Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; - loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; 1 - erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Maksustamine Keskkonnamaksud on kõik energia ja transpordiga seotud maksud. Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004): - energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) - transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) - saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste,
omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Jah, sest 21% tulumaks - rikkad ikka maksavad rohkem, kui vaesed. Arenud majandusega riikidel on arenenud ning kindlalt välja töötatud maksusüsteem, mis lubab üldse riigil areneda. Arengumaades maksusüsteem on suhteliselt nõrk aga samas makse siiski kogutakse, väga ebakorrapäraselt ning omandipuutumatus ka seal minu arvates ei kethi. Enamus ei saa läbi täiesti liberaalse maksusüsteemiga 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa
6. Rahastamine eeldatava kasutaja poolt. Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende
see tervikorganism on vajalik inimesele kui ühiskondlikule olendile Sotsiaalkonservatism: 19. saj ja rajaja Benjamin Disrael, ta rõhutas riigi sotsiaalseid kohustusi, uskus, et sotsiaalsete reformide viivitamisega võib kaasneda revolutsioon, jõukus seab teatud kohustusi ühiskonna ees -> õigused ja kohustused on ühiskonnas omavahel seotud; üks rahvas - rahvas ei tohi jaguneda rikasteks ega vaesteks, vaid peab moodustama ühe terviku Neokonservatism: vabaturu vaadete pooldamine ühelt poolt ning autoriteedi ja distsipliini rõhutamine teiselt poolt, lähedased liberalismile majanduspoliitikas, aga see ei laiene individualismi teistele elusfääridele Sotsialism Kõige varasem tänapäevane kasutus sellest terminist pärineb 1827 inglise ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19
kohas (nt IT spetsialist - ma ei pea olema otseselt kliendi juures koodi kirjutama). See grupp saab majnduse õitsengust kõige rohkem kasu, sest nad ise toodavad ka kõige rohkem. Tuleviku stsenaariumid: ● Nulltulemusega natsionalism (zero-sum nationalism) - (siin on seltskond kellelt oodatakse kõige vähem, kompentents on väike). “Kas võidan mina või võidavad nemad”. Pikas perspektiivis jätkusuutlik ei ole. ● Kosmopoliitsus - vabaturu idee (pakkuda ükskõik kus, võimalikult odavalt, ükskõik kellele). Tagada oma töötaja heaolu, aga tehes seejuures koostööd teistega. ● Positiivne majanduslik natsionalsm Välismaale tööle siirdumine: Mõjutavad poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Põhjused: “eneseleidmine”, erialane väljakutse, tööpuudus kodus. Hirmud on seotud ● Suhetega: lähedased, sotsiaalne toetus
Võrdne oleks, kui kõik maksaksid oma töö tulemuslikkuselt võrdelise osa maksudeks. Samas ka see võib diskrimineerimine olla olukorras, kus riiklikke hüvesid siiski tarbitakse sarnases mahus, aga rikkad maksavad tegelikult siiski ju absoluutsummas rohkem maksu. Seda põhjusel, et riigil on raha siiski vaja ning ühiskondlik huvi kaalub selle üle. vaieldav teema, puudutab väga tugevalt majanduspoliitikat. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Monopolid kitsendavad tarbijate valikuvabadust, reguleerivad hindasid ning sellega takistavad olukorda, kus toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa
49 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati Vastused: a) nii "nõudlus-" kui ka "pakkumispoolset" majanduspoliitikat; b)) ainult "pakkumispoolset" p p majanduspoliitikat; j p c) ainult "nõudluspoolset" majanduspoliitikat; d) hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat. 31 JJ. F 31. F. Kennedy poolt kasutusele võetud "nõudluspoolne" nõudluspoolne majanduspoliitika tähendas, Vastused. a) et nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi; b)) üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai ( rohkem osta,, s.t. s t nõudlus suurenes);
Ta on oma tööga midagi lisanud , ja välistab nii teiste inimeste ühise õiguse. 7. Millised probleemid seonduvad Locke'i omandiõigusega? See on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa töötada. Töötamine annab meile õiguse hoida endale lisatud väärtus, kuid maa ei ole osa lisatud väärtusest, maa oleks enne vahele segamist ka veel seal olnud. Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn ,,teadmatuse loori" taga kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on ,,hea" ja mida ihaldatakse; teatakse, et
ametit omandama, kui soovitakse teada kui hea motoorika näiteks tal on?) Tänapäeval on sobivustestid üha põhjalikumad, et avastada inimese tugevused ja samas ka julgustada edasist arengut enda ja tööandja huvides. 20.sajandi alguseks oli kõige selle mõjul välja kujunenud kutsehariduse kolm baasmudelit: liberaalse turu mudel Suurbritannias, riigi reguleeritud mudel Prantsusmaal ja duaalne mudel Saksamaal, mis on kasutusel ka hetkel. Liberaalse turu mudel - pm vabaturu mudel, kus riik ei sekku, igaüks on oma õnne rohutirts, seda iseloomustab järgnev : Läbirääkimised vabal turul tööandjate, töövõtjate, kutseharidusasutuste vahel. Esmane kutseõpe toimub töökeskkonnast eraldi. Kuid õpe võib toimuda ka koolis, ettevõtetes, koolis ja ettevõtetes, ( aga ka e-õppena), kutsehariduse sisu määrab tööturg ja ettevõtted, sõltuvalt sellest, milline on hetkevajadus, finantseerimine õpingute eest võib olla õpilase poolne või
1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, kk-le tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas. 2. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid
kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega · vabalt ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras · vabatahtlikud ekspordipiirangud iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas · vabaturu poeratsioon keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga muuta kodust raha pakkumist · vaesuskihid absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet · vaesuslõks progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt
1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, kk-le tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas. 2. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks. 3. Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Keskkonnakaitse 1. käsu- ja kontrolli meetod · ranged kk-a, tervise ja emissiooni standardid · normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid
omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras vabatahtlikud ekspordipiirangud - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas vabaturu poeratsioon - keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga muuta kodust raha pakkumist vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
- EL õigus kõrvaldab lüngad ja puudused valdkondades, riigid ei suuda ise võidelda piiriüleste pettuste vastu, EL aitab selle kohapealt - Kui liikmesriigil pole piisavalt päevust pettusega teatud juhtudel võidelda/karistust määrata, siis siinkohal aitab EL kriminaliseerimine Materiaalõiguse kokkuvõte: enne lissaboni debatt selles, kas anda suveräänsust ära või mitte. Tänaseks debati fookus on nihkunud. Probleemid selles, et kõigepealt tekkis vabaturu raamistik ja alles siis see idee, et hakata kriminaliseerima. Tänaseks on tekkinud kriminaalõiguse ühtsustamise pool, see tõttu tasakaal liikunud. Enamus on nõus, et EL kriminaalõigust on vaja, aga millist kriminaalpoliitikat ellu viia, on vaieldav. Pigem vaja leida tasakaal. Ku iseni oli kõige olulisem vabaturumajandus, nüüd harta siduvaks muutmisega ja tihedama integratsiooniga on valdkond ise muutunud sidaks ja miinus on see, et EL on saanud palju pädevust juurde.
selleks et kontrollida inflatsiooni ning majanduskasvu. Monetarist Monetarist on rahapoliitika toetaja. Keinsist Keinsist on fiskaalpoliitika toetaja. Keinsism tuleneb John Maynard Keynes'i teooriast, mis põhines seisukohast, et valitsus peaks loobuma vaba ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt majandustsükleid korrigeerima. Rahapoliitika - vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid) reguleerimisvahendid - diskontomäära muutused - kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga.
M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm. Näeme raha paljunemist, raha on likviidsem, raha tegemine sularahaks on keerulisem, kuidas keskpanga poolt kontrollime? Rahamass Mõjutab majandusaktiivsust Makromajandustegurite mõju Rahamassi kujundamine keskpanga poolt (monetaarpoliitika): Reservmäära muutmine Vabaturu operatsioonid o Väärpaberite ost-müük o Intressimäärade juhtimine o Likviidsus Püsivõimalused o Laenamine o hoiustamine Raha pakkumine on fikseeritud, nõudlus sõltub erinevatest asjadest. Rahamassi pakkumine mõjutab majandust otseselt: toome intressi alla, inimesed paigutavad raha jne. Rahamass on liigasuur: inflatsioon (üleval rohelisest joonest). Investeeringute kasvamine toob kaasa SKP suurendamise
ostujõu säilimist. Hinnatase pole otseselt kontrollitav Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel. Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass, laenumaht, intressitase ja vahetuskurss. Vahetuskursi juhtimine Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti. Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda. Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud majanduse konkurentsivõime parandamise vahendiks. Seotud vahetuskurss Üks suhteliselt sagedasti kasutatavaid lähenemisi on rahvusvaluuta vahetuskursi sidumine mõne stabiilse valuutaga. Nii looodetakse saavutada oma valuuta ostujõu säilimine ja kodumaise hinnataseme stabiilsus Sõltuv väikeriik
*"Ajalool ei ole mõtet" ei saa siduda m õsituslikkusega *selleks on vaja ajalugu vaadata erinevalt tuleb l õpetada inimese vaatamine ajaloo subjektina *ajaloost kõnelemine universaalide keeles *ajaloole keskendumine kui kordumatutele üksiksündmistele *metanarratiivid, ajaloo ülesehitamine *SUURE TEISE kategooriad Zizek sotiaalne fikstioon, mille toime on reaalne, igasugune sotiaalne tasand eeldab tema olmasolu, aga ei koheta teda ennast vaid tema asendajaid (nt meedia: vabaturu positsioonilt jne) *ST on vaadeldav metanarratiivse ühikuna ST taandumine, pole enam sellist keskset metanarratiivi, mis toimub *G. Orwell "1984" *võim, millega peame tegelem oma igapäeva elus, ei asu enam mesist väljapoole, on inimese sees Baudrillard, v õim ei ole enam miski, mida saaks võtta *postmodernsus ! Suure Teise kadumine! *seadus ja seaduse jõud algeks on v ägivald ja see on selles ka alles, aga ei näita ennast välja, sest muidu ei saak eksisteerida
o Vastused, protsessid, andmed paika 8 liikmeline ärianalüütikute meeskond kaardistas AS-IS seisu Koos tippjuhtidega pandi paika To-Be pilt helikopter vaatest Ärianalüütikud + äriarhitekt+osakonnajuhid panid paika To-Be detailselt o Kuulutati välja IT süsteemi hange Nõuete list oli ligi 400 lk o Probleem: Äriprotsessid on läbipaistmatud ja tulemeid ei saa mõõta Vabaturu projekt o 2013 aastal mindi Eestis energiamüügi osas vabaturule Seadusandlus puudus veel sügisel 2012 (osaliselt tänaseni) Äri ei teadnud, mida ja kuidas nad vabaturul vajavad o Probleem: Seadusest tulenev muudatus o Analüüs ja nõuete kogumine käis agiilselt paralleelselt IT arendusega Analüüsi ja nõuete kogumise käigus sisuliselt töötati välja
Milline omand on neil, kes ei suuda töötada? Eeldus: mingit objekti omav isik segab selle millegagi, mida praegu ei oma (või mida omavad kõik ühisel)t, siis hakkab ka seda teist asja omama. Nt kui segada tomatimahl merega, kas siis saab meri ka minu omaks? Järgmise põlvkonna inimestele(kes ei põlvne töökatest) ei pruugi objekte jaguda, ja nad tunnevad ennast seetõttu ebaõiglaselt koheldult. 8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Vaba turu puhas mudel: Omand (nii maa, tooraine kui ka teised kaubad, sh tööjõud) kuuluvad üksikisikutele või firmadele Kaupu toodetakse kasumi saamiseks, mitte niivõrd tarbimisvajaduste rahuldamiseks Kõiki kaupu jaotatakse vabatahtliku vahetamise kaudu turul, mida juhivad pakkumise ja nõudluse seadused Vaba konkurents: igaüks võib toota ja pakkuda müügiks ükskõik missugust kaupa. Argumendid:
a. 10 xxx b. 11 c. 12 d. 12,5 7) On antud monopoli: Tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 Tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Kui suur on 6-nda tooteühiku piirtulu? a. -3,25 xxx b. -2,5 c. 2,5 d. 3,25 8) Täielikult konkureeriva firma kogutulu: a. sõltub tema aktsiakapitali suurusest b. sõltub hinnast, mille ta turul kehtestab xxx c. on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis d. ei olegi võimalik arvutada, kuna firma on vabaturu stiihia meelevallas 9) Monopoli kogukulu, juhul kui ta toodab kasumit maksimeerivat kogust, näitab joonisel pindala a. 0CHM ??? b. 0BGM c. AFHC d. 0AFM 10) Monopoli xxx a. kogutulu saab võrdseks maksimaalsega koguse korral, mille juures piirtulu on null b. nõudluskõver on horisontaalne sirge c. nõudlus- ja piirtulukõver langevad kokku d. nõudluskõver lõikub horisontaalteljega punktis, kus kogutulu on maksimaalne 11) Monopoli kogukulu võrdub 100 + 3q, kus q on toodangu maht
6. Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega? See on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa töötada. Töötamine annab meile õiguse hoida endale lisatud väärtus, kuid maa ei ole osa lisatud väärtusest, maa oleks enne vahele segamist ka veel seal olnud. Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 7. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 8. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid,
5) Klassikaline poliitökonoomia: Peetakse poliitilise ökonoomia isaks. Esimesena kuulutas rikkuse allikaks töö: "Töö W.Petty (1623-1687) on rikkuse isa, maa selle ema". Peetakse alusepanijaks majandusstatistikale. A.SMITH sotlane (1723-1790 ) «Uurimus rahvaste rikkuse allikatest» - süstematiseeris selle aja majandusteaduse saavutused, lõi õpetuse ühiskondlikust tööjaotusest, vabaturu mehhanismist, nn. «nähtamatu käe» mõiste avamine, mõisted normatiivne ja positiivne majandus. D.RICARDO (1772 1823) Tippteos «Poliitilise ökonoomia ja maksustamise põhimõtted». Töö ja renditeooria. Suhtelise ja absoluutse eelistuseaduse tuletaja. TH.R.MALTHUS (1766-1834) Rahvastusseaduse sõnastaja, mille kohaselt inimkond paljuneb geomeetrilises
Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis. · Lihaveisekasvatus on levinud enam Euroopa lõunapoolsetes riikides, eriti aga Okeaanias, Ameerikas. · Eesti on teistest riikidest märgatavalt erinev. 1) Laudaperiood on pikem karjatamisperioodist ja ainult Põhjamaadest on Eesti asukoht lõunapoolsem. 2) Veiseliha söömise harjumus on vähene. 3) Teistes riikides ulatub dotatsioon 50 %ni, seetõttu on vabaturu tingumustes veiseliha hind kujunenud madalamaks teistest lihaliikidest. 4) Ainukese riigina loobuti ajutiselt pullvasikate nuumast. 5) Veiseliha kogutoodang moodustas põhiliselt praagitud lehmade ja lehmikute lihast. 51. Veiseliha kvaliteedi hindamine. Lihakusklassid SEUROP süsteemis Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R-O-P),
Majandusteaduste tundmine võimaldab konstrueerida majandusmehhanismid, mis maksimeerivad kasumi. Majandusmehhanism toimib positiivsete ja negatiivsete stiimulite kaudu. Sotsialism võtab ära nii positiivsete kui negatiivsete stiimulite rakendamise võimalused. Turumajanduses on hinnad signaaliks mida osta, mida toota. Turumehhanism viib tasakaaluhinnani - see on ühiskonna suhtes kõige efektiivsema hinnani. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud süsteemi vahekord, st. vabaturu mehhanismi piiramise määr, jääb aktuaalseks alati kuna riigi sekkumiseta ei ole võimalik vältida konflikte: · on ressursse millega eraomand ei saa hakkama · on vaja tagada mittetoimetulejate kaitse Ehitussektoril on olulisi erinevusi muudest tootmis-(majandus-)sektoritest, mis vajab arvestamist nii konstruktorite kui ka ehitusjuhtide ettevalmistamisel: · iga ehitis on unikaalne, seega on iga projekti juures vaja teha majanduslikud arvutused, st
ühise õiguse. 5. Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega? See on ebaõiglane nende suhtes, kes ei saa töötada. Töötamine annab meile õiguse hoida endale lisatud väärtus, kuid maa ei ole osa lisatud väärtusest, maa oleks enne vahele segamist ka veel seal olnud. Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 6. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 7. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas,
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
mitte mujal. Suureneva Rahvusvahelise kaubanduse kontekstis hakkas üha rohkem olulist rolli mängima kauba tegeliku päritolu rõhutamine. Geograafiline tähis on tööstusomandi liik, millega hakati tähistama toodet, näitamaks selle päritolu teatud geograafiliselt alalt, kusjuures toote omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatava selle geograafilise alaga. Vabaturu tingimustes tekib vaba pakkumise tõttu kaupade ja teenuste eristamise vajadus. Et tarbija saaks vahet teha talle sobiva, kvaliteetse ja hinnakohase toote ja teiste sama liiki kaupade ja teenuste vahel on hakatud kaupu ja teenuseid individualiseerima. Kaupade ja teenuste individualiseerimine distsiplineerib ka nende pakkujat oma kvaliteedistandarditest kinni pidama. Nagu uuringud näitavad on tarbijad
Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue põllumajanduspoliitikaga tootmiskeskse lähenemise asemel võetakse suund üha enam
a) Võidurelvastamine see puudtas nii tuuma, kui tavarelvastust. USA-l oli ülekaal tuumarelvades NSV liidul aga tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsoon jne). b) Ideoloogiline võitlus NSV Liidu propaganda püüdis tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturu ühiskonna väärtusid. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: teadust, kirjandust, massiteabevahendeid jne. Siia võib arvata ka kontrolli elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides. Võitlust mõjusfääride laiendamise pärast, see võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka ning toimus kõikidel mandritel. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata nõukogude liitu ja selle liitlasi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika....................................................................................
eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Näiteid USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse taastumise jätkumise korral juba oktoobris, selgub Föderaalreservi Vabaturu komitee, mis Ühendriikide rahapoliitika üle otsustab, juunikuise koosoleku Riiklike võlakirjade ostuprogramm on hoidnud pikaajaliste võlakirjade intressimäärad madalal ning suunanud investorid riskantsemate väärtpaberite nagu aktsiad või ettevõtete võlakirjad, suunas. See omakorda on ärgitanud USA ettevõtteid rohkem laenama, kulutama, investeerima ning palkama uusi töötajaid. Euroopa Keskpank (EKP) kulutas neljapäevalvälja ulatusliku võlakirjade ostmise
kohtunike ja haldus funktsioonid. Valla kohtuprotokolle on säilinud massiliselt, väga hea ajalooline allikas. 1866- Lõplikult kadus ära tsunfti sundlus. 1866- Liivimaal kaotati ära aadlike ainuõigus omada rüütlimõisasi. 1869- Kaotati ära talumaadel teorendi. Teotööd võis kasutada mõisamaal, kvoodimaal ja kuuendiku maal, kuid piiratud kogustes. 1871- Kõik võisid hakata pidada veskit (Varem see kuulus ainult aadlitele). Kõikide reformidega edendati vabaturu majandust. 18) Murrang maaomandisuhetes: Suurmaaomand: Suurmaaomand- Ehk mõisad. Rüütelkond kaotas ainuõiguse omada rüütlimõisasid, kuid varem võis isegi saada rüütlimõisa kui sa ei kuulunud rüütelkonda kasutades mõisa panti või renti. Mats Erdell- Eesti talupoeg saab mõisapidajaks "Sõnnimats". 1830ndate aastatel sai mõisapidajaks pandi tehingu kaudu. Maad võisid osta ainult kristlased balti provintsides, juudid ei tohtinud maad osta.
Tuntud rühmitus on nn Frankfurdi koolkond, varased esindajad M. Horkheimer ja T. W. Adorno, hilisematest on kuulsaim Jürgen Habermas (1929). Püüti välja töötada marksismi versioon, mis poleks positivistlik ega matrialistlik ning mis võtaks rohkem arvesse rahva eneseteadvust ja kultuuri. Nad olid ka liigse tehnologiseerimise vastu. Veel tasub mainida libertariste, kes arvavad, et võrdne kohtumine on võimalik üksnes siis, kui viiakse maksimumini individuaalsed õigused, eriti vabaturu õigused. Neile vastanduvad kommunitaarid, kes peavad ühiskondlikke huvisid isiklikest tähtsamateks. Üks omanäolisemaid poliitilisi filosoofe oli mässajana tuntud Michel Foucault (1926-1984) kes uuris muuhulgas normide tagamaid ning normist kõrvalekaldujate represseerimist nt hullumajades. (L14) TEADUSFILOSOOFIA Teadusfilosoofia tegeleb teaduse olemuse probleemidega ning erialateaduste filosoofiliste probleemidega.
pilet Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1) Konservatiivne- Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige „öövahi“ ülesannetes. Res Publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil peab osaks jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas usaldud vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism- res publica vähendamine peaaegu 0-ni. 2) Liberaalne- riik on reguleerija- kitsendades indiviidide ja gruppide tegevust, mis võib kahjustada avalikku huvi. Liberaalne riik on ümberjagav: kõik riigi kodanikud peavad saama humaansel tasemel kaupa ja teenindust
6. Rahastamine eeldatava kasutaja poolt. Võib mõjutada eeldatavat kasutajat maksma osa müügihinnast juba ehitamise ajal: selline strateegia on tavaline eriti siis, kui hooned ehitatakse müügiks. Riiklik ehitus 7. Valitsuse fondid. Seda allikat võib kasutada kas otseselt valitsuse kompetentsis oleva ehituse (kaitseehitised) rahastamiseks või toetuste ja subsiidiumidena munitsipaalorganitele. 8. Laenud valitsuse fondidest. Tavaliselt saab neid kasutada madalama laenuprotsendiga kui vabaturu laene, kuid nad on piiratud nii kasutusotstarbelt kui mahult. 9. Aktsiate emissioon. Munitsipaalvõimud ja riigiametid võivad emiteerida aktsiaid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse ehituse rahastamisel. 10. Munitsipaalvõimude võlakirjad. Tegemist on soodsa moodusega, sest see seondub kindla kohustusega kasutada saadavaid vahendeid lühikese aja jooksul (3 - 5 aastat) vaid sihtotstarbel. Nende
• Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; • Loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; • Erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. [Eesti...] Olulisemad meetmed keskkonnakaitses (administratiivsed ja majanduslikud) Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates.
Lembit Viilup PhD IT Kolledz 30. J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati Vastused: a) nii "nõudlus-" kui ka "pakkumispoolset" majanduspoliitikat; b)) ainult "pakkumispoolset" p p majanduspoliitikat; j p c) ainult "nõudluspoolset" majanduspoliitikat; d) hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat. 31 JJ. F 31. F. Kennedy poolt kasutusele võetud "nõudluspoolne" nõudluspoolne majanduspoliitika tähendas, Vastused. a) et nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi; b) üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. s t nõudlus suurenes); c) et tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas;
mis ulatuses peaks riik pakkuma. Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1. Konservatiivne riigikäsitlus Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige “öövahi” ülesannetes. Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism – res publica vähendamine peaaegu nullini. 2. Liberaalne riigikäsitlus Riik peab aktiivselt sekkuma vaba turu suhetesse indiviidide ja gruppide vahel, kuna: a) Mõne ühiskonnagrupi tegevus võib olla kahjulik teistele, samuti turusuhetele.
1. keskpank, mis peaaegu kõikides riikides korraldab rahapoliitikat 2. kommertspangad, mis võtavad vastu majandusagentide hoiuseid ja tegelevad laenamisega 3. erasektori ülejäänud ettevõtted ja majapidamised, mis teevad rahalisi tehinguid (sh. hoiustavad säästusid) ning avalik sektor Rahapoliitika riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse raha pakkumist ja intressimäärasid. Rahapakkumise kujundamisel on tähtis roll vabaturu operatsioonidel ehk interventsioonidel, seadusandlikel direktiividel, intressimääradel, hoiustel. Rahvusvahelise kaubavahetuse ja kapitalivoogude tõttu mõjutavad riigi rahasüsteemi ka välisefektid, millest tähtsamad on vahetuskursi muutused, valuuta konverteeritavus ja välisvaluuta reservid. Finantsvahendajad ja keskpank. Finantsvahendaja- finantsturul tegutsev organisatsioon, mis viib kokku laenuandja ja laenuvõtjad ehk
Pigem on tegemist turu kontrollimise mehanismiga. Toiduainete-vastasus on kõige edukam, sest toiduained riknevad kergemini, nende käive on väga oluline ja lühiajaliine mõjutamine mõjub. 1970-1980ndatel oli USAs neljandik boikotte edukad. Uks Barclay panga vastane kampaania, kuna see tegeles apartheidivalitsusega LAVis. Noorte osakaal langes 27lt 17ni. Boikottidest osalemine tõusnud: 16% (1992) pro 8% (1984) Üldiselt on tegemist vabakaubanduse ja vabaturu vastase meeleavaldusega. Tõelised või tajutud puudujäägid, ükskõik, riigi osa. Tarbimisaktivismi iseloomustab üldiselt 1. Organiseeritus 2. Soov muutuseks tarbimise seisukohalt 3. Tunne, et tarbijatel on õigused 4. Kollektiivsus 5. Väärtused - alati põhineb mingil muul väärtusel 6. Mõju ühiskonnale laiem kui ainult toote või teenuse muutus Esimene laine: Kooperatiivid Esimene moderne kooperatiiv Rochdale'i 1844.
Nii kõrge kvaliteediga piima ei ole Eesti piimatööstustele varem müüdud. Varutud piima rasvasisaldus oli 4.1%. Lihatootmine. Liha kogutoodang Eestis 1989 aastal oli 189 000 tonni, millest suurem osa tuli realiseerida teistes vabariikides. Taasiseseisvumise järel vähenes teravilja sisseost mitmekordselt ja samavõrra ka liha kogutoodang seoses idaturu nõudluse kadumisega. 2004 aastal toodeti kokku vaid 71 300 tonni liha. Lihatootmise langust süvendas vabaturu tingimustes dumpinghindadega sea- ja linnuliha piiramatu import, liha ületootmine maailmaturul ning viimaste aastate madalad kokkuostuhinnad siseturul. Eestis on aastakümneid toodetud liha kogutoodangust ligi 55% sealiha, 30-35% veiseliha. Sealiha moodustas 2004 aastal lihatoodangust 57%, osatähtsuselt järgnevad võrdse 21%-ga linnu-ja veiseliha ning lamba- ja kitseliha 1%. Veiseliha.
Allikas: G. C. Edwards, Wattenberg & Lineberry, 2014, p. 262) Programmilised seisukohad Vabariiklased kalduvad toetama valitsuspoolsete teenuste, sealhulgas vähemusrühmadele antava abi, ning sotsiaalsete heaoluprogrammide vähendamist. Nad eelistavad valitsuse väiksemat rolli äritegevuse reguleerimises ja toetavad tõenäolisemalt kulutusi sõjaväele. (Gitelson jt, 1996, lk. 123) Majanduspoliitika: Vabariiklased usuvad Ameerika Ühendriikide vabaturu võimu ja võimalustesse. Vabariiklased arvavad, et vähene majanduse reguleerimine edendab tarbijate ja ettevõtjate majanduslikku olukorda. Nad on vastu poliitikatele, mis paneb valitsuse olukord, kus ta kontrollib tööstust ja saab valida turu võitjad ja kaotajad. (Grand Old Party, 2014a) 2012. aasta valimisplatvormis tõid vabariiklased ära arvamuse, et maksud oma olemusega vähendavad kodanike vabadust. Vabariiklased toetavad 2001. ja 2003. aasta maksude vähendamise pakette. (G. C
Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid. Finantskulu on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed. Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides.
Finantskulu on see rahakogus, mida ostja peab tasuma ressursi eest. Kui ressursid on turul vabalt kaubeldavad ja nende liikumine majandusruumis pole seadusandlike aktide või regulatsioonidega piiratud, siis ei ole nende tarbimise tulemusena väliskulusid või väliskasusid. Finants- ja majanduskulud on sel juhul võrdsed. 116 Kui kasutatava ressursi eest tasutakse rohkem kui see oleks vajalik vabaturu tingimustes, on tegemist väliskuluga, kui aga vähem, siis väliskasuga. Kui ettevõtte on sunnitud ostma mingisugust ressurssi kõrgema hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides.
* kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; * loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; * erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtivad keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. Majanduslikuks mõjutamiseks kasutatakse nt: * riigi toetust; * saastekahju hüvitist, mille keskkonnakaitset stimuleerivat toimet tõhustatakse ja vabaturu nõuetele mittevastavad soodustused kaotatakse; * pandisüsteemi Riigi toetus avaldub subsiidiumide, dotatsioonide, soodsate laenude, laenuprotsentide katmise jms. näol. KESKKONNAINFORMATSIOON JA KESKKONNATEADLIKKUSE KUJUNDAMINE 38
Ungaris alates 1968. aastast kuni 1980. aastate lõpuni). Tegelikkuses pole olemas puhast turumajandust või puhast käsumajandust. Alati on tegu nende mingi kombinatsiooniga – segamajandusega. Ka kõige enam turule orienteeritumas majanduses eksisteerib teatav valitsuse kontroll ette- võtete tegevuse üle. Käsumajanduse tingimustes aga kas lubatakse mõningatel aladel vabaturu olemasolu või eksisteerib teatud kaupade või teenuste puhul nn must turg. Isegi NSV Liidus oli kogu aeg mõningaid turumajanduse elemente: eksisteeris toiduainete vabaturg jne. Poolas püsisid talumajapidamised läbi kogu sotsialismiperioodi. Seega asuvad kõik riigid tegelikult mingis teatud punktis puhta turumajanduse ja puhta käsumajanduse vahelisel pideval teljel. Põhimõtteliselt tuleb plaanida iga majanduskorra puhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
