Külma sõja kriisid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Külma sõja kriisid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis................................................................................

Ajalugu

60

pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine)  Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid

Ajalugu

5

doc

Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960

MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates

Ajalugu

5

pdf

Külma sõja kriisid

järele ja teatati, et raketibaasid likvideeritakse. USA lubas, et ei plaani Kuubat vallutada ja Castro režiim jääb seetõttu püsima. Lisaks, et viiakse ära ka raketid Türgist, mis olid suunatud NSVL suunas. See vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO peasekretär jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui salajasele kokkuleppele. Kuuba kriis viis maailma väga lähedale III maailmasõjale ning tõestas, et relvad, mis mõlemad pooled olid külma sõja ajal välja töötanud, võivad inimelud hetkega hävitada. Vietnami sõda Esimene etapp sõjas oli Indo-Hiina sõda. Vietnam oli Prantsuse koloonia, aga peale II maailmasõda (02.09.1945) kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku vabariigi (VDV), saavutas seal võimu. Prantsusmaa seda aga ei tunnustanud, järgnes sõda. Selle tulemusel ning Prantslase kaotusel, aastal 1954, jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli

12. klassi ajalugu

30

ppt

Külm sõda slideshow

KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad ­ 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980)

Ajalugu

2

doc

Külm sõda

vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi -

Ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)