Külma sõja kriisid (0)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM
Hanna-Liis Karp
KÜLMA SÕJA KRIISID
Referaat

Tallinn 2015

SISSEJUHATUS

Külm sõda on ajaloosündmus, mis leidis aset pärast II maailmasõda ning oli põhiliselt USA ja Nõukogude Liidu vastasseis. See toimus aastatel 1947-1991, kuid siiski pole ei alguasaeg ega lõppaeg kindlalt määrateltud. Külma sõda peetakse poliitiliseks ja majanduslikuks sõjaks, kus suurem sõjaline konflikt puudus, kuid tegelikkuses toimus mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus lääneriigid võitlesid kommunistliku riigikorra levitamise vastu. Külma sõja põhirelvaks oli tuumarelv ning sellega hirmutamine ei viinud lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt.
Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles Churchill tõi avalikkuse ette endiste liitlaste vastuolud. Lääneriike häiris NSV Liidu kasvav mõjuvõim ning sellest tulenes ka külma sõja olemus. Külm soda seisnes NSV Liidu ja Lääneriikide vastastikuses propagandas, lures, võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades, kuid suurriigid ise omvahel sõjaliselt kokku ei põrka ning võitlevad liitlaste kaudu.
Sõja lõpuajaks võib pidada 19990 algust, kui Idablok lagunes, Saksamaa ühines ja toimus NSV Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad , et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna
Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises.
Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda.

KOREA SÕDA

Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna- Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse .
II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38. paralleeli(joonis 1) kaheks: Lõuna-Korea ja Põhja-Korea. Põhja-Korea läks NSV Liidu mõjuvõimu alla ning Lõunapoolne osa läks USA’le. Maajagamine viidi lõpuni 1948. aastal ning see viis kahe riigi kujunemiseni. Põhja- Koreas sai Nõukogude Liidu abiga võimule Kim II Sung ning loodi kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik(KRDV). Lõuna-Koreast sai kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik(KV), mida juhtis USA.1
Joonis 2. Korea jagunemine Külma sõja ajal
Sellise jaotusega ei olnud KRDV juht Kim II Sung rahul ning küsis sõjalist abi Stalinilt nähes, et Nõukogude Liit ei suuda saavutada oma eesmärki levitada kommunismi Euroopas. Sõda puhkes ootamatult 25. juuni 1950, kui KRDV tungis üle 38. paralleeli ning ründas Korea Vabariiki ning suutis ka vallutada suurema osa sellest. Selle peale otsustas 27. juunil ÜRO, et USA sõjavägi, eesotsas kindral Douglas MacArthuriga(joonis 2), saadetakse Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma eesmörgiga takistada sõja levimist väljapoole Koread 2Lõuna-Korea sai nii meditsiinilist kui sõjalist abi ka teistest riikidest, milleks olid Suurbritannia , Kanada, Prantsusmaa, Türgi, Rootsi, Norra, India jne.
Joonis 2. Douglas MacArthur
1950. aasta sptembriks olid suutnud USA oma liitlasriikidega võita tagasi kaotatud maa ning jõudes Seouli lõigati läbi KRDV sõjaväe saadetiste liinid. Kuu lõpuks oli tagasi saadu kõik Põhja-Korea vallutatud alad. Edasi oli vaja otsustada, kas minna veelgi kaugemale ja vabastada Põhja-Korea kommunistide võimu alt. Hiina hoiatusi eirates liiguti 1950 aasta oktoobrik Hiina ja Korea piirini Yalu jõeni. Alahinnates Hiina vägesid olid USA ja liitlasväed sunnitud taganema 38. paralleeli juurde tagasi.
1951. aasta alguses toimus USA ja kommunistide vahel vaidlusi Korea valitsemise üle. MacArthuri arvates tuli konflikti kaasata ka Hiina ning see sai talle saatuslikuks. USA uueks sõjaväe juhiks sai kindral Matthew Ridgeway, 1951, aasta juuliks oldi jõutud nö patiseisu, kus kumbki pool ei sundinud vastast alla andma. Sellises seisus olles hakkasid kõikide osapoolte esindajad arutama vaherahu sõlmimise üle. Suurimaks probleemiks osutus sõjavangide repatrieerumine ehk kodumaale naasmine. 27. juuli 1953 sõlmiti relvarahu, millega pandi paika ka uus riigipiir Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.3 Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim ja Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.

SUESSI KRIIS

Suessi kriis (inglise keeles ka Tripartite Aggression ehk otsetõlkes kolmeriigiline relvastatud kallaletung ) oli ründesõda, kus Prantsusmaa, Suurbritannia ja Israel võitlesid Egiptuse vastu . Egiptuse valitsuse juht Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali(joonis 3),kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega . See oli ulatuselt väike ja pealtnäha vähetähtis, kuid osutus siiski oluliseks, sest puudutas ülemaailmseid probleeme.
Konflikti kesksmes oli Suessi kanal , mis oli tähtsaks mereühenduseks Suurbritanniale ning 1875 aastal ostsid Britid osa Suessi Kanali Kompaniist. Põhiliselt veeti mööda kanalit naftat.
1952. aastal toimunud Egiptuse revolutsioon oli suureks tõukeks kriisi tekkimisele, sest kogu kanal sulgeti Iisraeli laevadele. üRO ja Suurbritannia surve all lõdvendati piiranguid, kuid aasta hiljem hakati neid taas kasutama ning sellest algasidki Egiptuse ja Suurbritannia vahelised probleemid. Kui 26. juulil 1956 tahtis Egiptuse valitsus Suessi Kanali Kompanii riigistada, otsustas Suurbritannia peaminister Anthony Eden ( joonis4 ) Egiptuse vastu sõtta astuda.Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaväejuhid töötasid koostööna välja operatsiooni, mis nägi endas ülemvõimu saavutamist Egiptuse õhuruumis, Egiptsue majanduse purustamist läbi kümnepäevase psühholoogilise kampaania ning kanali tsooni valdusse võtmine. See plaan kiideti Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsused kiitsid selle heaks.
Joonis 3. Suessi kanal ning selle läheduses olevad linnad
Esialgu küll üritati olukorda maha rahustada, kuid Suurbritannia liitlaseks saanud Iisrael alustas 29. oktoobril 1956 sissetungi, mis oli ka algul edukas. Kavalusega suudeti Egiptlased lahingusse meelitada ning algas sõjaline konflikt, kus esmakordselt kasutati ka helikopterrünnakuid. Kuna Egiptus ei olnud Prantsusmaa ja Suurbritannia ultimaatumiga nõus, asusid viimased pommitama ning sellele vastas ka Nasser, uputades kanalile viidud 40 laeva, muutes kanali läbimatuks.4
Joonis 4. Anthony Eden
Lühikese ajaga peeti mitmeid rünnakuid ja operatsioone. Näiteks 29. oktoobril 1956 alustas Iisrael operatsiooniga Kadesh, 30 oktoober alustati mereväe operatsiooniga, 31 oktoobril alustati Abu Uwayulah’I operatsiooniga, Novembriks alustati õhurünnakutega ehk Suurbritannia operatsiooni esimene faas, 4. November ründas Iisrael Sharm-el-Sheiki
Egiptuse ja Nasseri režiimi kaitseks astus välja NSV Liit, kes ähvardas kasutada Londoni ja Pariisi vastu tuumarelvi, kuid USA nägi selles selget märki, et selline käitumine võib viia Kolmanda maailmasõjani. Seetõttu alandasid ameeriklased Prantsusmaad ja Suurbritanniat relvarahule.5 Lähis-Idas õnnestus lõpuks saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.6

KUUBA KRIIS

Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli vastasseis Kuuba ja NSV Liidu ning USA vahel, mis kestis vaid 13 päeva, 14 oktoober kuni 28 oktoober 1962. Seda kriisi võib võrrelda Berliini blokaadiga, sest oli üks Külma sõja aja suurimaid vastasseise. Kuuba kriisi ajal jõuti reaalse tuumasõja ohuni. Tihti kasutatakse ka nime Kuuba raketikriis.
1959 . aastal toimunud Kuuba revolutsiooni käigus kukutati võimult USA meelne Batista režiim ja riigis kehtestati vasakpoolne Fidel Castro režiim. See tõi omakorda suhete soojenemise NSV Liiduga ning 1962 lepiti omavahel kokku, et Kuuba pinnale paigutatakse Nõukogude Liidu raketid , mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA-st. USA sai sellest teada läbi luurelendude(joonis 5), kui nähti, et NSV Liit on viinud Kuubale oma pommilennukid ning tuumapommid . Sellel ajal oli USA presdiendiks John F. Kennedy (joonis. 6), kes asus koheselt tegutsema ning 22. oktoobril 1962 kuulutas välja, mereblokaadi Kuubale ning samuti ka üldise blokeeringu. Seda põhjusel , et taheti takistada NSV Liidu ligipääsu Kuubale, et NSVL ei saaks sinna viia lisavägesid ja veelgi ohustada USA-d. Samuti palus J.F.Kennedy, et NSVL viiks raketid Kuuba pinnalt ära. Kriis algas juba sellest, etNSVL oli otsustanud oma raketid viia Kuubale, kuid nüüdseks oldi jõutud haripunkti ning seisit tuumasõja lävel.7
Joonis 5. USA luurelennuk
Kriisi algul hakkasid Kuuba ja Nõukogude Liit kiiruga rajama Kuubale baase(joonis 7), kus hoiti tuumarakette, mis oleks lendu lasts hävitanud suurema osa USA mandriosast. Samas kaalus USA Kuuba ründamist mööda merd ning ka õhu kaudu. Kennedy kehtestas Kuubale sõjalise karantiini ning sellele vastas omapoolselt Nikita Hrustsov, öeldes, et selline karantiin on agressiooniakt, mis heidab kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku.
Joonis 6. John F. Kennedy
Selle peale oli USA-l mitu võimalust tegutseda. Otsustati rünnata, et takistada NSVL-I oma rakettide sisseviimisel Kuubasse, kuid see kukkus läbi, sest luurelendudel nähti, et kõik raketid olid juba Kuuba pinnal. Koheselt teavitas Kennedy sellest läbi televisiooni kogu maailma ning USA tõi ainukest korda ajaloos lennuväljadele oma pommitajad. Tekkis patiseis, kus kumbki pool ei rünnanud. 26 oktoobril 1962 algasid läbirääkismised rahu sõlmimisel. USA palus, et NSV Liit viiks oma raketid Kuubast ära, kuid NSVL vatas sellele, et oleks vaid aus, kui USA samuti oma rkaetid nii Itaalaist kui ka Türgist ära viiks. 27. oktoobril pärast pikka mõtlemist otsustas Kennedy salaja seda teha.
Joonis 7. USA luurelennukilt tehtud pilt Kuuba raketibaasidest.
Kuuba kriisi tulemuseks oli F.Castro režiimi püsimajäämine ning NSVL kohustus oma raketid Kuubalt ära viima.

VIETNAMI SÕDA

Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu jagati Vietnam kaheks, Vietnami Demokraatlik Vabariik(Põhja-Vietnam), mida toetasid kommunistid ja Vietnami Vabariik(Lõuna-Vietnam), mis sai toetust USA-lt.Vietnami sõda toimus Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami vahel, mille põhjustas USA soov levitada demokraatiat ning samas takistada kommunismi edasist levikut.
Vietnami sõda oli oma iseloomult erakordselt julm ning USA heitis sõja käigus rohkem pomme kui II maailmasõjas kokku. Kasutati ka hulgaliselt keemiarelvi ja napalme(joonis 8). Samuti kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine, kus sai surma 4-5 miljonit kohalikku elanikku.
Joonis 8. Vietnami sõjas kasutatud napalm.
USA ajendiks sõtta astumisel oli Tonkini insident, kus väidevalt oli Põhja-Vietnam rünnanud USA laevastikku. Seda tegelikkuses ei toimunud, kuid USA congress oli juba vastu võtnud otsuse astuda sõtta. 7. veebruaril 1965 aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. Sellest sai operatsioon , mida kutsutakse inglise keeles Rolling Thunder ning see kestis kolm aastat. Kogu operatsiooni eesmärk oli maha lammutada Põhja-Vietnami tööstus ja transport. 1967 aastaks oli Vietnamis 540000 USA liitlast ja nad olid võitnud kõik peamised võitlused 30 jaanuaril 1968 ründas Põhja-Vietnami sõjavägi Lõuna-Vietnami provintse. USA liitlased küll teadsid, et rünnak on tulemas, kuid siiski tuli see neile üllatusena. Lõuna-Vietnam ja USA koos oma liitlastega vastasid kiirelt ning võitsid tagasi kaotatud alad. Kommunistide ja Põhja-Vietnami kaotused olid äärmiselt suured. USA television kajastas kõike ka Ühendriikide elanikele, kes olid vapustatud, sest neile oli öeldud, et soda on lõppemas, kuid tegelikult kogus järjest hoogu. Selle tulemusel hakkas levima inimeste seas umbusaldus . USA-s elanud mustanahalised ning ka mõned valge nahaga inimesed pöörasid kommunistide poole ning protestisid(joonis 9) sõja vastu. Märtsis 1968 toimus My Lai veresaun , kus tapeti ligi 100 meest, naist ja last.
Joonis 9. USA-s toimunud protest sõja jätkumise vastu
USA-s võitis presidendivalimised Richard Nixon (joonis 10), kes võttis enda peale vastutuse edaspidises sõjas. R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti “Vietnamisatsiooniks”. 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodžasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all.
Joonis 10. Richard Nixon
R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti “Vietnamisatsiooniks”. 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodžasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 827. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all.

KOKKUVÕTE

NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa rigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga. Külma sõja algne eesmärk takistada kommunismi levimist õnnestus ning taaspisi hakkasid lääneriigid ja Euroopa liikuma demokraatia poole. Võib öelda, et külma sõja lõpetas see, et NSV Liit tundis, et USA ei ole enam neile ohtlik ning vastupidi. Selle tagajärel muutus ka nendevaheline suhtlus
Peale NL-I lagunemist, vähendas Venema trastilielt sõjaväe kulutusi ja majanduse ümberstruktureerimine jättis millionid inimesed tööta. USA saavutas suurvõimu ning võib öelda, et see kestab siiani.
Lisaks NSV Liidu lagunemisele kujunesid Külma sõja käigus välja mitmed ühendused ja abiplaanid, näiteks Trumani Doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Brüsseli pakt ehk Lääneliit, Põhja-Atlandi Organisatsioon ehk NATO , Varssavi Lepingu Organisatsioon jne. Neil kõigil olid oma ülesanded ja eesmärgid. Oldi vastu NSV Liidu mõjuvõimu kasvamisele, üritati parandada majandusolusid, osutati
vastastikust sõjalist abi.
Külm sõda mõjutas väga palju II maailmasõja järgset majandust ning sellele järgenud Külm sõda oli samuti kogu maailmale väga raske. Oldi mitmeid kordi järgmise maailmasõja äärel ning äärepealt jõuti tuumasõjani. II maailmasõda oli raske kõigidele osapooltele ning uus ilmasõda oleks ilmselt paljud riigid täielkult laastanud ning seetõttu kasutati vaid hirmutamistehnikat.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Castleden, Rodney 2008. Konfliktid, mis muutsid maailma. Suurbritannia:Futura
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Cuban_missile_crisis
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Cuban_missile_crisis#mediaviewer/File:U-2F_refueling_from_KC-135Q.jpg
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam_War
  
• http://enet.animato.ee/index.php?otsida=Sisesta+otsitav+s%F5na&pl=1&submit.x=27&submit.y=37
  
• http://www.cubanmissilecrisis.org/background/
  
• http://www.history.com/topics/korean-war/pictures/korean-war/military-trucks-crossing-the-38th-parallel-in-korea
  
• http://www.history.com/topics/vietnam-war/vietnam-war-history
  
• http://www.historynet.com/vietnam-war
  
• http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx
  
• http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST351-10.2.1-Suez-Crisis.pdf
  
• http://www.slideshare.net/kauralasoo/vietnami-sda
  
• http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes
  
• http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vietnami-sda-26812780
  
• http://www.theatlantic.com/magazine/archive/2013/01/the-real-cuban-missile-crisis/309190/
  
• https://history.state.gov/milestones/1945-1952/korean-war-2
  
• https://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=600&q=korea+k%C3%BClma+s%C3%B5ja+ajal&oq=korea+k%C3%BClma+s%C3%B5ja+ajal&gs_l=img.3...3258.7612.0.7987.21.8.0.13.0.0.139.674.6j2.8.0.msedr...0...1ac.1.60.img..14.7.603.I-tRSuJ_HU#hl=et&tbm=isch&q=Korea+in+cold+war&imgdii=_&imgrc=PYlHHPd15DBo0M%253A%3BGuYJT0Jdk-zDGM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.documentary-video.com%252Fresources%252Fdocuments%252F200.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.shmoop.com%252Fkorean-war%252F%3B1296%3B1070
  
• https://www.google.ee/search?q=anthony+eden&espv=2&biw=1366&bih=600&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=pDy0VI6lMZfsaOT0gJAP&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=uQLUgqzHBjfGcM%253A%3Bd8N5L6R94YVKFM%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252Ff%252Ff6%252FSir_Anthony-Eden_number_10_Official.jpg%252F220px-Sir_Anthony-Eden_number_10_Official.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fen.wikipedia.org%252Fwiki%252FAnthony_Eden%3B220%3B288
  
• https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q&esrc=s&source=web&cd=10&cad=rja&uact=8&ved=0CFcQFjAJ&url=http%3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%25C3%25B5da..ppt&ei=L3i5VI36OdHvav3wgPgN&usg=AFQjCNG4hj2hjySv8HiPXRPJ1JPlh3uJ1Q&sig2=wVDt71eMPRp7I3P3G7YfNw&bvm=bv.83829542%2Cd.d2s
  
• https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDMQFjAD&url=http%3A%2F%2Fwww.yle.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F08%2F7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%25C3%25B5ja-j%25C3%25A4rel.-K%25C3%25BClm-s%25C3%25B5da..doc&ei=yUeyVLeQE8P6aOWxgIAD&usg=AFQjCNEP0TFtkPydRmQp5KtmTOppFvvB1A&sig2=Ia0lrOc8Pb56U47t4tipHw&bvm=bv.83339334,d.d2s
  
• https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0CFMQFjAI&url=http%3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%25C3%25B5da..ppt&ei=lWO5VPPYHoPxao6ZgbAB&usg=AFQjCNG4hj2hjySv8HiPXRPJ1JPlh3uJ1Q&sig2=XYGLcFl9rkeg7mP0m0x7CA&bvm=bv.83829542,d.d2s
  

1 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDMQFjAD&url=http%3A%2F%2Fwww.yle.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F08%2F7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%25C3%25B5ja-j%25C3%25A4rel.-K%25C3%25BClm-s%25C3%25B5da..doc&ei=yUeyVLeQE8P6aOWxgIAD&usg=AFQjCNEP0TFtkPydRmQp5KtmTOppFvvB1A&sig2=Ia0lrOc8Pb56U47t4tipHw&bvm=bv.83339334,d.d2s
2 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s%C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx
3 https://history.state.gov/milestones/1945-1952/korean-war-2
4 Rodney Castleden „Konfliktid, mis muutsid maailma“ lk 402-405
5 http://en.wikipedia.org/wiki/Suez_Crisis
6 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDAQFjAD&url=http%3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kriisid-ja s%25C3%25B5jad-p%25C3%25A4rast-Teist-maailmas%25C3%25B5da. pptx &ei=MgK0VODnMdH7apu-gugH&usg=AFQjCNHbgcYwkVKoLpQt821diDNVD7DGEA&bvm=bv.83339334,d.d2s
7 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0CFMQFjAI&url=http%3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%25C3%25B5da..ppt&ei=lWO5VPPYHoPxao6ZgbAB&usg=AFQjCNG4hj2hjySv8HiPXRPJ1JPlh3uJ1Q&sig2=XYGLcFl9rkeg7mP0m0x7CA&bvm=bv.83829542,d.d2s
8 http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam_War