Eesti ajalugu Maailmasõdade ajal (0)

9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi
Teema „Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939” läbimise järel õpilane:
1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi ( Versailles ´ süsteem);
2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail;
3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul;
5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism , totalitarism , ideoloogia, fašism, kommunism, natsionaalsotsialism , repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism , Tartu rahu;
7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin , Benito Mussolini, Adolf Hitler , Franklin Delano Roosevelt , Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson;
Õppesisu
9. klass
Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939, 25 tundi
Tunde
Kohustuslikud teemad
Süvendavad/laiendavad teemad
3
Rahvusvaheline olukord
1) Pariisi rahukonverents
2) poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda
3) Rahvasteliidu tegevus ja mõju
4) sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas
1) Saksamaa taasrelvastumine
2) Berliini- Rooma telg
3) Antikominterni pakt
4) kodusõda Hispaanias
2
Maailmamajandus
ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed
majanduskriisi mõju erinevatele riikidele
8
Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail
1) demokraatia ja diktatuuri põhijooned
2) demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel
3) autoritarism Itaalia näitel
4) totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel
1) demokraatia laienemine
2) demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised
3) demokraatia Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel
4) diktatuuririikide vägivallapoliitika: näljahäda Ukrainas, repressioonid , rassipoliitika Saksamaal
8
Eesti Vabariik
1) Vabadussõda
2) Asutav Kogu: maareform ja põhiseadus
3) demokraatliku parlamentarismi aastad
4) vaikiv ajastu
5) majandus
6) kultuur ja eluolu
7) välispoliitika
1) 1. detsember 1924
2) Eesti Vabariigi poliitikud K. Päts. J. Tõnisson, A. Larka, J. Laidoner, J. Poska
3) Eesti Vabariigi põhiseadused
4) Balti Liit
4
Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel
1) uued kultuurinähtused
2) teadus
3) tehnika areng: aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino ja film
4) kirjandus ja kunst
5) uued propagandavahendid
1) mood, muusika , tants
2) kirjandus ja kunst
3) naine ja ühiskondlik elu
4) propaganda
Teema „Teine maailmasõda 1939–1945” läbimise järel õpilane:
1) näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja Põhja-Aafrikas ning muudatusi Teise maailmasõja järel;
2) iseloomustab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel, ja toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjusi;
3) selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos;
4) iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist;
5) teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja tulemused ning tagajärjed;
6) teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga ja mis riikidest moodustus Hitleri-vastane koalitsioon;
7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid MRP, holokaust , küüditamine, baaside leping, okupatsioon , Atlandi Harta, ÜRO.
Õppesisu
9. klass
Teine maailmasõda 1939–1945, 10 tundi
Tunde
Kohustuslikud teemad
Süvendavad/laiendavad teemad
2
Rahvusvaheline olukord
lääneriikide järeleandmised Saksamaale. München. MRP
lepituspoliitika /rahustamispoliitika ja selle mõju. Anschluss
4
Sõjategevuse üldiseloomustus
1) sõja algus ja lõpp
2) sõdivad pooled, rinded
3) holokaust
4) ÜRO asutamine
1) Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale. Katõn
2) Talvesõda
3) sõjategevus Euroopas ja NSV Liidu territooriumil
4) Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine . Tuumarelva kasutamine USA poolt
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
1. Atlandi Harta
2. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon
3. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid. F. D. Roosevelt, J.  Stalin , W.  Churchill
4
Eesti Teise maailmasõja ajal
1) baaside ajastu
2) iseseisvuse kaotamine
3) juuniküüditamine
4) sõjategevus Eesti territooriumil
5) Nõukogude ja Saksa okupatsioonid
1) eestlased Saksa ja Nõukogude sõjaväes
2) soomepoisid
3) iseseisvuse taastamise katse
4) massiline pagemine Eestist
Teema „Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab külma sõja kujunemist ja olemust, toob esile selle avaldumise valdkonnad ja vormid;
2) näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid kriisikoldeid ja muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail;
3) iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel;
4) iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus ;
5) toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed;
6) analüüsib Eesti iseseisvumise taastamist ja Eesti Vabariigi arengut;
7) iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil;
8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika , glasnost , külm sõda, kriisikolle , kollektiviseerimine , industrialiseerimine , plaanimajandus , massirepressioon , Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO , Balti kett, laulev revolutsioon ;
9) teab, kes olid järgmised isikud, ja iseloomustab nende tegevust: Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin , Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar, Mart Laar.
Õppesisu
9. klass
Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000, 35 tundi
Tunde
Kohustuslikud teemad
Süvendavad/laiendavad teemad
4
Külm sõda
1) külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid
2) kahepooluselise maailma kujunemine: Trumani doktriin , Marshalli plaan, Berliini blokaad ja Saksamaa lõhestamine
3) kriisid ja sõjad: Kuuba kriis, Berliini müür, Vietnami sõda
1) NATO moodustamine
2) Korea sõda
3) 1956. aasta ülestõus Ungaris
4) Praha kevad 1968. aastal
5) Suessi kriis, Berliini kriis
6) pingelõdvendus
4
Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel
1) USA ühiskond: sisepoliitika , ühiskondlikud liikumised, välispoliitika
2) Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted
Koloniaalsüsteemi lagunemine
1) uute sõltumatute riikide tekkimine
2) iseseisvumisjärgsed arengusuunad ja probleemid
3) J. Kennedy , R. Reagan
4) Vietnami sõja mõju
5) K. Adenauer , W. Brandt , uus idapoliitika
6) sotsiaalne turumajandus
7) Euroopa Ühenduse rajamine, laienemine ja areng
6
Kommunistlikud riigid
1) kommunistliku süsteemi teke
2) NSV Liit: stalinism, sula, stagnatsioon
kommunistlike riikide poliitika ja majanduse iseloomulikud jooned
Hiina RV
1) Mao Zedong , kommunistlikud ümberkujundused
2) HRV välissuhted
3) liberaliseerimine, Deng Xiaoping
1) VLO, VMN
2) sotsialismimaad Euroopas
3) „ Solidaarsus ” Poolas
6
Eesti Nõukogude okupatsiooni all
1) piiride muutumine
2) repressioonid
3) kollektiviseerimine
4) industrialiseerimine
5) poliitiline juhtimine
6) kultuur ja eluolu
1) EKP KK VIII pleenum
2) vastupanuliikumine
3) Välis-Eesti
4
Kommunistliku süsteemi lagunemine
1) perestroika ja glasnost
2) M. Gorbatšov
3) B. Jeltsin
4) Saksamaa ühinemine
1) riigipöördekatse NSV Liidus
2) VLO ja VMNi lagunemine
3) Berliini müüri langemine
4) Läti ja Leedu iseseisvuse taastamine
5
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine
1) Laulev revolutsioon
2) Balti kett
3) põhiseadusliku korra taastamine
1) fosforiidikampaania
2) IME
3) Eesti Muinsuskaitse Selts
4) Rahvarinde moodustamine
5) suveräänsusdeklaratsioon
6) Eesti Vabariigi kodanike komiteede liikumine
7) Põhiseaduse Assamblee moodustamine
8) rahareform
9) võõrvägede väljaviimine
2
Maailm 1990. aastail
1) üldülevaade
2) Euroopa Liidu laienemine
3) NATO laienemine
4) uued vastasseisud
1) ÜRO ülesanded ja põhitegevus nüüdismaailmas
2) maailmamajandus pärast II maailmasõda
3) Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank
4
Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel
1) teaduse ja tehnika areng: aatomiuuringud, infotehnoloogia
2) massikultuur
3) naine ja ühiskondlik elu
4) muutused mentaliteedis
1) globaalprobleemid
2) kirjandus ja kunst
3) kino ja film
4) muusika
5) mood
6) tants
Õppetegevus
Kaardi alusel õpitakse tundma, mis territoriaalsed muutused toimusid Versailles’ rahulepingu järel: Saksamaa piirid, impeeriumide lagunemine, iseseisvunud riigid. Võrreldakse kaardiga enne Esimest maailmasõda. Kaardi alusel õpitakse tundma muutusi Teise maailmasõja järel: Saksamaa piirid, Saksamaa lõhestamine, iseseisvate riikide kadumine, tähtsamad rinded ja lahingud, MRP mõjusfäärid. Võrreldakse kaardiga enne Teist maailmasõda.
Õpitakse tundma rahvusvahelise elu sündmusi ja erinevate riikide välispoliitilisi taotlusi, analüüsitakse Versailles’ süsteemi mõju ning ülemaailmse majanduskriisi mõju, tehakse järeldusi, miks rahvusvaheline olukord teravnes. Iseloomustatakse ja võrreldakse demokraatiat ning diktatuuri. Analüüsitakse diktatuuri eri vormide sarnasusi ja erinevusi. Õpitakse tundma Teise maailmasõja eelset rahvusvahelist olukorda ja riikidevahelisi suhteid ning esile tooma Teise maailmasõja põhjusi.
Analüüsitakse allikaid , sh dokumente, ning õpitakse tundma baaside lepingu ja MRP lisaprotokollide sisu ning olukorda, milles lepingud sõlmiti, tehakse dokumentidele tuginedes järeldusi ja antakse hinnanguid. Õpitakse tundma sündmuste kronoloogiat Eestis ning sündmuste seotust rahvusvahelise olukorraga. Analüüsitakse Eesti Vabariigi võimalusi ja valikuid Teise maailmasõja eel ning ajal.
Õpitakse tundma ajalooliste isikute elu ja tegevust. Suunatakse õpilasi ise informatsiooni otsima , erinevaid infokanaleid kasutama. Õpitakse tundma Eesti Vabariigi ajaloo põhisisu ning arengu põhijooni. Õpitakse tundma üldisi muudatusi nii maailma kui ka eesti kultuuri arengus. Õpilased koostavad esitlusi individuaalselt või rühmatöö tutvustamiseks IKT vahendeid kasutades.
Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine , seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel.
Õpikeskkond
1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid .
2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid „Detsembrikuumus“, „Nimed marmortahvlil“.
3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid ), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik . Avita , 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008).
4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik , minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal. EAS, 2007; Kommunistlike režiimide kuritegudest, õppematerjal. Infotrükk, 2009).
5. Elulooraamatud, teemakirjandus, ajalooalane ilukirjandus.
6. Digitaliseeritud ajalehed (www.dea.ee).
7. ERRi saadete arhiiv ( http://etv.err.ee/arhiiv.php ).
8. Dokumentaalsarjad, nt „Tuulepealne maa“, „Eesti aja lood“.
9. IKT-põhised õppematerjalid: interaktiivsed töölehed, nt www.koolielu.ee ja www.miksike.ee.
10. Muuseum ja ajalooline keskkond.
Näidistöökava
Teema
Alateemad
Tunde
Põhimõisted
Õpitulemused
Õppetegevus
Õpikeskkond
Lõiming
Hindamine
Tagasiside
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919–1939
25
Rahvusvaheline olukord Esimese maailmasõja järel
1. Pariisi rahukonverents
2. Poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda
3. Rahvasteliidu tegevus ja mõju
4. Sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas.
3
Versailles’ süsteem. Rahvasteliit
1. Näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud territoriaalseid muutusi (Versailles’ süsteem).
2. Nimetab rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastatel.
Töö ajalookaardiga, tekstidega , allikmaterjaliga;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga, töö ajajoonega, küsimuste koostamine, arutlus ja hinnangu andmine Esimese maailmasõja järgsele ühiskonnale
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid ( illustratsioonid , skeemid, diagrammid ), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Mõistab sõjajärgse inimese eluviisi ja väärtushinnanguid.
2. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine
Maailmamajandus
Ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed
2
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) majanduskriisi üle
Tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus,
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Näeb probleeme, analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppeained
Kirjandus: kirjeldused majanduskriisist
Allikatest arusaamine;
seoste leidmine;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail
1. Demokraatia ja diktatuuri põhijooned
2. Demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel
3. Autoritarism Itaalia näitel
4. Totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel
8
Demokraatia, parlamentarism, ideoloogia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, repressioon, fašism, kommunism, natsionaal- sotsialism ;
F. D. Roosevelt, B. Mussolini, J. Stalin, A. Hitler
1. Iseloomustab demokraatlikku ühiskonda.
2. Iseloomustab diktatuurset ühiskonda.
3. Võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
töö mõistetega;
mõistekaart;
kaardi analüüs;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ning hinnangu andmine demokraatlikule ja diktatuuriühiskonnale;
rühmatöö;
infootsing , referaadi koostamine ja esitlemine
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Mõistab ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtusi.
2. Analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
3. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätku- suutlikkus
Õppeained
Kirjandus, muusika ja kunst: sõdadevaheline olustik
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Eesti Vabariik
1. Vabadussõda
2. Asutav Kogu: maareform ja põhiseadus
3. Demokraatliku parlamentarismi aastad
4. Vaikiv ajastu
5. Majandus
6. Kultuur ja eluolu
7. Välispoliitika
8
Tartu rahu, vaikiv ajastu, K. Päts ja J. Tõnisson
1. Iseloomustab Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul.
2. Võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul.
3. Iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
mõistekaart;
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) Eesti Vabariigi iseseisvumisest;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Mõistab sõjaaegse ja sõjajärgse inimese eluviisi ning väärtushinnanguid.
2. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätku-suutlikkus
Õppeained
kirjandus ja kunst: eestiaegne elu
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel
1. Uued kultuurinähtused
2. Teadus
3. Tehnika areng: aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino ja film
4. Uued propagandavahendid
4
Iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu maailmas ning nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid);
kirjeldamine;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel);
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Tekstid, allikmaterjalid, temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Võrdleb erinevate ajastute väärtushinnanguid, oskab neid aktsepteerida ning mõista tehnoloogiliste komponentide osa ühiskonna arengus.
Läbivad teemad
Tervislik eluviis, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppeained
1. Reaalained ja loodusained : muutused igapäevaelus
2. Kirjandus, muusika, kunst: olustik
Info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Teine maailmasõda 1939–1945
10
Rahvusvaheline olukord
Lääneriikide järeleandmised Saksamaale. München. MRP
2
MRP
Iseloomustab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel ja toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjusi.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
seoste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja hinnangu andmine sõjaeelsele ühiskonnale;
rühmatöö; infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Geograafia: Euroopa poliitiline kaart
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine; ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine
Sõjategevuse üldiseloomustus
1. Sõja algus ja lõpp
2. Sõdivad pooled, rinded
3. Holokaust
4. ÜRO asutamine
4
Holokaust. ÜRO
1. Teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda.
2. Näitab kaardil muudatusi Teise maailmasõja järel.
3. Toob esile Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed.
4. Teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga ja mis riikidest moodustus Hitleri-vastane koalitsioon.
5. Näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja Põhja-Aafrikas.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja hinnangu andmine sõjaaja ühiskonnale;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Mõistab sõjaaegse inimese eluviisi ja väärtushinnanguid.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppeained
Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart
Sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Eesti Teise maailmasõja ajal
1. Baaside ajastu
2. Iseseisvuse kaotamine
3. Juuniküüditamine
4. Sõjategevus Eesti territooriumil
5. Nõukogude ja Saksa okupatsioon
4
Baaside leping;
küüditamine, okupatsioon
1. Selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos.
2. Iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kirjeldamine;
töö mõistetega;
mõistekaart;
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine; arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja
hinnangu andmine
Eesti sõjaaegsele olukorrale;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Peab lugu erinevate rahvaste traditsioonidest ning analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Kirjandus: elulood
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000
35
Külm sõda
1. Külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid, kahepooluselise maailma kujunemine: Trumani doktriin, Marshalli plaan, Berliini blokaad ja Saksamaa lõhestamine
2. Kriisid ja sõjad: Kuuba kriis, Berliini müür, Vietnami sõda
4
Külm sõda. Euroopa Liit. NATO. Kriisikolle
1. Iseloomustab külma sõja kujunemist ja olemust, toob esile selle avaldumise valdkonnad ning vormid.
2. Näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid kriisikoldeid.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kirjeldamine;
töö mõistetega; mõistekaart;
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
töö ajajoonega;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) külma sõja üle;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Mõistab erinevate keskkondade reegleid.
2. Analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
3. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppeained
1. Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart
2. Kirjandus: inimene sõjas, valikute ees
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine
Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel
1. USA ühiskond: sisepoliitika, ühiskondlikud liikumised, välispoliitika
2. Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted
4
Iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja SLV näitel.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kirjeldamine;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja hinnangu andmine Lääne ühiskonna arengule;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine
Tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Näeb probleeme ning analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
Õppeained
Kirjandus, muusika, kunst: elulaad
Arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Kommunistlikud riigid
1. Kommunistliku süsteemi teke
2. NSV Liit: stalinism, sula, stagnatsioon
6
Plaanimajandus, massi-repressioon, kollektivi-seerimine, industriali-seerimine
Iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
töö mõistetega;
mõistekaart;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja hinnangu andmine kommunistliku süsteemi arengule;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
Näeb probleeme, analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Kirjandus, muusika, kunst: elulaad
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Eesti Nõukogude okupatsiooni all
1. Piiride muutumine
2. Repressioonid
3. Kollektiviseerimine
4. Industrialiseerimine
5. Poliitiline juhtimine
6. Kultuur ja eluolu
6
Iseloomustab Eesti arengut NSV Liidu koosseisus.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kirjeldamine;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) ja hinnangu andmine ENSV ühiskonna arengule;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Väärtustab ühiskonnas toimunut .
2. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Kirjandus, muusika, kunst: elulaad
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Kommunistliku süsteemi lagunemine
1. Perestroika ja glasnost
2. M. Gorbatšov
3. B. Jeltsin
4. Saksamaa ühinemine
4
Perestroika, glasnost, M. Gorbatšov, B. Jeltsin
Toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
töö mõistetega;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) kommunistliku süsteemi lagunemise põhjustest;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine
Tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Näeb probleeme ning analüüsib põhjusi ja tagajärgi.
2. Väärtustab ühiskonnas toimunut.
3. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart
Sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
arutlusoskuse kujunemine
Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine
1. Laulev revolutsioon
2. Balti kett
3. Põhiseadusliku korra taastamine
5
Laulev revolutsioon, Balti kett, E. Savisaar, A. Rüütel, L. Meri, M. Laar
Analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kirjeldamine;
töö mõistetega;
mõistekaart;
töö ajajoonega;
seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine;
muuseumis käik
Tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Näeb probleeme ning analüüsib nende põhjusi ja tagajärgi.
2. Väärtustab ühiskonnas toimunut.
3. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Õppeained
Kirjandus, muusika: elulood, ühislaulud
Allikatest arusaamine;
sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Maailm 1990. aastatest alates
1. Üldülevaade
2. Euroopa Liidu laienemine
3. NATO laienemine
4. Uued vastasseisud
2
Näitab kaardil muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastatel.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid);
kaardi analüüs, kontuurkaardi täitmine;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) nüüdisühiskonna probleemide põhjustest;
rühmatöö;
infootsing, referaadi koostamine ja esitlemine
Ajalookaardid, kontuurkaardid;
tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Teeb koostööd ning peab lugu erinevate rahvaste traditsioonidest.
2. Oskab võrrelda erinevate ajastute väärtushinnanguid, aktseptib neid ning mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus, tervislik eluviis, tehnoloogia ja innovatsioon
Sündmuste ja protsesside kirjeldamine, analüüsimine ning hinnangu andmine;
seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel
1. Teaduse ja tehnika areng: aatomiuuringud, infotehnoloogia
2. Massikultuur
3. Naine ja ühiskondlik elu
4. Muutused mentaliteedis
4
Iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandi II poolel.
Töö allikmaterjaliga (tekstid, illustratsioonid, diagrammid, skeemid); seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga;
võrdlemine, analüüs, põhjuse-tagajärje seoste leidmine;
küsimuste koostamine;
arutlus (küsimuste või märksõnade alusel) kultuurimuutustest
Tekstid, allikmaterjalid (illustratsioonid, skeemid, diagrammid), temaatiline lisakirjandus;
IKT-põhine õppematerjal;
filmid ja filmikatked
Pädevused
1. Mõistab tehnoloogiliste komponentide osa ühiskonna arengus ning. oskab rakendada teavet õppetöös.
2. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.
Läbivad teemad
Ühiskonna jätkusuutlikkus, tervislik eluviis, tehnoloogia ja innovatsioon
Õppeained
1. Reaalained ja loodusained: muutused igapäevaelus
2. Kirjandus, kunst, muusika: eluolu
Seoste leidmine;
ajalookaardi kasutamise oskus;
arutlusoskuse kujunemine;
info leidmine, analüüsimine ja kasutamine
Õppetegevus
Õppe korraldamisel III kooliastmes on väga oluline õppetegevuste eakohane organiseerimine ning varem omandatu arvestamine . Tähtis on, et õpilastel ei kaoks huvi ajaloo õppimise vastu.
Töötatakse individuaalselt, paaris ja rühmas. Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: vestlus , diskussioon , väitlus, projektõpe, loovülesanne; küsimuste, kava, ajajoone, võrdleva tabeli, skeemi ja plaani ning õpimapi koostamine; rolli- ja otsustusmängud, praktilised ja uurimistööd (nt töö allikate ja kaardiga, töölehe ja kontuurkaardi täitmine, arutluse kirjutamine, infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs); tegevuspõhine õpe (nt dramatiseeringud, mudelite ja makettide valmistamine); õppekäigud ning muuseumis käigud.
Hindamine
Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid peaksid olema mitmekesised , sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide , dokumentide, allikmaterjali ja piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist , selle hindamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Pildi- või fotoülesande puhul hinnatakse äratundmist, ajaloolise kontekstiga seostamist ning iseloomustamist.
Kaardiülesandes kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmist ning kaardile kandmist. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale , ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.
Kolmandas kooliastmes sobivad kontrolliks ja hindamiseks nii avatud kui ka etteantud vastusega ülesanded. Avatud vastusega ülesanded on jutukese, arutluse kirjutamine märksõnade abil, kava koostamine; kaardi, pildi, allika analüüs; näidete esitamine olukorra, perioodi, sündmuse kirjeldamise ja iseloomustamise kohta, oma valiku ja seisukoha põhjendamine ning mõistete selgitamine. Etteantud vastusega ülesanded on järjestamine ajaliselt varasemast sündmusest alates, valikvastustega ülesanded – etteantud tunnuste klassifitseerimine. Muude ülesannetega kontrollitakse, kas õpilane on omandanud ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; seob Eesti ajaloo sündmusi kodukoha, naabermaade, Euroopa ning maailma ajalooga ; leiab ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ning erinevusi, põhjuseid ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti; kujundab oma seisukohta ning põhjendab seda, annab hinnangut ; asetab end minevikus elanud inimese olukorda.
Kirjalikku arutlust hinnates on soovitatav aluseks võtta 15-palline skaala. Hinnatakse arutluse vastavust teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. Kindlasti on 7. klassis vaja harjutada koos klassiga arutluse kirjutamist, kasutades esialgu etteantud märksõnu.