Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse
vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. See on käitumine, mis on suunatud õigusega kaitstud väärtuse, õigushüve vastu. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. (N: Tööõiguses kaitsevad distsipli- naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4
Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine Karistused Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega reguleeritud hagimenetluse alusel. Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester
Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel). Peamiseks reguleerimise objektiks on varalised suhted; suhted, mis tekivad seoses omamise või vahetamisega (omandisuhted - asjaõigus või vahetusssuhted pärimisõigus ja võlaõigus). Varalisi suhteid on ka perekonnaõiguses. Isiklikud suhted eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema!
Hollandi tsiviilkoodeks kaasaegseim, koosneb 10st raamatust. Erinevate süsteemidega riikide tsiviilõigused pole üldsegi nii erinevad kui võiks süsteemide erisusest arvata. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähenduses – Tsiviilõigus objektiivses mõttes on tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel (maksuõigus reguleerib ka varalisi suhteid, kuid mitte poolte võrdsuse põhimõttel). Peamiseks reguleerimise objektiks on varalised suhted; suhted, mis tekivad seoses omamise või vahetamisega (omandisuhted - asjaõigus või vahetusssuhted – pärimisõigus ja võlaõigus). Varalisi suhteid on ka perekonnaõiguses. Isiklikud suhted – eelkõige perekonnaõigus, ka võlaõigus. Mida ta reguleerib? Varalised ja isiklikud suhted VÕRDSUSE PÕHIMÕTTEL! Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Vt. 5 teema!
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool. Kahju tekitaja peab teisele isikule takitatud kahju hüvitama.
edastatud) teostele. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Autoriõiguse sisu Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 1. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. 2. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Pärija õigused Autoriõiguse pärimine toimub vastavalt pärimisõiguse üldsätetele kas seaduse või testamendi järgi. 5 Autoril on õigus samasuguses korras, millega määratakse testamendi täitja, nimetada isik, kellele ta paneb oma
võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde
Kuni pole teatanud täitmisest/loobumisest, siis halduril pole õigust nõuda teiselt poolt täitmist. Kohus võib tähtaega pikendada. Teine pool ei saa lep-t lõpetada võ p tõttu. Kas on maj-lt kasulik või mitte? Selle järgi haldur otsustab. Kui haldur otsustab lep-t jätkata, siis lep jätkamisest tulenevad rahalised nõuded on massinõuded ja neid nõudeid ei tule esitada mitte p vu-le, vaid nende nõuete suhtes p- s olev võ on nagu tavaline lepingupartner. Massivu-d on need, kelle varalised nõuded tekivad pärast p väljakuulutamist halduri tegevuse tulemusena. Teatud erisused- erinevad reeglid tulenevalt §-st 46. § 49- omandireservatsioob. Kui võ müüs omandireservatsioon, vu läheb panktrotti, haldur ei saa öelda, et lõpetame lepingu. Halduril on õigus nõuda ostjalt oma kohustuse täitnud. Kui teine pool ei täida, võib taganeda. Kui võ on ostja ja on ostnud o,mandires-ga, halduril on õigus lep-st taganemine, kuid erisus on selles, et tal on rohkem aega.
kiiruse). 4) SUNDKINDLUSTUS Sund- ja vabatahtlik kindlustus erinevad ainult maksete kohustuslikkuse poolest ning sellele järgnevast ebasoosingust mittetasumisel (sanktsioonid). Mõlemal juhul tuleb hakata maksma kindlustuspreemiad, mõlemal juhul kui juhtub kindlustusjuhtum, saate kindlustushüvitist. Kindlustamisega ei kaasne otsest vastutust kindlustatule, viimasel tekivad teatud varalised õigused maksu saaja vastu. Riiklik sundkindlustus ei tähenda seda, et maksed laekuvad riigile, vaid nad võivad laekuda ka avalik-õiguslikule fondile või eraõiguslikule kindlustusseltsile. Levinuim sundkindlustus on liikluskindlustus. Erinevalt mitmetest riikidest ei ole Eestis kehtiv sotsiaalkindlustus kehtestatud sundkindlustuse vaid maksma. Oma olemuselt on ta siiski riiklik sundkindlustus, mille kaudu riik peab looma vajalikud
ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ........................................................................................................................ Üliõpilase kood..............
Konkreetse isiku suhtes. ÕIGUSSUHE Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste kohustustega. Objektiks võivad olla: o Asjad ja mittemateriaalsed väärtused (nt tööjõud, teenus, intellektuaalne omand) o Vaimsed väärtused (nt au, nimi, väärikus) o Majanduslikud (nt raha, asjad, varalised õigused, tööjõud, teenus või intellektuaalne omand) või sotsiaalsed hüved (nt au ja väärikus, hea nimi, tunnustus, ühiskondlik seisund ÕIGUSSUHTE LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel o Aktiivsed õigussuhted tuleb mingeid tegusid toime panna Avalduse kirjutamine Toidu koju tellimine o Passiivsed õigussuhted Ootamine
Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood). Investeerimislaenu puhul on vaja teha finantsnäitajate tulevikuprognoosid ja investeerimisprojekti finantsanalüüs koos riskianalüüsiga. 62. Võrrelge erinevaid tagatise vorme. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve. Avalik õigus: -Karistusõigus -Maksuõigus -Menetlusõigus -Haldusõigus 1.2Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud.
Eraisiku tausta saab Eestis näiteks kontrollida Krediidiinfost. Üks olulisemaid küsimusi laenu andmisel on tagatiste hindamine. Tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Samas peab meeles pidama, et ühtegi laenu ei tohiks anda põhjusel, et laenu kohese täitmise tagamiseks seatud tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma
1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses. Täitemenetlus lõpetati täitmisega keegi vastuväiteid ei esitanud. 2002 esitas A hagi B vastu nõude välja mõista 200 000 kr alusetu omandamise sätete alusel, esitades väited, et täitmine oli ebaõige ja maakohus tõlgendas lepingut vastuolus seadusega. Eeldusel, et A väited on õiged, mida peab maakohus tegema? Jätaks menetlusse võtmata. § 371 lg 2 p 1 hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Varalised õigused ei ole rikutud enam. 147. Hageja pöördus maakohtu esimehe poole palvega vahetada välja tema asja menetlev kohtunik, kuna talle tundub, et kohtunik on teda mõnitanud ja solvanud. Samuti ei ole kohtunik erapooletu, sest hageja arvates annab ta pigem nõu vastaspoolele, kui lahendab asja. Mida kohtu esimees teeb? taandamisavaldus tuleb vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 ja § 26 lg-le 1 esitada sellele samale kohtunikule, kes asja arutab
kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral." Riigikohus 3-2-1-128-03 Kinnistusraamatu suhe abieluvararegistriga "...kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis kajastub kinnistusraamatus." Riigikohus 3-2-1-160-04 Kinnistusraamatusse kantud õiguse järjekoht: · tuleneb avalduste esitamiste järjekorrast · võib muuta õiguse omajate kokkuleppel · määrab õiguste omavahelise eelistatuse täitemenetluses MÄRKED: · Eelmärge - Võib tagada asjaõiguse: omandamise nõuet, kustutamise nõuet, muutmise nõuet, järjekoha muutmise nõuet
Inimese tegevus, mis ründab isiku õigushüvesid ja mille vastu võib astuda teostama hädakaitset on nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine 17 , kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdusega seotud õigusvastase ründe puhul kuulub kohaldamisele asjaõiguslik omaabi instituut (AÕS § 41). Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (füüsilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane rünne. TsÜS § 141 lg 1 sätestab, et Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Siin olen nt toonud olukorda, kus
Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankad...
· Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu kaitsekoodide ebaseadusliku üleandmise eest, kui see on toime pandud omakasu eesmärgil ja kui sellega on tekitatud oluline kahju või põhjustatud muu raske tagajärg, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Autoriõiguse seadus (vastuvõetud 1992. aasta) kehtestab järgmised nõuded: · Kaitstakse teoseid (palju liike); teosteks pole näiteks ideed, päevauudised, faktid ja andmed · Autori varalised õigused on võõrandatavad, isiklikud mitte · Autor otsustab, kellel ja mis tingimustel ta oma teoseid kasutada lubab · Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt · Copyright, patent, leping · Teoste edasi levitamine, välja rentimine, avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja poolt lepinguga piiratud · Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos vaadata Arvutiprogrammide erinõuded
alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Eraõiguses on pooled võrdsed, alluvussuhted puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2
- Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus. - - Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus - Maksuõigus - Menetlusõigus - Haldusõigus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Tsiviilõigus õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised:
Osa õiguslik tähendus: a) Väljendab osalust osakapitalis; b) Varaliste ja mittevaraliste õiguste ja kohustuste kogum Osaluse omandamise ja osaniku õiguste tekke erinevused. 26 Osast tulenevad õigused võib liigitada: a) Individuaalsed õigused (igaühe õigused, vähemusõigused). Osaniku individuaalsed õigused võib liigitada: Varalised õigused Juhtimisega seotud õigused b) Kollektiivsed õigused (osanike kui organiga seotud õigused) Osad võivad olla eriliigilised. Igal osanikul saab olla üks samast liigist osa. NB! Ühingu huvid on alati esikohal. Osanikel võib olla ka eriõigusi, kuid need peavad olema sätestatud põhikirjaga. Kui kellelegi antakse väiksemad õigused, siis see isik peab sellega nõus olema ning peab olema selle kohta ka häälteenamus. Osa saab omandada: a) Asutamisel
Praktikas on mitmete ühingute põhikirjades ette nähtud ka ühingu presidendi kui ühingus eelkõige esindusfunktsioone täitva kõrgeima ametiisiku valimine, samuti mitme esinduskogu (üldkoosoleku ja volikogu või kongressi ja konverentsi) olemasolu. § 8. Mittetulundusühingute vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord Mittetulundusühingud valdavad, kasutavad ja käsutavad vara oma tegevuse tagamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu varalised õigused on määratud seadusega ning nende kasutamisel tegutseb ühing juriidilise isikuna vastavalt tsiviilseadustele. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole seadusega keelatud, s.h. hooned, transpordivahendid, inventar, väärtpaberid jms. Ühing võib vara omandada tehingutega, samuti võib vara tekkida muudel alustel. Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib:
Praktikas on mitmete ühingute põhikirjades ette nähtud ka ühingu presidendi kui ühingus eelkõige esindusfunktsioone täitva kõrgeima ametiisiku valimine, samuti mitme esinduskogu (üldkoosoleku ja volikogu või kongressi ja konverentsi) olemasolu. § 8. Mittetulundusühingute vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord Mittetulundusühingud valdavad, kasutavad ja käsutavad vara oma tegevuse tagamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu varalised õigused on määratud seadusega ning nende kasutamisel tegutseb ühing juriidilise isikuna vastavalt tsiviilseadustele. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole seadusega keelatud, s.h. hooned, transpordivahendid, inventar, väärtpaberid jms. Ühing võib vara omandada tehingutega, samuti võib vara tekkida muudel alustel. Mittetulundusühingute seaduse § 17 lõike 1 kohaselt ühingu vara tekib:
kapitali vähendamise juhtumil (ÄS § 361), aktsiaseltsi poolt oma aktsiate omandamisel (ÄS § 283). Aktsionäri õiguste ja kohustuste teke Aktsionäri õigused tekivad arvates aktsiaseltsi kandmisest registrisse. Aktsionäriks olemine ei sõltu kandest aktsiaraamatus. Kanne aktsiaraamatus tagab aktsionäri õiguste teostamise võimaluse aktsiaseltsi suhtes. Vt RKTKo 05.11.2003.a. otsus nr. 3-2-1-113-03 Aktsionäri õigused ja kohustused (ÄS § 226) jagunevad: 1. Varalised õigused ja kohustused 2. Mittevaralised õigused ja kohutused 4.5.1. Aktsionäri varalised õigused ja kohustused 4.5.1.1. Sissemakse tegemise kohustus (ÄS § 273) Minimaalselt nimiväärtus, kui otsustatakse positiivne ülekurss, siis ka ülekurss. Juurdemaksete tegemiseks ei saa aktsionäri sundida. Sissemakse õigeaegsel mittetasumisel rakendub reeglina seadusjärgne viivis (ÄS § 275; VÕS § 113).
avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet. Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne, see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest. Vanuse ehk järjekohapõhimõte- Piiratud asjaõiguse järjekoht määratakse selle tekkimise aja
§ 142 lg 1): see peab olema rahaliselt hinnatav, st sel peab olema mingi rahaline väärtus; seda peab saama osaühingule üle anda, st seda saab üle anda osaühingu omandisse; sellele saab pöörata sissenõuet, st seda saab realiseerida juhul, kui see on vajalik osaühingu vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö või asutajate tegevus osaühingu asutamisel (ÄS § 142 lg 2). Varalised õigused, mis võivad põhimõtteliselt olla mitterahalise sissemakse esemeks, on nt aktsiaseltsi aktsiad, osaühingu osad, võlanõuded, patendid, kaubamärgid jne. Oluline on tingimus, et osanik on kohustatud teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele (näiteks on üleantav hoone koormatud üürilepinguga, kinnisasjale on seatud hüpoteek jms). Kolmandate isikute õigused võivad oluliselt vähendada sissemakse väärtust. Kui osanik oma
Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); Konsensuslikkuse nõue: abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abikaasade varasuhte liigid: Seadus sätestab 3 alternatiivset reiimi: - Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reiim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. - Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). - Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus). Abielu lõpeb, kui: abikaasa sureb: abielu lahutatakse.
elanikonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirduti vaid trahviga. Orja tapmise või vigastamise korral kompenseerida kahju orja omanikule. Perekond oli Mesopotaamias patriarhaalsem kui Egiptuses. Pereisal oli Hammurapi seaduste järgi peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Abielu põhines peigmehe ja tema tulevase äia vahelisel lepingul, millega määrati kindlaks tulevaste abielupoolte varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele, ja kui mees end oma naisest lahutas lasi, tuli see tagastada naise sugulastele. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Igal naisel oli sel juhul õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele olid lubatud ka abieluvälised seksuaalsuhted. Naiselt seevastu nõuti ranget monogaamsust (seksuaalsuhteid ainult oma mehega). Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus nii naine kui ka temaga patustanud mees seoti kokku ja visati jõkke
vabadus jms) runnete vastu. Hädakaitse eelduseks on, et rundajaks on inimene. Inimese tegevus, mis rundab isiku õigushuvesid ja mille vastu võib astuda teostama hädakaitset on nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine, kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, uletamata seejuures hädakaitse piire Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (fuusilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane runne. Näiteks olukord: kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A suttib põlema. Elamu B omanik lukkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik 9
Konkreetsetes õigussuhte liikides võivad olla õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus), 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale või lisaks veel viljad ja loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid. Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus ehk õigus intellektuaalse loomingu teosele, mille alusel võivad omakorda tekkida varalised õigused ja kohustused - nt õigusteadlane kirjutas monograafia - tal on õigus saada tasu kirjastamise eest ehk honorari. 42 Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu ja tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad, mida inimkond on väärtustanud - nt au ja väärikus. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Juriidiliste isikute
Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PkS § 18 ja 19 tähenduses". 14 Pärimisel tuleb eelkõige kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Teatud Eluase. 2008. a. pärimisseaduses on täiendada PärS § 16 lõikega kolm, mille kohaselt võib abikaasa juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb kindlasti lisaks oma pärandiosale nõuda AÕS § 227 sätestatud asjaõiguse (isikliku kasutusõigus elamule) ka abieluvaralepingu olemasolu
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
1857 aastal loodi abielulahutuste tarbeks spetsiaalne kohus, mis võis abielu lahutada abielu rikkumise, julmuse ja abikaasa omavolilise ning alusetu hülgamise eest. 20saj alguseks oli valgustusliikumise ja loomuõiguse vaade abielule kui õiguslikule institutsioonile kehtestatud enamikes Euroopa riikides. Erandiks olid vaid Hispaania, Portugal ja Itaalia, sest nendes riikides oli Katolikul kirikul väga tugev mõju. Perekonnaõigust puudutavad ka peale omavaheliste suhete ka varalised suhted, kus säilisid aga patriarhaalse iseloomuga õigusreeglid. Mees oli perekonnapea ja haldas ühist vara. Mees otsustas laste kasvatamise üle ja naine oli kohustatud mehele kuuletume kõiges, mis puudutas perekonna ühiseid asju. Seega töötas kodanlikpatriarhaalne õigussüsteem abieluõiguses mehe kasuks. Liberalism mõjutas tugevalt ka eestkosteõigust. Keskaja sugukonnas oli alaealine sugukonna kaitse all. Kontrolliti, et hooldaja alaealise huvisid hooletusse ei jätaks. Sugukonna
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
3 1.2 Tööstusomand Termin tööstusomand pärineb prantsuse tsiviilõigusest. Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia, taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega. Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, kasutada kaubamärki oma toodetel ja teenustel, tööstusdisainilahendust reprodutseerida. Tööstusomand tekib vastava registrikandega. Eestis on vastavad registrid Eesti Patendiameti hallata. (kaubamärkide andmebaas- sisaldab endas 1.oktoobrist 1992.a. registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus
normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub
· Sõnumisaladuse rikkumine · Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine · Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine · Valimise ja rahvahääletuse takistamine, valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine, valimiste võltsimine, hääle ostmine, valimispettus, hääletamissaladuse rikkumine, valimisagitatsiooni takistamine, ebaseaduslik agitatsioon Autoriõiguse seadus · Kaitstakse teoseid (palju liike); teosteks pole näiteks ideed, päevauudised, faktid ja andmed · Autori varalised õigused on võõrandatavad, isiklikud mitte · Autor otsustab, kellel ja mis tingimustel ta oma teoseid kasutada lubab · Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt · Copyright, patent, leping · Teoste edasi levitamine, välja rentimine, avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja poolt lepinguga piiratud · Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool
Pärandvara hulka kuuluvaid asju saavad müüa, kinkida jne ainult kõik pärijad koos. Pärija saab siis üle anda vaid kogu temale kuuluva õiguse sellest ühisusest, kuid siis ei saa tema enam osaleda pärandvara jagamises ja selle kaudu mõni ese endale saada. 246. Mida reguleerib perekonnaseadus? Perekonnaseadus reguleerib abiellumise korda, määrab ära abikaasade isiklikud ja varalised õigused, abikaasa ülalpidamise, abielu lõpetamise korra, abielu kehtetuse tingimused, laste põlvnemise, vanemate õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused perekonnas, lapsendamise korra, eestkoste, hooldus, perekonnaseisuaktide nimekirja. 247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on
Kindlustushüvitise arvutamine. Kindlustushüvitis on see osa kahjusummast, mille hüvitab kindlustusandja. Kindlustushüvitise suurust arvutatakse järgmiselt: kontrollitakse alakindlustuse rakendamise vajadust, lahutatakse omavastutuse summa. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamine võib toimuda: selle remontimisega, taasehitamisega, taassoetamisega, asendamisega või rahalise hüvitamise teel. 8.3.4.Tsiviilvastutuskindlustus Kindlustusobjektiks - on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusriski tõttu. Kindlustusjuhtumiks - on sündmus, mis leidis aset kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal ja põhjustas kolmandale isikule otsese varalise kahju, mille hüvitamiseks on kindlustatu vastu esitatud kahjunõue. Kindlustusriskiks - on kindlustatu seadusjärgne tsiviilvastutus, mis tuleneb kindlustuslepingus märgitud ja kindlustuskohas asuva hoone või maatüki kindlustatute kaasomandis oleva osa omamisest
rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. Abiellumislubadus (kihlus) · Uues PKS-s abiellumislubadus §-s 8. · Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui lubadust ei täideta. Abikaasade varasuhete liigid: · Seadus sätestab 3 alternatiivset reziimi: - Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reziim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. - Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). - Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus). Abielu lõpeb, kui: 1) abikaasa sureb:
ärinimi, piiratud asjaõigused), mittekehaliste esemetena on õiguste esemeteks nt energia (peab olema võimalik tehniliselt hallata inimese poolt, õiguslikult valitseda), nt võlaõigusseadus. · Õigus saab olla õiguse esemeks siis, kui see on käsutatav ehk üleantav. Nii tuleb alati hinnata, kas tegemist on õigustega, mis ei saa olla õiguste esemeks (isikuõigused, vanemlikud õigused) või nad on üleantavad (saavad olla õiguse esemeks, nt varalised õigused enamjaolt). · Traditsiooniline arusaam õiguse objektist piirdub asja mõistega. Asi see on kehaline ese. Õiguses mõistetakse ja käsitletakse asjana kehalist eset. Selleks peab asi vastama kolmele kriteeriumile: 1. Meeltega tajutavus 2. Ruumiline piiritletus 3. Võimalus teostada faktilist võimu / vallata asja · Pole tähtis, et see, millest asi koosneb (mateeria) omaks mingit kindlat vormi. See ei oma tähendust. Õiguse
kolme põhimõtet: Üldine vara segamatu kasutamise pm Omandi võõrandamise õigus ainult teatud tingimustel Riikide õigus reguleerida omandi kasutamist o Omandi puututamtus – igaühe õigust omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada seaduses lubatud vormides ja igal ajal o Omand: asjad, varalised õigused ja hüved Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-154-01 - Asjaolud: 15. aug 2000.a ei saanud hageja tehase territooriumilt valmistoodangut vedava autoga väravast lahkuda - AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim ajsa üle - AÕS § 40 lg 3 järgi on valdaja takistamine asja ple tegeliku võimu teostamisel valduse rikkumine - AÕS § 40 lg-s 3 sätestatud valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu
või heade kommetega, siis jääb juriidilise isiku vara peale võlausaldajate nõuete rahuldamist riigile, muudel alustel juriidilise isiku omanikele. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub likvideerimine. Selle korraldavad likvideerijad: vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Nad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse ja lahendavad sellega seoses olevad varalised tehingud. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mida on vaja juriidilise isiku likvideerimiseks. Nad avaldavad vastava teate ajalehe "Riigi Teataja" lisas. nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele. Selles tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised 4 kuu jooksul, teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole 7 By Matti `98
// Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei
vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei
süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad? Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi. Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel. Isiklikud suhted eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi! Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
