastus on ookean

Võib-olla armastus on ookean.
Kus mina tean, kas mina mõõta saan.
Ma seisan siinpool kaldal , sina seal.
Ja armastus see mühab vahepeal .
Oh häda, häda - ees on ookean,
kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan,
ja pole silda, pole laeva vees,
on üksi otsatus, on armastus me ees.

Ära

Ei ole teis austust, ei armastust,
on ainult omakasu
ja odav eneseõigustus,
mis rääkida ei tasu.
Te juurest ma tahan pageda,
kuid pole kohta, kuhu,
ei ole nurka nisukest,
kus tuuled tuppa ei puhu.
Kõik mured manu tikuvad
ja ihu ligi poevad,
ja elu eriti rikuvad
hääd naised ja kurjad koerad .
Suur tolmune maantee on pärani,
ta nõiub, sa lähed õnge,
sa mõtled, nüüd lähed ärani,
kuid sinna sa tolmusse kõnged.
Ja üle su luie lähevad
veovankrid ja sõdurisaapad.
Sealt just nagu suure une seest
sa neile tervitust kaapad.
Unistaja
Ma pole õppinud ehitama
ilusaid linnu,
ma pole õppinud armastama
külmi, asjalikke metalle
ja inimesigi ma
tunnen vist vähe-vähe.
On palju tarkust vist tarvis
et üleüldse midagi
tõeliselt osata!
Aga ühte ma justkui oskan:
unistada ,
et linnad kõik kauneiks saaksid,
et metall meie kätes
poleks surma sümboliks kunagi;
ning inimestest unistan,
kes paremad palju kui meie.
Lugev naine
Mu emandal on ilus auto
ja imekena koerake.
Mu emandal on ilus auto,
ent ilusam veel armuke .
See armuke on ilus raamat,
ta ta'aga teki alla poeb
ja tehku ma või tuhat draamat,
ta muudkui loeb
ja loeb
ja loeb!
Kui sa tuled
Kui sa tuled, too mul lilli,
too mul kurki , too mul tilli,
kohupiima, kohviube,
tule tuuluta mu tube;
minu kodu on mu urgas ,
hallitus ja hais on nurgas,
tulles ära tuld küll süüta,
ära uuri, ära tüüta
manitsustega mu kõrvu,
igatsen vaid sinu õrnu
unistusi uuest ajast,
puhtast, valgest vangimajast.
Kingi mulle kinopilet
Kingi mulle kinopilet,
anna akna taga vilet,
vaata, kas meid keegi nägi,
lähme otse pargist läbi,
pargis meid ei passi keegi,
aga ega me ei teegi
suitsu– meil on kommituutu,
teepeal seda me ei puutu ,
annan kinos pihust pihku,
ära eemale siis nihku,
ära karda , anna käsi,
võta komm , kuid vaikselt näsi.
H. Runnelist ajakirjanduses
Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse .
Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede kriiksumist kuulnud » ajaks tavaliste mõõtmetega karmani lõhki. Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge.
Veidi mahukamgi on kirjaniku 70. sünnipäeva puhul Tartu Ülikooli raamatukogu väljaandel eelmisel nädalal ilmunud «Hando Runneli bibliograafia».
Kirjastaja võiks kaaluda selle raamatu väljaandmist ka digitaalses vormis. Tänulikke lugejaid oleks praegusest veelgi enam.
Tartu Postimees 2008
Tema kohe oskas sõnu sättida! Liutsalu Hando Runneli koduküla Liutsalu
elanikud Järva-Jaani lähedal Järvamaal imestavad siiani, kust võttis
kolhoosi noor kanatalitaja Hando aega neist säärased ilusad luuletused
kirjutada. Runneli kodukülas Liutsalus teavad kõik, et luuletus "Üks
naine lehmaga läks üle mäe" on kirjutatud Hando naabrinaisest Aime
Luntsist.1950.–60. aastatel, siis kui Hando veel linna kolinud polnud, läks Aime tõesti iga päev lehmaga Runnelite üle tee asunud majast mööda mäest üles. Ning kaks last oli neil sel ajal juba ka. Kust mujalt ta sel ajal ikka teemasid sai, kui mitte siit, ütles Aime Lunts.
Ärileht 1998
Viimased paarkümmend aastat, 1988–2008, on Hando Runnelil tulnud luulet jagada. Mitte just tükkideks, ent siiski vähemalt pooleks tosinaks.
Hando Runnel on tahtnud endaks jääda. See «tema ise» on ligikaudu «konservatiivne liberaal », ettepoole vaatamine koos ajaloo ja tema vigade meelespidamisega. Niisugust erakonda Eestis pole, järelikult pole Hando Runnelil ka kuhugi astuda.
Oma saamisloo ja sisu poolest on «Eesti mõttelugu» tegelikult poliitiline ime, sest ta on sündinud ühistegelikul alusel ja samas tunnistanud tolerantsi ka teisitimõtlejate suhtes.
«Eesti mõttelugu» sai alguse omavalitsusüksuste toetusest ja on oma regulaarsusest kinni pidanud. Meie ees on eesti raamatusarjadest pikim – vähemasti kolm meetrit. Kusjuures midagi pole olnud valmis, vaid kõik on tulnud viia süsteemi ja selle sees ka korda seada.
Järve Teataja 2008
Hando Runnel, Tartu Ülikooli esimene kaunite kunstide professor on
ennekõike üks eestlaste armastatuim luuletaja ja ehedaim esseist, kel on  võime vallata ja valitseda sõna – seda tõendavad tema kirjutatud,  koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused.
Klassikaraadio kultuuriuudised 2008
Hando Runnel
Kokkuvõtteks
H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid „Ei hõbedat, kulda“(1984), „Mõõk ja peegel “(1988) ja „Isamaavajadus“(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium „Juhan Liivi lugu“. Tal on palju teeneid U. Masingu , L. Anvelti jt. Teoste väljaandmisel. 1993. aastal on H. Runnelile antud H. Visanpuu fondi auhind. H. Runneli luulet on tõlgitud vene, poola, bulgaaria , soome, ungari, läti jt. keeltesse.
Mart Orav kirjutas 1999. aastal H. Runnelile pühendusteose, mis kandis nime „Läbi äreva vere“.
EELK(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ) kirjastusnõukogu autasustas 2000 aasta aukirjaga luuletaja ja esseist Hando Runnelit , kui sihtkapitali "Eesti mõttelugu" ellukutsujat ja teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat.
Kasutatud kirjandus
Luuletused:

• http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RunnelH.php
  

• http://luuleleid.wordpress.com/tag/hando-runnel/
  

• http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_context.more_context?parola=0&n_words=1&v_document_code=847&v_sequencer=338628&lingua=et
  

• http://www.ylejoe.parnu.ee/taimi/index.php?option=com_content&task=view&id=41&Itemid=28
  

http://www.adisain.ee/voro/index.php?page=45&lang=1
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/runnel_janikapalu.ht m
http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html
http://www.eelk.ee/u-runnel.html
Ajakirjandus :

• http://tartu.postimees.ee/311208/tartu_postimees/kultuur/344329.php
  

• http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=683
  

• http://www.jt.ee/261108/esileht/20010601.php
  

Gümnaasiumi kirjandusõpik Uuem Eesti kirjandus
Hando Runneli luulekogu „Maa lapsed“
„Eelmise sajandi Eesti kirjandus“
„Väike Eesti kirjanike leksikon “