Maailm peale teist maailmasõda - sõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud (1)

Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud
Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents , kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega . 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida-Euroopat – moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda.
Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused
Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse režiimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale . Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
Mida tehti Saksamaadega pärast II MS?
Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga – demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam.
Berliini blokaad
Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist.
Korea sõda
Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist .
Põhja- Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim . Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist.
ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee , mida juhtis USA kindral MacArthur . USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hinna piirini , millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda.1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Truman kartis uut maailmasõda. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.
Suessi kriis
1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia . Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser . Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega . 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. NSV Liit ähvardas kasutada Nasseri reziimi toetuseks koguni tuumarelva.
Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
Ungari ülestõus 1956
1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris. Nimetati ametisse uus Ungari valitsus kom. partei tegelase Imre Nadyga, kes tahtis läbi viia reforme.. Moskva otsustas seepeale Ungari sõjaliselt okupeerida. 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Imre Nady juhitud valitsus teatas Ungari väljaastumisest VLO-st ja palus ÜRO-d tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Lääneriigid aga vaatasid Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt.Nõukogude väeüksused hõivasid kogu Ungari. Imre Nady üle mõisteti kohut ja poodi üles. Nõukogude meelseks ja lojaalseks juhiks sai Janos Kadar. Ungari ülestõus lõppes NSV Liidu sõjalise võiduga, kuigi Kadar ei taastanud Ungaris enam partei endist joont täielikult.
U2 indsident
1. mai 1960 tulistati alla USA luurelennuk , mille piloodiks oli G. Powers, kes vangistati. USA üritas spioneerimist eirata, kuid see ei läinud läbi. Hruštšov nõudis USAlt vabandust ja et ta tulevikus sellised luurelennud lõpetaks ning, et süüdlast tuleb karistada . Eisenhower keeldus sellest piloot mõisteti 10 aastaks vangi ning 1962 vahetati ta moskva spiooni vastu välja. Selle indsidendi käigus nägid inimesed, et ka USA valetab. Moskva suur propaganda saatis edu.
Berliini müüri rajamine
Berliini müür ehitati 13.augustil 1961. Alguses tehti see okastraadist, pärast rajati kivimüür. Müüri ehitasid Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused. Läbirääkimised lääne ja ida vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida-Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks.
Kuuba kriis
1959 .a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform , millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust , riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama . 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget.
Võidurelvastumine
Külma sõja üks vorm oli võidurelvastumine , mille raames USA ja NSV Liit üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata. Seoses uute ja hävitavamate relvade leiutamisega arenes ka teadus. Sõjapidamist taheti viia ka kosmosesse (kaugmaaraketid), mistõttu võidurelvastumise raames arenes ka kosmoseteadus. USA oli esimene, kes leiutas tuumapommi, viis inimese kuule ja esimese inimese avakosmosesse. NSV Liitud õnnestus aga viie esimene tehisobjekt kosmosesse ja samuti ka inimese. Leiutati aatomrelv, keemiline relv ja bioloogiline relv. Tuumakatsetused, mis tehti relvade katsetamiseks, tekitasid ökoloogilisi ja eetilisi probleeme.
Võidurelvastuse piiramine
1958.a. hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvakatsetuste piiramise üle. 5.a.pärast jõuti kokkuleppeni katsetused maa peal, vees ja õhus keelustada. Seega ei tähendanud Moskvas 1963.a.sõlmitud tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise leping ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastumist piirata. Tõsiselt ei räägitud desarmeerimisest kusagil. 1969.a.lõpul algasid Helsingis esimesed läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. Läbirääkimiste tulemusena valmisid kaks kokkulepet, millele USA ja NSVL kirjutasid alla Moskvas 1972.a. Esimene neist käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist. Lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati esialgu piirduda isegi ainult ühega. See kokkulepe oli igavene . Teine kokkulepe, mis käsitles strateegilise relvastuse piiramist, oli ajutine ja sedastas, et kumbki pool külmutab järgmiseks viieks aastaks oma strateegiliste kandurite arvu saavutatud pariteetsel tasandil- kummalgi 2400 ühikut. Seega ei puudutanud SRP-1 leping, nagu seda hiljem hakati nimetama, strateegilise relvastuse vähendamist.
Vietnami sõda
Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik.
Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi  tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid.
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Pingelõdvendus
Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971 .a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Ühtaegu paranesid SLV suhted NSVLga. Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada . Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud. Tuumarelvastumise vähendamise üle hakati läbirääkimisi pidama 1973.a. Viinis . Sellekohane lepe valmis 1979.a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.
Praha kevad e. Sündmused Tšehhoslovakkias 1968
Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotný. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud. Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga.
Afganistani sõda
Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne. Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi. 1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga. Poliitiline situatsioon oli ebastabiilne ja Moskva otsustas seda ära kasutada. Samas oli Af lähedal Lähis-Ida naftaväljadele ja India ookeani sadamatele. Moskva tahtis samuti ka ``revolutsiooniprotsessi“ kaitsta ja süvendada. Arvas , et islami- revolutsioon võis levida kuni NSV Liiduni. President H. Amin tapeti. Sinna saadeti üle 50 000 mehe Sõja mõju tõttu USA ei ratifitseerinud relvastuse vähendamise lepingut. Boikoteeriti Moskva Om-e. Samuti lõpetati vilja müük NSV Liitu. USA abistas ka Af-i mässulisi. Inimohvrite arv oli suur ning sõda oli ebapopulaarne kodus. Samuti lõppes see NSV Liidu jaoks tulemuseta .
Sotsialistlik maailmasüsteem
Kommunistide all oli hiigelterritoorium, kus asetses 13 riiki. Alguses nimetasid nad end rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. Kokku moodustasid nad sotsialismileeri. Kõik need riigid järgisid Moskva joont peale Jugoslaavia. Iseloomulik oli sellisele süsteemile, et võim riigis on ühe partei käes. Majandus oli valdavalt riigistatud ning tootmine toimus plaanimajanduse alusel. Kontrolli all oli samuti ka kultuur ning kommunistlik partei kontrollis riigiaparaate ja ühikonna organisatsioone. VLO ja VMN abil kontrollis Moskva sotsialistliku sõprusühenduse maid. Neid organisatsioone jälgis Täitekomitee ja igapäevaseid tegevusi sekretariaat .
Sotsialismileeri kokkuvarisemine – üldised põhjused
Põhjusteks oli majanduslik allakäik, jäik plaanimajanduse järgimine, mahajäämus tehnoloogia arengus, keskendumine rasketööstusele kuigi seda ei vajatud ning naftahindade langus. Samuti toimus muutusi NSV Liidus. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatšov, kes hakkas riiki ümber korraldama , lootes seda tõhustada. Seda aega nimetatakse perestroikaks. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, peaaegu kaotati tsensuur ning lubati vabu valimisi. Suhted paranesid USA ja NSV Liidu vahel. 1989 loobuti ka Brežnevi doktriinist. 18 kuu jooksul varisesid kõikjal kokku Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid suuremal või vähemal määral. Nendest pigem loovutati hävitamise asemel.
Sündmused Ida-Saksamaal, Poolas
Ida-Saksamaal kasvas teisitimõtlejate arv. Toimus migratsioon tänu Ungari-Austria piiri avanemisel. Võimuorganites valitses vabameelsus. Toimusid demonstratsioonid, milleks oli ka Berliini müüri langemine, mis toimus 9 nov. 1989 ning nõuti ,,Uue foorumi “ legaliseerimist. Laiali saadeti STAS. 1990 märtsis toimusid vabad valimised, mille võitjaks tulid Kristlikud Demokraadid eesotsas L. de Moiziere. Poolas toimus ametiühingute liikumine. Korraldati ka streike ja miitinguid, mille tagajärjel kehtestati sõjaseisukord 1980ndate alguses. Kiriku tähtsus suurenes. Õhus oli ka Katõni massimõrva probleem. Aprillis 1989 legaliseeriti ,, solidaarsus “, korraldati majandusreforme ning taastati katoliku kiriku staatus. Juunis 1989 toimusid valimised, mis olid 50% vabad. Kaotati kommunistlike parteide osa ühiskonnas ning taastati sõjaeelne sümboolika. Punaarmee lahkus Poolast ning toimus hinnatõus seoses tuumamajanduse ümberminekuga.
Saksamaade ühinemine
Saksamaade ühinemine toimus 3. okt. 1990. Enne seda toimus Austira -Ungari piiri avanemine. SDVs toimusid meeleavaldused valitseva režsiimi vastu. Ametist astus tagasi Honecker. 9.nov 1989 toimus ka Berliini müürist läbimurdmine. Ühinemine toimus 2+4 plaani alusel. Selle plaani järgi jõudsid kokkuleppele sakslased omavahel ja alles siis kooskõlastavad võitjatega selle. Veebruaris algasid läbirääkimised majandusliku ühinemise üle, mille kokkuvõtteks loodi majandus-, sotsiaal- ja valuutaliit, mis jõustus 1.juuli. 2+4 läbirääkimised kestsid 5 kuud ning alla kirjutati kokkulepetele Moskvas 12. september 1990. Selle tulemusena loobusid võitjad lõplikult oma eesõigustest Berliinis ja Sm ning ühine Sm omandas täieliku suveräänsuse.