Vastasseisu süvenemine I 1946 veebruar J. Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu läänega 1946 märts W. Churchilli kõne USA-s. rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas Vastasseisu süvenemine II NSVL keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast NSVL hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu Vastasseisu süvenemine III 1947 Trumani doktriin Selle alusel: USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardab oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud USA eraldas 400 mlj Kuuba ja Türgi toetamisele Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõtekoos sellest tulenevate järeldustega 1947 Marshalli plaan (Marshall USA riigisekretär) Ettepanek:
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust,
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdr...
näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega
Õppesisu 9. klass Maailm pärast Teist maailmasõda 19452000, 35 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 4 Külm sõda 1) külma sõja põhijooned ja 1) NATO moodustamine avaldumisvormid 2) Korea sõda 2) kahepooluselise maailma 3) 1956. aasta ülestõus Ungaris kujunemine: Trumani doktriin, 4) Praha kevad 1968. aastal Marshalli plaan, Berliini blokaad ja 5) Suessi kriis, Berliini kriis Saksamaa lõhestamine 6) pingelõdvendus 3) kriisid ja sõjad: Kuuba kriis, Berliini müür, Vietnami sõda 4 Läänemaailm USA ja Saksamaa Koloniaalsüsteemi lagunemine
kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt. PILET 14 Külm sõda külma sõja kujunemine, Trumani doktriin, Berliini blokaad, riikide liidud (NATO, ESTÜ, VLO, VMN), külma sõja kriisid, raudne eesriie, Reagan, ,,Tähesõjad", NSV Liidu ja idabloki lagunemine, Jeltsin, SRÜ, EL, EURO. Õpik: XX sajandi ajalugu II ptk 7- 9, Atlas lk 94-95 -Külma sõja kujunemine- 1) NSV Liit seadis kesk ja ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) 1946 rõhutas Stalin sõdade paratamatust. 3) W. Churchill tõi kõnes esile liitlaste vastuolud ning kutsus läänt kommunismi levikule vastu seisma
Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio-ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse Väljakul miitingu, mis nõudis Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. 1991. aasta augustiputši tagajärjel nõrgenes NL nii väga, et Eesti leidis võimaluse taasiseseisvuda ja NL lakkas eksisteerimast. 19. USA sise- ja välispoliitika 1940.- 1950. aastatel. Välispoliitika: USA oli oma välispoliitikaga väga aktiivne teise maailmasõja lõpus ja peale teist maailmasõda. Viidi läbi Trumani Doktriin ja Marshalli plaan kommunismi pidurdamiseks Euroopas. Trumani Doktriin andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardas NSV Liit. Marshalli plaan oli osa Trumani Doktriinist, mille eesmärgiks oli Euroopa riikidele rahalise abi saatmine. 16 riigile saadeti kokku 13 miljardit dollarit. Plaani eesmärk oli Euroopa majandus kiiresti taas jalule aidata, et kommunism levida ei saaks. Sisepoliitika: Algas Makatrism, ehk nõiajaht kommunistidele USA-s
tuumarelv. Kuid külm sõda ei arenenud pidevate konfliktide jadana, toimusid pingete teravnemised, mis vaheldusid aeg-ajalt pingelangustega ning ajutiste suhete soojenemistega. See kõik aga sõltus USA ning NSV Liidu sisepoliitilisest olukorrast. 1947.aasta märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, keda ähvardab kommunistlik välissurve. See otsus tuli seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude okupatsioonile. Seda poliitikat nimetati Trumani doktriiniks. Selle esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus hakati Euroopa riikide majandust jalule aitama. Aastail 1948-1952 andis USA 17-le Euroopa riigile majanduslikku abi. Tänu majandusabile said mitmed neist riikidest USA-le elujõulised majandus-ja kaubanduspartnerid. NSV Liit loomulikult USA abi vastu ei võtnud, vaid lõi koos oma mõjualuste maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selle eesmärgiks oli oma liikmesriikide majanduse parandamine ning
endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
Saksamaale pakkus USA majanduslikku abi nii pärast Esimest kui ka pärast Teist maailmasõda. 1924. aastal töötati välja Dawesi plaan, mille kohaselt laenas USA Saksamaale raha, et viimane saaks reparatsioone maksta Inglismaale ja Prantsusmaale, et nemad saaksid omakorda maksta ära oma võlg USA-le. Erinevalt Dawesi plaanist, mis oli suunatud vaid Saksamaale, oli 1948. aastal realiseeruma hakanud Marshalli plaan mõeldud kogu Euroopale. Marshalli plaaniga, mis oli Trumani doktriini üheks vahenduseks, pakuti majandusabi kõikidele Euroopa riikidele, kes vastasid tingimustele, milleks oli nt rahareformi läbiviimine ja demokraatia olemasolu. Kuna Saksamaa pärast Teist maailmasõda jagunes Saksa Liitvabariigiks ja saksa Demokraatlikuks Vabariigiks, siis oli Marshalli plaani rakendamine viimases keerulisem. Saksa Demokraatlik Vabariik, olles NL mõjusfääri all, ei vastanud Marshalli plaani tingimustele. Saksa Demokraatlik Vabariik läks seega 1949
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi v...
intsident aset leidis. Kennedy vigastas oma selga ja 1943. aastal saadeti ta USA-sse tagasi. Kui ta taastus, ülendati ta leitnandiks, kuid pärast mitmeid seljaoperatsioone valis ta 1945. aasta märtsis uuesti tsiviilelu kasuks. Järgnevad 12 kuud töötas ta ajakirjanikuna kahele ajalehele. Poliitiline karjäär John Kennedy oli demokraat. Demokraatliku partei liikmena võitis ta 1946. aastal esindajatekoja valimised. Järgnevate aastate jooksul näitas ta end Harry S. Trumani suure ja truu toetajana ning propageeris Kongressis astmelist maksustamist ja sotsiaalhoolekande ning heaolu laiendamist. Ta oli samuti üks Taft-Hartley akti juhtvastastest. 1 Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes
Stalin kinnitas lubadust astuda kiiremas korras Jaapani vastu. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine? Jaapani kapitulatsioon 1945 · USA vägesid juhtisid kindral MacArthur ja admiral Nimitz · Vabastati Filipiinid · Okinawa vallutamise järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine allveelaevadega merelt. · Kamikazed. Jaapan keeldus kapituleerumast. · NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias. · President Trumani otsustas säästa USA sõdureid ja lõpetada sõja kiiresti. · 6. ja 9. aug USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile · Hukkus u 300 tuh inimest (põletus, varingud, kiiritushaigus, verevähk) · Jaapan kapituleerus 15. aug 10. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Riigipiirid · Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid
vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva
ja USA tipp-poliitikud on kõik nende monopolide teenistuses. Klassivõitlus. B – Hiline, 3 käsitlust: * Ajalooline käsitlus. Tekitas lihtsalt sündmuste jada, Stalini ja Churchilli kõned. * Politoloogiline käsitlus. Ad hoc käsitlus, tähelepanu pöörati sellele, mis oli juba toimunud (seotud ajaloolise käsitlusega), tahtis põhjendada ära toimunud sündmuseid, mitte lihtsalt jada (Miks töötati välja Trumani doktriin nt jne). * Didaktiline lähenemine. Õigustamist vähem. Peamine punkt: Miks liitlased läksid tülli? Sõja ajal suutsid teha väga korralikku koostööd, aga rahu ajal seda ei suutnud. Eripära selles, et eelnev tegelane on teinud valesti (Hruštšovi ajal Stalini mahategemine, pärast teda omakorda H mahategemine). Arvati, et koostöö ei tulnud sellepärast välja, et H käitus valesti (~ 10 aastat).
veebruar 1945 Jalta konverents 8. mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6. august 1945 Ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2. september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 1945 ÜRO loomine juuli oktoober 1946 Pariisi rahukonverents 1946 1955 Peronism Argentiinas 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan mai 1947 Moskva otsus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides 1947 Esimene sõjajärgne üldlaulupidu Eestis 1947 India ja Pakistani iseseisvumine 1947 ÜRO otsus Palestiina jagamisest 1948 Iisraeli riigi loomine 1949 NATO loomine 1949 Saksamaa lõhenemine, Saksa Liitvabariigi loomine
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta märtsis, milles ta tõi välja endiste liitlaste vahelised vastuolud. Lääneriike häiris väga NSVL mõjuvõimu kasv Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit raudne eesriie, milleks hakati edaspidi nimetama eraldusjoont demokraatia ja kommunismi vahel. 1947 aasta märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad kommunistliku surve vastu. Seda hakati nimetama Trumani Doktriiniks. Selle esmaseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele majandusabi, võideldes nii NSVL surve vastu. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki. See oli vastukaaluks NSVL sõjalisele võimsusele. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad, mille käigus sulges NSVL kõik lääne-Berliini ülejäänud Saksamaaga ühendavad maismaateed, mistõttu oli ainsaks ühendusteeks muu maailmaga vaid õhusild. Blokaad kestis
Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991.a 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha võitluseks oma iseseisvuse säilitamise eest. Samas kõnes ütles Truman, et ka tulevikus peaks USA abistama neid rahvaid keda püütakse orjastada. Nimetatud kõnest sündis Trumani doktriin e. Kommunismi pidurdamise poliitika. Võrdle rah. vahelisi suhteid pärast 1. ja 2. maailmasõda. Pärast 1. maailmasõda Pärast 2. maailmasõda 1)saksamaa jäi ühtseks tervikuks, võitja riigid ei 1)saksamaa jaotati 4 osaks, hiljem 2 riikd saksa DV kehtestanud seal enda okupatsiooni resiimi ja saksa, võitja riigid kehtestasid seal oma okupatsiooni resiimi
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada
Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Mida tehti Saksamaadega pärast II MS? Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm
olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni
NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhoslovakkias. Üritas Türgis ja Iraanis. NSVL-s jäi kehtima sõjaseisukord, eelisarendati sõjatööstust. 1946 Stalini kõne Moskvas- NL valmistub sõjaliseks konfliktiks läänemaailmaga. Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi leviku vastu NSVL eraldub muust maailmast „raudse eesriidega“. TRUMANI DOKTRIINI SISU 1947.a.märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks
Kongress ja massiteabe vahendid läksid temaga kaasa. Kujunes nõiajaht, mille käigus süüdistati paljusid liberaalselt mõtlevaid inimesi. 1954ndal aastal lakkas senat Mac Carthyt toetamast ja mõistis tema tegevuse hukka. 1946ndal aasta kongressi valimistel esinesid vabariiklased loosungi all ,,kas pole küllalt?" Selle küsimusega mõtlesid nad uue kursi poliitikat. Vabariiklased võitsid valimised. Presidendi valimistel kandis Trumani programm nimetust õiglane kurss ehk Fair Deal. Õiglane kurss tõotati reformide jätkamist uue kursi vaimus. Edaspidi süvenes kriitika Trumani välispoliitika aadressil. 1952 aastal loobus Truman uuesti kandideerimast. 1952 aasta presidendivalimised võitis vabariikliku partei kandidaat kindral Dwight Eisenhower. Asepresidendiks sai Richard Nixon. Eisenhower lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata tugevat kätt ja lõpetada Korea sõda
a esimene mustanahaline pesapallitäht Jacki Robinson, esimesed arvutid. VÄLISPOLIITIKA: 1945 olles ainuke tuumariik, alustas USA vägede väljaviimist Euroopast ,Külma sõja algus. Esimene kokkupõrge USA ja NSVL vahel Põhja Iraanis, kust NSVl keeldus välja viimast oma vägesi või siis vaid kompensatsioonina juurdepääsu Iraani naftale. Iraani järel NL sihtmärgiks Türgi, kus nõuti rahvusvahelist kontrolii Musta mere väinade üle USA sekkus, tulemuseks 1947 Trumani pidurdusdoktriini käevitamine seoses Vahemere idaosa(Kreeka ja Türgi )kriisiga,1948 Marshalli plaaniga eraldat Euroopa majanduslikuks taasülesehitamiseks 13miljardit $ Euroopa majandusliku USA mõju alla, Suurbritannia iseseisvuse nimel loobus M. Plaani toetustest. 1948-1949 Berliini blokaadis Läänesektorite varustamine õhusilla abil. Sisuliselt algas Saksamaa pärast külm sõda 1949 NATO asutamine,1951 USA algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a
Võib öelda, et külma sõja lõpetas see, et NSV Liit tundis, et USA ei ole enam neile ohtlik ning vastupidi. Selle tagajärel muutus ka nendevaheline suhtlus Peale NL-I lagunemist, vähendas Venema trastilielt sõjaväe kulutusi ja majanduse ümberstruktureerimine jättis millionid inimesed tööta. USA saavutas suurvõimu ning võib öelda, et see kestab siiani. Lisaks NSV Liidu lagunemisele kujunesid Külma sõja käigus välja mitmed ühendused ja abiplaanid, näiteks Trumani Doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Brüsseli pakt ehk Lääneliit, Põhja-Atlandi Organisatsioon ehk NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne. Neil kõigil olid oma ülesanded ja eesmärgid. Oldi vastu NSV Liidu mõjuvõimu kasvamisele, üritati parandada majandusolusid, osutati vastastikust sõjalist abi. Külm sõda mõjutas väga palju II maailmasõja järgset majandust ning sellele järgenud Külm sõda oli samuti kogu maailmale väga raske
· Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940-ndate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949.a.) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide / NSVL rünnaku alla. Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu; tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. (Vt. ka Külm
TRUMANI DOKTRIIN JA MARSHALLI PLAAN. 1947. a. märtsis astus president Truman USA kongressi ette ja palus eraldada 400 000 000 dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Ta ütles oma kõnes: "Et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele, mida üritatakse teostada külmrelvastatud vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel". Ta ei mainunud kordagi nõukogude liitu, kuid kõigil oli selge, et sellest on jutt. Seda kõnet loetakse Trumani doktriini ehk kommunismi pidurdamise käivitamise hetkeks. Umbes aasta ennem Trumani kõnet esines Fultonis USA tipp poliitikute ees Winston Georgie, kes kutsus üles koondama jõude võitluseks kommunismi ohu vastu. Selles kõnes kolas esmakordselt mõiste "Raudne Eesriie". Sellega hakati iseloomustama nõukogude liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenuliukust lääneriikide suhtes. See tähendas uue suuna algust välispoliitikast. Sellest sai kommunismi pidurdamine kogu maailmas.
(1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund
Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse
NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. KÜLMA SÕJA SÜNDMUSED Trumani doktriin: (1947): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovetiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega. Marshalli plaan: (1948-1952): Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli euroopa kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. · Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja IdaEuroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas
Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm sõda lõppes 1990 või 1991. 1947. aasta märtsis tegi USA president Truman Kongressile ettepaneku anda Türgile ja Kreekale raha oma iseseisvuse säilitamise jaoks. Samas kõnes ütles Truman, et USA peab ka tulevikus aitama neid riike, keda püütakse orjastada ja kes seetõttu alustavad võitlust. Sellest kõnest sündis Trumani doktriin, ehk kommunismi pidurdamise poliitika. Võrdle rahvusvahelisi suhteid pärast esimest ja teist maailmasõda. Pärast Esimest Pärast teist Saksamaa jäi ühtseks tervikuks Saksamaa jagati nelja riigi vahel NSV liit oli pigem sõja kaotaja, kuna ta astus NSV liit oli sõja võitnud riik, maailma sõjast välja, ta oli nõrk. tugevaima armeega ja alustas oma
Vastasseid oli kultuuriline, poliitiline, majanduslik, sõjaline Saksamaa jagamine Jagati Nõukogude Liidu, Inglise, USA ja Prantsuse sektoriks 3 läänetsooni ühinesid (Ameerika, Inglise ja Prantsuse) Trumani doktriin 1947.a märtsis esitas USA president H.Turman. kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurvete vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktoriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. George Marshall Marshalli plaan Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle Ida-Euroopa riikidest võtsid abi vastu Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia Berliini bklokaad 1948-1949
Külma sõja põhjused: 1. Peapõhjuseks Nõukogude Liidu välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi (kommunismi ekspansioon): Nõukogude Liidu mõju alla olid langenud Ida-Euroopa riigid ja üks osa Aasiast: Hiina Rahvavabariik, Põhja-Korea ja Põhja-Vietnam. 2. Demokraatliku maailma püüd kaitsta ja tugevdada oma positsioone (kommunismi ekspansiooni vastu): 1974. a. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Külma sõja avaldumisvormid: 1. Võidurelvastumine 2. Sõjalis-poliitiliste blokkide loomine, nt NATO (1949), VLO (1955) 3. Mõjusfääride laiendamine Kolmandas maailmas, nt Korea sõda 1950-1953, Kuuba kriis 1962, Vietnami sõda 1964-1973. Nõukogude Liit tahtis Afganistani enda mõju alla: Afganistani sõda 1979-1989. 4. Vastastikune luuretegevus, nt Rosenbergid NSV Liidu kasuks ja ka KGB ja USA-s CIA. 5
Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised
Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
sõjaväe üle 92* tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) 93* plaani- ja käsumajandus 94* kultuuri ideologiseeritus 95* ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): 25* See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. 26* See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning
Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi)
USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950.aastatest alates suurenes USA huvi ka Lähis-Ida regiooni vastu: tekkisid USA-
on aatompomm. F. Roosevelti “Nelja politseiniku” kontseptsioon: 1.USA 2.Inglismaa 3.NL 4. Hiina. tähendas seda, et neljas maailma erikohas saavad endale politseiniku rolli need riigid koos sõjaväega. Poliitikud: Stalini kõne “vaherahu” idee (slaididel) Winston Churchilli kõne “Iron curtain”/ “Raudne eesriie”. Diplomaadid:1946 Kennani “Pikk Telegramm”. Novikovi telegramm. Need kõned ja telegrammid on eelduseks külmale sõjale. Külm sõda- termin tuleb kasutusele 1947. Trumani doktriini (suunatud Ida-Euroopa riikidele ja toetada neid riike, keda ohustab N-L reziimi sisseviimine. Eelkõige Kreeka ja Türgi) ja Marshalli plaan: 47-51a- finantsiline toetus kogu Euroopale 13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine. Nato teke, Varssavi Pakt. OAS, SEATO, CENTO- Treaty organization. USA on 40ndatel üritanud Treaty org. kaudu viia ellu politseiniku rolli. Kujuneb välja bipolaarsus Washington-Moskva vahel
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
-------------------------------------------------------------------------------- 1946 veebruar Stalini kõne Moskvas märts Churchilli kõne Fultonis (USA Missouri osariik): "raudne eesriie" juuli-oktoober Pariisi rahukonverents september W. Churchilli kõne Zürichis: Euroopa Liidu loomise idee Oktoober Nürnbergi kohtuprotsessi lõpp esimene sõda Indo-Hiinas (1946-1954) -------------------------------------------------------------------------------- 1947 märts Trumani doktriin veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingutele 15. august iseseisvuvad India ja Pakistan kollektiviseerimise alguse Eestis: Saaremaal luukase esimene kolhoos -------------------------------------------------------------------------------- 1948 veebruar kommunistide võimuhaaramine Prahas aprill Marshalli plaani realiseerimise algus juuni Berliini blokaadi algus märts Brüsseli pakti sõlmimine (Belgia, Holland, Luxembourg, Prantsusmaa, Suurbritannia)
pärineb ikkagi rv tavaõigusest. Tavaõiguse tõestamine: Peab olema praktika, et tõendada, et tegemist tavaga tuleb näidata et riigid, kes on seda toetasid, samas peab olema normatiivne veendumus opinio iuris et niiviisi käituda on õiguslikult kohustulik, ja mitte teisiti. Kuid kes saab tava tekitada rahv tavaõiguse tegelikkus on selline et suurriikidel on palju võimalusi rahv. tava muuta. Truman avaldas Trumani proklamatsioon USA laiendas oma nõuet väljaspool territoriaalmeres olevate resursside kohta. Kõik teised järgisid seda tehti seadust mitte ei rikutud seda. Ius cogens rv tavaõiguse normid, mida ei saa isegi lepingutega muuta. See on selline kohustus või keeld, mille suhtes ei ole võimalik lepinguliselt teistmoodi kokku leppida. Asjad mis puudutavad kõige fundamentaalsemaid inimõigusi: Nt agressioonisõja alustamise keeld,
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
USA-s seati sisse ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Välispoliitikas valitses II maailmasõjani Monroe doktriin. 4.6.1 HARRY TRUMAN 1945-1953 Majanduses jätkas "New Deali" kurssi. Probleemiks muutus paljude sõdurite töö puudus. Paljud sõdurid läksid ülikooli. Korraldas süjatööstuse ümber vastavalt rahuaja vajadustele ehk rekonversioon. Kardeti et langeb inimeste ostujõud. Välkispoliitika: 1947 Rio de Janeiro leping - vastastikuse abistamise leping ladina-ameerika riikidega. 1947 Trumani Doktriin ehk "Pidurdamis doktriin." 1948-1952 Marshali plaan - euroopa riikidele, keda ähvardab kommunism, abi osutamine. Loobuti isolatsionismist. 1949 - NATO loomine. Esimne rahuajal loodud sõjaline riikide ühendus. Selline välispoliitiline suund ei olnud tõhus, sest 1949 vapustas ameerikat kaks pommi: Nõukogude Liit sai tuumapommi ja Hiinast sai kommunistlik riik. Sellele otsiti süüdlasi: USA senaator MacCarthy arvas, et selles on süüdi USAs elavad kommunistid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
