Üldajalugu 20.sajandil (2)

ÜLDAJALUGU 20.sajandil
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI)
Suurriikide liidud 20.sajandi algul:
KOLMIKLIIT
ANTANT
1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit
1882.a liitus Itaalia
liitlasteks Türgi ja Bulgaaria
1893.a Venemaa ja Prantsusmaa
1904 .a Prantsusmaa ja Inglismaa
1907.a Inglismaa ja Venemaa
liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA
EESMÄRGID:
SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa mandril , et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas
AUSTRIA-UNGARI rahvuslikult killustatud, ohustasid Serbia püüded luua Balkanil suur slaavi riik, eesmärk tugevdada oma positsioone Balkanil
ITAALIA liitus algselt, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest (20.saj algul suhted paranesid, tugevnes vana vaen Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, kelle valduses itaallastega asustatud alasid, paranesid suhted Venemaaga, kes lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas)
TÜRGI lootis toetus Vene ja Itaalia surve vastu
PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsass -Lotringi alad, huvid põrkasid kokku ka Aafrikas
VENEMAA tahtis vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle (purustada Türgi, A-U kehtestaks võimu Balkanil)
INGLISMAA takistada Saksamaad
USA tõusta oma maailmajao suurvõimuks
Esimese maailmasõja põhjused:
1) teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel
2) ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne , sest suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliselt sõjaliste ähvardustega ( Maroko kriisid) – rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatiumid
3) sõja romantiseerimine
4) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
5) sõjatööstuse kiire areng, vaja proovida
6) liidriroll maailmas (Inglismaa-Saksamaa)
7) soov maailma ümber jagada (Saksa soovis uusi kolooniaid , st kellegi arvelt)
8) Prantsusmaa tahtis Elsass-Lotringi tagasi ja revanssi
9) Vene ja A-U konkurents Balkanil
10) soovitakse leevendada läbi kiire ja võiduka sõja siseriiklikke probleeme
Sõja ajend ja puhkemine: antentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Sarajevos 28.juuni 1914, sõja lõpetas Compiegne ’i vaherahu 11.11.1918
Esimese maailmasõja tagajärjed:
1) inimkaotused, sõjasandid, kadunud põlvkonna kujunemine
2) impeeriumide lagunemine (Vene, Türgi, A-U)
3) Vene revolutsioonid
4) uute rahvusriikide sünd (ka. Eesti)
5) revanšlike meeleolude levik Saksamaal
6) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le
7) et vältida edaspidi taoliste sõdade vallandumine, luuakse rahvusvaheline organisatsioon , mis peaks toimima pingete maandajana
8) purustati vanad moraalinormid , tavad
9) suurriikide majandus välja kurnatud
10) tekib patsifistlik ehk sõjavastane liikumine
11) kiireneb teaduse areng (keemiatööstus, eriti Saksamaal)
12) areneb meditsiin (palju katseeksemplare), tehnika
13) kolooniate iseseisvuspüüdlused
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil:
Purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik e. Türgi ja Venemaa)
1) Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
Kaotas alasid ka Rumeeniale ja Türgile.
2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi)
3) Austria-Ungari lagunes , tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia -Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks.
RAHVASTELIIT (1920 Genfis – 1946)
oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon , loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud – eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis – jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik )
Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine)
Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest:
1) RL põhikiri võimaldas RL Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu.
2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu)
3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis.
4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931 , NSVL kallaletung Soomele 1939 jne)
Versailles ’ süsteem ja selle lagunemine:
VERSAILLES’ RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused:

Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse.

Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.

Saksamaa loovutas kõik asumaad , mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel.

Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, piirangud.

Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi võitjatele maksma sõjakahjude eest reparatsioone.
1922 – Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Rapallo lepingu Versailles’ süsteemi vastu.
Antant’i riikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan, leidsid , et nende huvidega pole arvestatud.
1929 – majanduskriis toob Saksamaal Hitleri võimule (1933), asub rahva toetusel revideerima Versailles’ rahutingimusi: 1931/32 ei maksa reparatsioone enam
1935 Saarimaa rahvahääletus, liidetakse Saksamaaga; üldine sõjaväekohustus taastatakse, Inglise-Saksa mereväekokkulepe
1936 viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
LEPITUSPOLIITIKA I maailmasõja võitjad, kes pidanuks tagama Versailles’ rahuleppest kinnipidamise, ei sekkunud selle rikkumiste puhul.
Miks? Tunti, et see oli Saksamaa suhtes ebaõiglane. Kardeti uue sõja puhkemist, loodeti läbirääkimiste teel rahu säilitada. Põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad.
29.september 1938 MÜNCHENI KONVERENTS –
Chamberlaini eestvõrrel korraldatud rahvusvaheline konverents, kuhu Tšehhoslovakkia esindajat ei kutsutud. Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia otsustasid, et Tšehhoslovakkia loovutab Saksamaale Sudeedimaa , kuid ülejäänud riigi puutumatus tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine.
23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT
mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa mõjusfäärideks: NSVL-le Soome, Eesti, Läti, osa Poolat ja Bessaraabia, hiljem lisandub Leedu.
TEISE MAAILMASÕJA SÕDIVAD POOLED
1.september 1939 – 2.september 1945
Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid
Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine
1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel
1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani sõjalis-poliitiline liit, 1937 liitus Itaalia
1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia ( Mussolini ) liidusuhte tugevdamine
1940 Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapan (alustab NL-vastase sõjaplaani – Barbarossa – väljatöötamist)
hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia , Bulgaaria, marionettidest Slovakkia , Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas sakslaste liitlane, kuid ei kirjutanud Kolmikpaktile alla)

• 8.mai 1945.a Berliin kapituleerus
  
• 6.august 1945.a heideti Hiroshimale tuumapomm
  
• 9.august Nagasakile tuumapomm
  
• 10.august alustas Jaapan rahuläbirääkimisi, 2.september 1945.a allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt
  
• novembris Nürnbergi protsess – kohtumõistmine natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle
  

USA ja Suurbritannia head suhted
22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri
1941 Suurbritannia ja NL kokkulepe ühisest sõjategevusest
14.august 1941 ATLANDI HARTA ( Churchill ja Roosevelt ) – sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
- USA ja UK ei taotle kasu
- ei tunnista vädivaldseid territoriaalseid muutusi
- igal rahval õigus valida sobiv valitsemisvorm
- riikliku iseseisvuse taastamine, kellelt see võetud
1942 ÜR deklaratsioonis kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid
1943 nov-dets TEHERAN ( Stalin -Roosevelt-Churchill)
-Saksa tingimusteta kapitulatsioon
-teise rinde avamine
-NL abi Jaapani vastu
1945 veebruar JALTA (Stalin-Roosevelt-Churchill)
-Saksa lõplik purustamine
-sõjajärgne maailmakorraldus – Euroopa jagamine, Ida-Euroopa jätmine NL mõjusfääri
-ÜRO asutamise aeg ja koht
1945 juuli-august POTSDAM (Stalin-Truman-Attlee)
-Saksamaa ja Berliini jagamine okupatsioonitsoonideks
- Preisimaa jagamine
-Austria jagamine okupatsioonitsoonideks
-sõjakurjategijad antakse rahvusvahelise kohtu alla
-Saksamaa territooriumi vähendamine Poola arvel
-Jaapanile ultimaatium tingimusteta kapituleerumiseks
TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED:
-hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid
-sotsialismileeri ehk Teise Maailma teke
-maailma lõhestumine ja külma sõja algus
-Saksamaa tükeldamine
-koloniaalimpeeriumid hakkavad lagunema
-uus ajastu sõjapidamises – tuuma ja rakettrelvad
Külm sõda – 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) -1991
Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist NL mõjusfääri (12.märts 1947)
Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) oli USA 1947.a algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi.
Tingmused: 1) neis riikides ei tohi majandust riigistada, 2) toimib rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle
BERLIINI BLOKAAD
(24. juuni 1948 – 11. mai 1949)
oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform . Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK)
1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL)
KOREA SÕDA
1950-1953.a
Pärast II maailmasõda jagati Korea kaheks:
1)Lõuna- Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948. a Korea Vabariik (KV)
2)Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning samal aastal kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRV), eesotsas Kim II Sung .
25. juunil 1950 tungis Põhja-Korea NLi materiaalsel ja tehnilisel toetusel Lõuna-Koreale kallale.
Kolme kuuga suruti KV väed poolsaare lõunatippu, kiire taganemise põhjuseks oli sõdurite halb väljaõpe ja varustus ning USA hilinenud abi. Kuid septembris alustasid KV sõjavägi ja ÜRO egiidi all tegutsevad USA väed vastupealetungi ning pärast Incheoni dessanti jõuti kahe kuuga Hiina RV piirini. Kartes sõja levikut Hiinasse, otsustas Mao Zedong saata oma sõdurid lahingusse ÜRO vägede vastu, lüües neid Chosini lahingus novembris-detsembris 1950. Seejärel hakkas sõjategevus venima, pideva vastastikku pommitamisega pühiti maa pealt enam-vähem kõik Korea linnad, Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade ja sõjaväebaaside aatomipommitamist. Selleni siiski ei mindud , sest kardeti NLi vastulööki ja ülemaailmset tuumasõda.
Paralleelselt sõjategevusega käivitati vaherahukõnelused, milleni jõuti 1953. a. Korea jäi jagatuks ja on seda siiani, samuti pole kahe riigi vahel sõlmitud rahulepingut. Lisaks jättis sõja ebamäärane lõpptulemus võimaluse seda suvaliselt tõlgendada. Kõik sõja osapooled kuulutasid valjuhäälselt oma võitu, kuid tegelikult olid kaotajad kõik ja tundsid end ka vastavalt.
VIETNAM
1964-1973.a
1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam:
1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik
2) lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik.
Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga.
USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline ebastabiilsus ja 1950ndate teisel poolel tugevnenud relvastatud opositsioon. Liikumine kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja ühinemise Vietnami DV-ga.
USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, sest muidu kukuksid doominokividena kommunistide rüppe ka teised Aasia riigid.
1964. a algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. USA õhujõud sooritasid mitu pommitamisoperatsiooni, Vietnami põhjaosa pinnale heideti miljoneid tonne pomme, mida oli rohkem kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja vältel kasutanud Saksamaa ja Jaapani vastu.
(Halvenes ka USA sisepoliitiline olukord. Vasakpoolsete tudengite protestid sagenesid, avalikult põletati sõjaväekutseid ja äärmuslikel juhtudel ka USA riigilippe. Sõja kriitikud väitsid, et sõjal puuduvad selged eesmärgid, et Saigoni valitsus ei ole legitiimne ning lisaks hakkasid paljud sõjaveteranid avalikel kuulamistel üles tunnistama sõjakuritegusid. NLi propagandamasin töötas täiel võimsusel, kõneldes NLi rahuarmastusest ja imperialistide võimuambitsioonidest)
Vastasseis kodus, sõdurite moraali langus, koormus riigieelarvele ja üha keerukam põhjenduste leidmine sõja jätkamiseks sundis USA presidenti Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. Samas pidi seda tehtama nii, et Ameerika prestiiž võimalikult vähe kannataks.
Presidendi administratsioon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist väljaviimist ning sõja „vietnamiseerimist“ — lõunavietnamlased jäeti võitluses kommunistide vastu üksi. 1973. a sõlmitud relvarahu oli USA jaoks häbiväärne ning lisaks sellele ei toonud see kaasa ka rahu: varsti alustas Põhja-Vietnam ulatuslikku pealetungi ning kaks aastat kestnud verise kodusõja lõppedes ühendati Vietnami põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Helsingi lepped - Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil augustis 1975 Euroopa riikide ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada riigipeade kohtumisel sõlmitud leping, mis sätestas deklaratiivses vormis üleeuroopalise strateegilise julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtted, sealhulgas humanitaarküsimustes. Üks neist - inimõiguste universaalsuse põhimõte (see pole ühegi riigi siseküsimus, vaid rahvusvaheline probleem) - aitas oluliselt kaasa idabloki lagunemisele ja Nõukogude Liidu hukule.
6